Lluta jõgi Tšiilis — Atacama kõrbe põhjapoolseim jõgi ja Arica suudmeala
Koordinaadid: 18°24′55″S 70°19′35″W / 18.41528°S 70.32639°W / -18.41528; -70.32639
Lluta on jõgi Atacama kõrbes. See on kõige põhjapoolsem Tšiili suurtest läbivatest jõgedest, mis saavad alguse Andides ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Lluta voolab läbi Arica y Parinacota piirkonna ning selle suudmeala paikneb lähedal linnale Arica.
Geograafia ja hüdroloogia
Lluta jõgi saab suurema osa veest Andide sulamisveest ja lühiajalisest sademest ning liigub Atacama kõrbe äärde, kus keskkond on äärmiselt kuiv. Jõel on iseloomulik tugevalt varieeruv vooluhulk: sademete- ja sulamisperioodidel võib vool suurenenud olla, kuival aastajal aga madal. Suudmealal tekib liitumisel mereveega brackish ehk kergelt soolane veekiht.
Lluta oru ja inimtegevus
Lluta oru moodustab kõrbes olulise rohelise koridori, kus paiknevad väikesed asulad ja põllumajandusalad, mis sõltuvad jõest pärit vihma- ja sulamisveest. Lluta oru võimaldab kasvatada kultuure, mis muidu Atacama tingimustes ei kasvaks, kuid veeressursside piiratus ja vee kvaliteet mõjutavad maaparandust ja saagikust.
- Oluline on nii kohalike kogukondade hüdratsioon ja põllumajandus kui ka mõningane majanduslik tegevus.
- Jõge ületavad teed ja taristu ühendavad mäestikualasid rannikulinnaga, mis muudab oru liikluse ja kaubanduse jaoks tähtsaks koridoriks.
Ökoloogia ja suudmeala
Arica sadamalinna lähedal on lai suudmeala, mis moodustab märgala — elupaiga, mida kasutavad paljud veelinnud (vee peal või vee lähedal elavad linnud). Suudmeala ja selle roostikud toimivad peatuspaiga ja toitumispiirkonnana rändlindudele ning kohalikele vee- ja rannalindudele.
Suudmeala ökosüsteemis leidub erinevaid rühmi: ranna- ja mudalindud, veetaimed ning rannikualadele kohandunud selgrootud ja kalad. Need elupaigad on Atacama kõrbe kontekstis eriliselt väärtuslikud, sest kuiv keskkond ümbritseb neid mitmest küljest.
Ohud ja kaitse
Lluta jõe ja selle suudmeala ees seisavad mitmesugused ohud:
- Veeressursside vähesus: kõrbes on ranitsed veekogused; intensiivne veekasutus põllumajanduses ja kasvanud tarbimine linnades võib vähendada vooluhulka.
- Vee kvaliteet: looduslik mineraalsus ja võimalikud heitmed (nt põllumajandus- või tööstusvett) mõjutavad vee sobivust jootmiseks ja elupaikade tervist.
- Kliimamuutused: muutused sadememustrites ja Andide lume- ning jääkatte sulamise tempos võivad mõjutada jõe püsivust ja hooajalist vooluhulka.
- Urbaniseerumine ja taristu: Arica laienemine ning rajatised suudmealade lähedal võivad vähendada märgalade pindala ja degradeerida elupaiku.
Kaitse- ja haldusmeetmed keskenduvad sageli suudmealade ja roostike säilitamisele ning vee säästvale kasutamisele orus, et hoida ära elupaikade kadu ja toetada bioloogilist mitmekesisust. Kohalikud ja teadusasutused jälgivad jõe seisundit ja uurivad võimalusi jätkusuutlikuks veemajanduseks.
Miks Lluta on tähtis
Lluta jõgi on Atacama kõrbe ääres asuva inim- ja looduskeskkonna elutähtis osa: see loob oru, mida kasutatakse põllumajanduseks ja paikseteks asustusteks, ning selle suudmeala on tähtis rändlindude ja rannikuökosüsteemide toitmise ja pesitsemise kohana. Suudmeala kui märgala on haruldane neutraalses kõrbe-mere piiril paiknev elupaik, mis väärib teadlikku kaitset ja jätkusuutlikku haldamist.
Geograafia
Lluta jõe pikkus on 147 km (91 mi) ja valgala pindala ligikaudu 3378 km 2(1304 ruutmi).
Kursus
Lluta jõgi algab Andide mäenõlvadel, Peruu ja Boliivia piiri lähedal, umbes 3984 m kõrgusel, kohas nimega Humapalca, General Lagose komisjonis, Parinacota provintsis, Arica y Parinacota.
Jõgi moodustub kahe oja ühinemisel:
- Caracarani. See algab Tacora vulkaani idaküljelt. Selle vooluhulk on 0,255-0,640 3m/s (9,0-22,6 kuupmeetrit/s), keskmine vooluhulk on 0,400 m/s (14,1 kuupmeetrit/s)3.
- Azufre. See jõgi moodustub mitmetest Tacora vulkaani edelaküljelt tulevatest ojadest. Selle pikkus on umbes 20 km ja vooluhulk umbes 0,30-0,50 m/s (11-18 kuupmeetrit/s).3
Esimesed 36 km voolab jõgi kagusse ja hakkab siis aeglaselt läände pöörduma. Laskumisel oru madalamatele kõrgustikele hakkab jõgi voolama läbi sama jõe poolt moodustatud kanjoni; mõnes kohas võib kanjon olla kuni 300 m sügav.
Socoroma küla lähedal (Putre kommuunas) pöördub jõgi otse läände ja pärast kanjonist väljumist hakkab jõgi laienema. Chironta küla lähedal, umbes 70 km kaugusel merest, ilmuvad esimesed talud.
Lõpuks suubub jõgi Vaiksesse ookeani Arica linnast põhja pool, Chacalluta sektoris, lennujaama lähedal.
Lluta jõgi voolab ainult läbi väikeste külade, välja arvatud Putre, mis on vaid 1977 elanikuga väikelinn (2022. aasta rahvaloendus).
Lluta jõe märgala
Lluta jõe suudmeala Vaikses ookeanis hõlmab rohkem kui 171 hektarit (423 aakrit). Sellest tulenev rannikuäärne märgala on piirkonna tähtsaim omataoline, kus on ulatuslik taimestik ja palju veelinde, sealhulgas rändlinde.
Peamised lisajõed
Kuna Lluta jõgi voolab läbi väga kuiva piirkonna, Atacama kõrbe, on seal väga vähe püsivaid lisajõgesid ja enamik neist ühineb Lutaga selle vasakul pool; mõned neist on Allane, Putre, Socoroma ja Colpitas.
Vee kvaliteet
Lisaks soolasisalduse ja happesuse probleemidele on jões teiste saasteainete hulgas väga kõrge boori, arseeni ja sulfaadi sisaldus, mis piirab jõe ääres arendatavat põllumajandustegevust.
Galerii
· 
Llauta org Ruta 11 teelt vaadatuna
· 
Lluta jõe suu
· .JPG)
Lluta jõe märgala, Arica
· .JPG)
Veelind Lluta jõe märgalal
Seotud leheküljed
- Tšiili jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Millised on Lluta jõe koordinaadid?
V: Lluta jõe koordinaadid on 18°24′55″S 70°19′35″W / 18.41528°S 70.32639°W / -18.41528; -70.32639.
Küsimus: Millist piirkonda läbib Lluta jõgi?
V: Lluta jõgi voolab läbi Arica y Parinacota piirkonna.
K: Kas Lluta jõgi on Tšiili läbiv jõgi?
V: Jah, Lluta jõgi on kõige põhjapoolsem Tšiili suurtest läbivatest jõgedest, mis saavad alguse Andidest ja suubuvad Vaiksesse ookeani.
K: Milliseks kujuneb Lluta jõgi Arica lähedal?
V: Lluta jõgi moodustab Arica sadamalinna lähedal laia suudmeala.
K: Kas Lluta jõe suudmeala Arica lähedal moodustab märgala?
V: Jah, Lluta jõe suudmeala Arica lähedal moodustab märgala.
K: Millised loomad elavad Lluta jõe suudmeala moodustatud märgalal?
V: Lluta jõe suudmeala moodustatud märgala on elupaik, mida kasutavad paljud veelinnud.
K: Mis on veelinnud?
V: Veelinnud on linnud, kes elavad vee peal või vee lähedal.
