Mince pie ehk jõulupirukas: päritolu, koostis ja ajalugu
Avasta mince pie ehk jõulupiruka lummav ajalugu, päritolu ja vürtsika-magusa koostise traditsioon alates ristisõdadest kuni tänapäeva jõululauani.
Mince pie ehk eesti keeles sageli jõulupirukas (sõna-sõnalt ka "hakklihapirukas") on väike Briti magus pirukas, mille sees on tavaliselt kuivatatud puuviljad, rasv ja vürtsid. Seda serveeritakse traditsiooniliselt jõulude ajal. Kuigi tänapäeval on see peamiselt magus küpsetis, pärineb selle nimi ja osa retseptist ajast, mil pirukates kasutati ka tükeldatud liha.
Päritolu ja ajalooline taust
Piruka eelkäijaid leidub juba keskaja Euroopas. Selle koostisosad ja ideed tulid osaliselt 13. sajandil koos ristisõdijatega, kes tõid endaga kaasa Lähis-Ida retsepte, kus kombineeriti liha, kuivatatud puuvilju ja tugevaid vürtse. Tagasitulles tõlgiti ja kohandati neid retsepte Euroopas edasi; paljud traditsioonilised inglise pirukad said inspiratsiooni Pühalt maalt pärit maitsetest.
Varajased versioonid olid sageli soolased või magusas-soolased segud. Tudori Inglismaal tunti näiteks niinimetatud shrid- või shred-pirukaid, mis sisaldasid hakitud liha, mahla ja kuivatatud puuvilju. Selliseid maitseaineid nagu kaneel, nelk ja muskaatpähkel lisati "idapoolsete maagide ohvrite märgiks".
Koostisosad ja kuidas need muutusid
Tõeline muutus algas varasematel sajanditel, kui lihakomponent asendus järk‑järgult suurema magusaine ja kuivatatud puuviljade osakaaluga. Tänapäeval kuuluvad tüüpiliste mince pie’i täidise hulka:
- kuivatatud viinamarjad ja currants
- õunad või õunapüree (võimalik lisand)
- rasv (traditsiooniliselt loomne suet, nüüd sageli taimne suet)
- kaneel, nelk, muskaatpähkel ja teised vürtsid
- tsitruse koor ja suhkur
- mõnikord alkohol (brandy, rumm) või mahla maitsestamiseks
Kaasaegsed versioonid võivad olla täiesti taimse koostisega (ilma loomse rasvata) ning küpsetatakse nii tainakestega kaetud väikesteks pirukateks kui ka ühekihilisteks tartletideks.
Kuju ja sümboolika
Varased pirukad olid sageli palju suuremad kui tänapäeval ja pikliku kujuga. "Meie jõulupirukate kirstu kuju on piklik ja jäljendab Cratch'i (Jeesuse võrevoodi) kuju. Vanades inglise kokaraamatutes nimetatakse piruka koorikut üldiselt "kirstuks".
Selle kuju ja sümboolika seletatakse tihti kui viidet jõululaule ja kristlikku traditsiooni — pirukate kuju pidi meenutama Kristuse kirstu või võrevoodit (cratch / manger) ning nende koostisosad seostusid kingituste ja idamaise elustiiliga.
Ajaloosündmused ja traditsioonilised muutused
- 13. sajand: idamaised kombinatsioonid liha + puuviljad + vürtsid jõudsid Euroopasse ristisõdijate kaudu.
- Tudori aeg: shrid-pirukad ja teised hakitud lihaga segud olid populaarseks majandusliku suutlikkuse märgiks.
- 17. sajand: Puritaanide korraldusel vähendati mõnel ajal avalikke jõulupidustusi, mis mõjutas ka jõulutoite ja -traditsioone.
- 18.–19. sajand: mince pies muutusid üha magusamaks, liha osakaal kahanes ja kuivatatud puuviljad ning suhkur tõusid esile.
- Tänapäev: mince pie on peamiselt maiustus ja populaarne osa jõulueelsetest ja jõuluajast traditsioonidest Suurbritannias ja paljudes teistes riikides.
Tänapäevased kombed
Tänapäeval süüakse mince pie’e tavaliselt sooja koos koore või brändivõiga (brandy butter), vanillikastme või vahukoorega. Mõnes perekonnas on harjumus aeg-ajalt lusikaga väikeseid portsjoneid süües ühe mince pie’i päevale kätte jätta — mõnel pool arvatakse, et see toob õnne või meenutab esivanemate viise.
Kuigi nimetus "mincemeat" viitab ajalooliselt hakitud lihale, on tänased kaubanduslikud täidised enamasti liha vabad: need keskenduvad puuviljadele, rasvale ja vürtsidele ning pakuvad mitmeid maitsevariatsioone alates traditsioonilisest kuni šokolaaditäidise või vegan‑versioonideni.
Lõpetuseks
Mince pie on hea näide sellest, kuidas toidukultuur areneb: algselt soolane ja lihane küpsetis on aja jooksul muutunud magusaks jõuluajo maitseelamuseks, säilitades samal ajal sidemeid varasema ajaloo ja rituaalidega. Tänane pirukas peegeldab nii lääne ja ida maitseid kui ka sajanditepikkust kohandamist ja kogukondlikke traditsioone.
Kaasaegne hakklihapirukas. See on pooleks lõigatud. See on ostetud poest.
Kodused hakklihapirukad
Jõulupirukas , William Henry Hunt
Küsimused ja vastused
K: Mis on hakklihapirukas?
V: Mince pirukas on väike Briti puuviljapõhine magus pirukas, mida serveeritakse tavaliselt jõulude ajal.
K: Kust pärinevad hakklihapiruka koostisosad?
V: Hakklihapirukate koostisosad pärinevad Euroopa ristisõdijate tagasipöördumisest Pühalt maalt, kus tollal olid populaarsed Lähis-Ida toiduvalmistamise meetodid, mis mõnikord kombineerisid liha, puuvilju ja vürtse.
K: Milliseid muid nimetusi on ajaloos kasutatud hakklihapirukate kohta?
V: Ajaloos on hakklihapirukaid tuntud ka kui lambapirukat, šriidipirukat ja jõulupirukat.
K: Millised on tänapäeva hakklihapiruka tüüpilised koostisosad?
V: Tänapäeva hakklihapiruka tüüpilised koostisosad on hakkliha, rasv, mitmesugused puuviljad ja vürtsid, nagu kaneel, nelk ja muskaatpähkel.
K: Kuidas said vürtsid traditsiooniliste hakklihapirukate retseptide osaks?
V: Sellised vürtsid nagu kaneel, nelk ja muskaatpähkel said traditsiooniliste hakklihapirukate retseptide osaks "idapoolsete maagide ohvrite märgiks".
K: Millises vormis valmistati tavaliselt hakklihapiruka varajasi versioone?
V: Varased hakklihapirukad olid tavaliselt pikliku kujuga.
K: Miks valiti just see kuju?
V: See konkreetne kuju valiti seetõttu, et see pidi jäljendama Jeesuse hauge või "kratti".
Otsige