Norra raske vee sabotaaž
Norra raske vee sabotaaž oli rühm liitlaste missioone Teises maailmasõjas. Missioonide sihtmärgiks oli 60-megavatine Vemorki elektrijaam. See elektrijaam tootis teatud tüüpi vett, mida nimetatakse raskevee. Raske vesi põhineb vesiniku isotoobil, mida nimetatakse deuteeriumiks. Missioonide eesmärk oli takistada Saksamaa raskevee tootmist. Saksamaa vajas rasket vett, et mõista ja aidata valmistada aatompommi. Rünnakud algasid 1942. aasta veebruaris Norra komandode ja liitlaste pommitajate poolt. Missioonid kandsid koodnimetusi Grouse, Freshman ja Gunnerside. Missioonid olid edukad ja Vemorki elektrijaam ei töötanud enam 1943. aastaks.
Missioonid
Operatsioon Grouse
Briti erioperatsioonide juhtkond (SOE) tegi 1942. aasta oktoobris plaani saata sinna piirkonda neli Norra komandot. 19. oktoobril 1942 langesid need Norra komandod langevarjudega sinna. Nad pidid suusatama väga pika tee, et jaama jõuda. Nad pidid jälgima elektrijaama, et veenduda, et see on ohutu teiste vägede saabumiseks. Missioon läks hästi ja komandod alustasid elektrijaama jälgimist Hardangeri platoolt.
Operatsioon Freshman
19. novembril 1942 pidid Briti langevarjurid kohtuma Norra komandodega ja ründama elektrijaama. Langevarjurid lennutati kohale suurte pommitajate tõmmatud purilennukitega. Purilennukid ja pommitajad kukkusid alla enne Vemorki jõudmist. Enamik Briti langevarjuritest hukkus õnnetuses. Üks pommitaja meeskond jäi ellu, kuid nad kõik jäid Saksa armee poolt vangi. Saksa Gestapo piinas ja hukkas seejärel kõik vangid. Kuigi Norra komandod suutsid sakslaste eest varjuda, oli missioon täielik läbikukkumine.
Operatsioon Gunnerside
Uus missioon algas veebruaris 1943. Seekord suutsid Norra komandod hiilida elektrijaama juurde ja seda rünnata. Komandod panid pommid masinatele, mis valmistasid rasket vett. Komandod jätsid tahtlikult maha Thompson kuulipilduja, et Saksa sõjavägi teaks, et tegemist ei ole linna inimestega. Pommid hävitasid masinad ja peatasid jaama raske vee tootmise. Keegi kompaniist ei jäänud ellu ja raske vesi läks kaduma. Kõik komandörid jäid ellu.
SF Hydro uppumine
Pärast seda, kui jaam oli kahjustatud, püüdsid saksa sõdurid rasket vett, mida nad olid teinud, teisaldada. Saksa sõjavägi viis allesjäänud raskevee Tinni järvel asuvasse dokki. Raskevesi oli tünnides, mis laaditi raudteevagunisse. Nad laadisid raudteevagunid SF Hydro-nimelisele parvlaevale. Norra vastupanuvõitlejad, keda juhtis üks operatsiooni Gunnerside komando, suutsid praamile pomme paigaldada. Pärast praami väljumist sadamast plahvatasid pommid ja praam vajus sügavale vette. Parvlaeval hukkus 18 inimest, 14 norralast ja 4 saksa sõdurit.
SF Hydro Mælis 1925. aastal
Küsimused ja vastused
K: Mis oli liitlaste missioonide sihtmärk Teises maailmasõjas?
V: Missioonide sihtmärk oli 60-megavatine Vemorki elektrijaam.
K: Mida Vemorki elektrijaam tootis?
V: Vemorki elektrijaam tootis rasket vett, mille aluseks on vesiniku isotoop nimega deuteerium.
K: Milleks oli Saksamaal vaja rasket vett?
V: Saksamaa vajas rasket vett, et mõista ja aidata valmistada aatomipomme.
K: Millal algasid rünnakud Vemorki elektrijaama vastu?
V: Rünnakud algasid 1942. aasta veebruaris Norra komandode ja liitlaste pommitajate poolt.
K: Mis oli missioonide koodnimetus?
V: Missioonide koodnimed olid Grouse, Freshman ja Gunnerside.
K: Kas missioonid olid edukad?
V: Jah, missioonid olid edukad ja Vemorki elektrijaam ei töötanud enam 1943. aastaks.
K: Mis oli Norra raske vee sabotaaži eesmärk?
V: Norra raske vee sabotaaži eesmärk oli takistada Saksamaal raske vee tootmist, mida oli vaja aatomipommide valmistamiseks.
