Norra raske vee sabotaaž oli rühm liitlaste ja Norra vastupanuvõitlejate operatsioone Teises maailmasõjas, mille sihtmärgiks oli 60-megavatine Vemorki elektrijaam. See elektrijaam tootis erilise tüüpi vett, mida nimetatakse raskeveeks (D2O). Raske vesi põhineb vesiniku isotoobil, mida nimetatakse deuteeriumiks, ja seda kasutati neutronite aeglustajana teatud tüüpi aatomiuuringutes ning võimalike tuumaenergia ja relvaprogrammide katsetustes. Missioonide peamine eesmärk oli takistada Saksamaa raskvee tootmist, sest Saksamaa teadlased vajasid seda oma aatompommi uurimis- ja arendustööde jaoks.

Taust

Norras asuv Vemorki hydrolektrijaam kuulus firmale Norsk Hydro ja tootis enne sõda lisaks elektrile ka raskvett, mida oli vähe ja mis oli toona tehniliselt ja logistiliselt raskesti asendatav. Sakslased üle võtmise järel said ligipääsu seadmetele ja varudele ning liitlaste luure andmetel kujutas see endast tõsist ohtu, kui Saksamaa suudaks raskvee kaudu edasi arendada tuumaenergia- või relvaprojekte. Seetõttu hakkasid britid ja Norra vastupanuliikumine planeerima operatsioone Vemorki vastu, kasutades nii õhurünnakuid, maapealseid sabotaaže kui ka parašuut- ja glider-operatsioone.

Peamised operatsioonid

Rünnakud ja katsed Vemorki tegevust häirida kulgesid aastatel 1942–1944 ning kandsid mitmeid koodnimesid. Kõige tuntumad olid Grouse, Freshman ja Gunnerside.

  • Grouse – Noor ja ettevalmistav operatsioon, mille käigus maandusid Norra komandod mägedesse, et teha ettevalmistusi ja anda maapealne juhatus järgnevatele rünnakutele. See rühm tegutses sageli karmi ilma ja keerulise maastiku tingimustes, et jääda pommitajate või teiste üksuste jaoks varjatud lähtepunktiks.
  • Freshman – Briti süvistatud glider- ja parasõjaväeoperatsioon (novembris 1942), mille eesmärk oli toimetada insenerid ja sissid Vemorki juurde. Operatsioon ebaõnnestus: gliderid kukkusid rasketes ilmastikutingimustes ja keerulises maastikus alla, paljud mehed hukkusid või langesid vangi ning osa tabatutest mõisteti hiljem surma.
  • Gunnerside – edukas Norra sisside (SOE koolitatud) operatsioon 27.–28. veebruaril 1943. Selle käigus murdsid hästi planeeritud ja sooritatud rünnaku käigus sisse Norra komandod Vemorki hoonetesse ja hävitasid raskvee tootmiseks mõeldud elektroloogilised seadmed ning dokumente. Operatsioon oli seatud nii, et hoida ohverdamise määr madal ning mehed põgenesid ohutult läbi lumiste kõrgendike tagasi.

Edasised sündmused ja laev SF Hydro

Pärast Gunnerside'i rünnakut oli raskevett tootvate seadmete töö häiritud ja tootmine peatati. Kuid Saksa okupatsioonivõimud püüdsid siiski säilitada või transportida olemasolevaid raskveevarusid. Suur hulk raskvett ja seadmeid oli lõpuks mõeldud viimiseks edasi Saksamaale. 1944. aasta veebruaris plaaniti transportida osi ja raskvett läbi järve Tinnsjø, kasutades parve/ferri SF Hydro. Selle takistamiseks korraldas Norra vastupanu 20. veebruaril 1944 pommiga sabotaazi, mille tagajärjel laev uppus ja planeeritud transport nurjus. Sündmus oli traagiline, sest hukkujate seas oli ka tsiviilisikuid, kuid see takistas oluliselt seda, et Saksa teadlased oleksid saanud Vemorki varudest vajalikku materjali.

Tulemus ja tähtsus

Need operatsioonid aitasid oluliselt aeglustada Saksa tuumaenergia- ja relvaprogrammi võimalusi, sest raskvee ligipääsu piiramise tõttu vajalikke eksperimente ja infrastruktuuri ei saanud Saksamaa tõhusalt edasi arendada. Kuigi üksikuid katse- ja transpordikatsed toimusid veel, jäi Vemorki tootmine püsivalt häirituks ning liitlaste ja Norra pingutused olid selle edu võtmefaktoriks.

Mälestus ja pärand

Vemorki sabotaažid on pälvinud palju tähelepanu nii ajaloolastes uuringutes kui ka populaarsetes kirjeldustes – neid on nimetatud üheks silmapaistvamaks vastupanuaktiks Teise maailmasõja ajal. Operatsioonides osalenud mehed, sealhulgas juhtfiguurid nagu Joachim Rønneberg ja teised Norra komandod, said hiljem tunnustuse ja au. Vemorki sündmused on säilitanud oma koha nii sõjamuuseumide kui ka mälestuspaikade programmis Norras ning on osa laiemast jutust, mis käsitleb luure- ja sabotaažitegevuse rolli Teises maailmasõjas.

Kuigi Vemork ja selle operatsioonid on sulatatud ajaloolisse mällu peamiselt kui militaarne ja strateegiline edu, on oluline meeles pidada ka sõjaperioodi inimlikke ja eetilisi küsimusi, sealhulgas tsiviilohvreid ja operatsioonide tagajärgi kohalikele kogukondadele.