Ostrakoodid ehk seemnekrevetid: välimus, elupaik ja liigirikkus
Uuri ostrakoodide ehk seemnekrevetite välimust, elupaiku ja liigirikkust — kitiinsed kestad, merest mageveeni elupaigad, mitmekesine toitumine ja taksonoomia.
Ostracodad on koorikloomade klass. Neid nimetatakse tavaliselt ka seemnekrevetiteks, sest nende väikesed, kile- või lubjakivist koosnevad kaksiklülid meenutavad seemnekuori.
Liigirikkus ja suurus
On kindlaks tehtud umbes 65 000 liiki (millest 13 000 on elusad). Enamik kirjeldatud liike pärineb kivististest jääkidest — koorikloomade kivistunud klapid on hästi säilivad, mistõttu on ostrakoodide fossiilne arhiiv väga rikas.
Ostracodad on üldiselt väikesed: tavaliselt umbes 1 millimeeter pikkused, kuid suurus võib varieeruda vahemikus 0,2 millimeetrist kuni kuni 30 millimeetrini (Gigantocypris), sõltuvalt liigist ja elupaigast.
Välimus ja anatoomia
Nende keha on küljelt küljele lapik ja kaitstud kahepoolmelise, kitiinse või lubjakivist klapi ehk "kestaga". Klapid on sageli ornamenteeritud mõlkide, harjaste või soontega, mis aitavad liike määratleda ja soodustavad head säilimist kivististena. Kahe klapi liigend asub keha ülemises (seljaosa) piirkonnas ning liha kinnituslihased võimaldavad klappe kiiresti sulgeda.
Sisemine anatoomia sisaldab pea- ja rinnaosa ühendust koos mitme paari jäsemetega: antennid (teise paariga paljud liigid ujuvad), mandiblid, maksillid ning mitmed kõndimis- või toitmisjäsemed. Mõnel liigil on silmad hästi arenenud, teistel vaid lihtsad fotoretseptorid.
Elupaik ja toitumine
Mereostrakoodid elavad zooplanktonis — osa liike on planktonilised ja ujub veesambas; teised elavad põhjas, merepõhjas või selle ülemises kihis, kus nad roomavad või kaevuvad setetesse. Paljusid ostrakoode leidub ka magevees.
Mesocypris'e maismaaliigid on teada Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa ja Tasmaania niisketest metsamuldadest. Need maapinnalised liigid võivad elada niiskes mullakihis või sampseenerjalistes kogunemiskohtades, kus nad liiguvad veedraabile ja orgaanikale lähedal.
Nende toitumisviis on väga mitmekesine: ostrakoodide hulgas on lihasööjad, taimtoidulised, raipesööjad ja filtrisööjad. Toitumisstrateegiad sõltuvad liigist ja elupaigast — mõned kiskuvad väikseid selgrootuid, teised kraapivad biofilme või filtreerivad peenosakesi veest.
Reproduktiivne bioloogia ja käitumine
Ostrakoodidel esineb erinevaid paljunemismehhanisme: enamiku puhul toimub suguline paljunemine, kuid mitmetel mageveeliikidel esineb partenogeneesi (emaste paljunemine ilma isasteta). Paljudel emastel on broodpesad (marsupium), kus arengujärgus olevad vastsed või embrüod arenevad kuni iseseisva staadiumini.
Mõned mereostrakoodid, näiteks teatud küür-kolbid (nt perekond Cypridinidae), tekitavad bioluminestsentsi, mida kasutatakse rünnaku- või paaritumisdünaamikaks.
Süsteemika ja geneetika
Kopropoodid ei pruugi olla monofüleetilised. Traditsiooniliselt rühmitatakse taksone sageli peamiselt brutomorfoloogia ehk välimuse alusel (eriti klapi kujunduse järgi). Viimastel aastakümnetel on tehtud palju molekulaarseid uuringuid: Nende DNA järjestuse analüüsimisel on uuritud nende mitokondrid. Tulemused ei ole selged — mitmed analüüsid annavad vastuolulisi tulemusi ning osad morfoloogilised tunnused on konvergeentsuse tõttu eksitavad. Seetõttu vajab ostrakoodide filogeneesia täiendavaid laiaulatuslikke uuringuid, mis ühendaksid nii mitokondriaalse kui ka tuumse DNA andmeid.
Olulisus teaduses ja majanduses
Ostrakoodid on paleontoloogias ja paleoökoloogias väga olulised: nende kitiinsed või lubjakivist klapid säilivad hästi ja annavad infot varasemate veekogude soolsuse, temperatuuride ja setete tingimuste kohta. Seetõttu kasutatakse neid biostratigraafias, paleookeskkonna rekonstruktsioonides ja isegi nafta- või gaasiotsingutel, kus kivistunud ostrakoodid aitavad dateerida või tõlgendada kivimikihti.
Kokkuvõttes on ostrakoodid mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline grupeerimine, mille uurimine hõlmab anatoomiat, ökoloogiat, paleontoloogiat ja molekulaarset süsteemikat.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ostrakood?
V: Ostracod on koorikloomade liik, mida oma välimuse tõttu sageli nimetatakse seemnekreveteks.
K: Mitu liiki Ostracodasid on tuvastatud?
V: On kindlaks tehtud umbes 65 000 liiki (millest 13 000 on elusad).
K: Milline on Ostracodi suurusvahemik?
V: Ostracodi suurus võib varieeruda 0,2 millimeetrist kuni 30 millimeetrini.
K: Kus elavad merelised ostrakoodid?
V: Merelised ostrakoodid elavad tavaliselt zooplanktonis või merepõhja ülemises kihis või selle peal.
K: Kas on olemas maismaaostrakoodide liike?
V: Jah, Mesocypris'e maismaaliigid on teadaolevalt levinud Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa ja Tasmaania niisketest metsapõhjadest.
K: Millised on ostrakoodide toitumisviisid? V: Ostrakoodidel on väga erinev toitumisviis, mille hulka kuuluvad lihasööjad, taimtoidulised, raipesööjad ja filtrisööjad.
K: Kuidas liigitatakse ostrakoodide taksonid? V: Taksonid on rühmitatud klassidesse nende brutomorfoloogia (välimus) alusel.
Otsige