Mis on Vaikse ookeani loodeosa (Cascadia)? Geograafia, ajalugu, linnad
Vaikse ookeani loodeosa, mida nimetatakse ka Cascadia piirkonnaks, on piirkond Põhja-Ameerika läänerannikul. See hõlmab Ameerika Ühendriikide loodenurka ja Kanada edelaosa. USA osariigid Washington, Idaho, Montana lääneosa, Oregon ja Põhja-California kuuluvad Vaikse ookeani loodeosa lõunaossa. Kanada Briti Columbia provintsi ja USA Alaska osariigi kaguosa asub selle põhjaosas. Kogu piirkond piirneb läänes Vaikse ookeaniga.
Geograafia ja loodus
Piirkonna maastik on mitmekesine: rannikualad, saarestikud, järsud mäeahelikud ja laiad siseorgud. Loodeosa karmid mäed koosnevad rannikule lähemal asuvast Coast Range'ist ja Cascade'i mäestikust. Washingtoni põhjaosas nimetatakse Cascade'i mäestikku North Cascades'iks. Briti Kolumbias nimetatakse seda Kanada Kaskadide mäestikuks. Cascade'i ja Coast Range'i nõlvad on tihti kaetud igihaljaste metsadega — selles piirkonnas on maailmas laialt levinud mõõduka mereservaalse (temperate rainforest) ökosüsteemid. Loodeosa arvukad jõed tulenevad niiskest kliimast — mäed püüavad niisket Vaikse ookeani õhku kinni, jättes sisemaal asuvatele osariikidele, nagu Idaho, vähe vihma. Jõed toetasid kunagi suuri lõhevarusid, kuid paljudele jõgedele on ehitatud suured jõetammid.
Kliima ja elurikkus
Rannikul on parasvöötme mereline kliima: pehmed talved, jahedad suved ja rohke sademete hulk, eriti läänerannikul. Sisemaa ja kõrgemates piirkondades muutub kliima tihti kuivemaks ja kontinentaalsemaks. Cascadia metsades elab palju liike: okas- ja lehtpuid, rikkalik linnustik, imetajad ning tähtsad kalaliigid nagu lõhe. Rannikuvetes on levinud vöötkillud, vaalad ja orkad. Piirkonna metsandus- ja kalandussektor on pikkade traditsioonidega, kuigi tänapäeval on keskkonnakaitse ja taastuv majandus tähtsuses kasvanud.
Ajalugu ja põlisrahvad
Ajalooliselt oli Vaikse ookeani loodeosas palju indiaanlasi. Alates umbes 15 000 aastat tagasi asustasid ameerika põliselanikud rannikul ja suuremate jõgede ääres. Põlisrahvad arendasid keerukaid kultuure, sealhulgas totemipuid ja ränka-kalapüügi traditsioone, ning neil olid tugevad sidemed maaga. Euroopauurijate saabumine toimus erinevatel aegadel: hispaanlased, vene ja prantsuse uurijad tegutsesid rannikualadel 18. sajandil ning hiljem jõudsid ka britid ja ameeriklased; 1800. aastate alguses jõudis Washingtoni osariiki kuulus Lewise ja Clarki ekspeditsioon. 19. sajandist alates kasvas asustus ja majanduslik tegevus kiiresti (metsandus, kaubandus, põllumajandus), mis mõjutas tugevalt põlisrahvaste elu.
Linnad, majandus ja ühiskond
Tänapäeval on Vaikse ookeani loodeosa suurimad linnad Vancouver, Seattle ja Portland. Need linnad on majanduslikud, kultuurilised ja hariduslikud keskused: Seattle'is asuvad suured tehnoloogiaettevõtted, Portland on tuntud loovuse ja säästva linnaarengu poolest ning Vancouver on oluline rahvusvaheline sadamalinn ja migratsiooni sihtkoht. Regiooni majandus põhineb mitmel sambal — tehnoloogia ja innovatsioon, tööstus, metsandus, kalandus, hüdroenergia, põllumajandus ning turism. Suurte linnade kandepind on kiiresti kasvanud, mis toob kaasa infrastruktuuri arendamise, eluasemiskulu tõusu ja inimmõju loodusele.
Keel ja kultuur
Vaikse ookeani loodeosa põhikeel on Ameerika Ühendriikides ja Kanadas inglise keel; indiaanlaste seas on levinud tšinookide žargoon. Paljude Aasia immigrantide seas kasutatakse Loodeosa piirkonnas ka palju erinevaid hiina keele variante ja teisi Aasia keeli. Piirkonnas on tugevad põlisrahvaste kultuuritraditsioonid ning kaasaegne kunst, muusika ja gastronoomia, mis peegeldavad etnilist mitmekesisust.
Loodusohud ja geoloogiline risk
Loodeosa on geoloogiliselt aktiivne ala: Cascadia subduktsioonitsoon on piirkond, kus Põhifookusplaat liigub alla Põhja-Ameerika plaadi — see tekitab pikaks ajaks kogunenud pingeid ja võimaldab väga suuri maavärinaid ning tsunami tekkimist. Teised riskid hõlmavad metsapõlenguid kuivematel aastatel, liustikumuutusi mägedes ning linnastumisega seotud veekvaliteedi probleeme. Seetõttu on piirkonnas tõsine tähelepanu katastroofiks valmisolekule ja keskkonnakaitsele.
Keskkonnakaitse ja tulevikusuunad
Viimastel aastakümnetel on tugevnenud liikumised, mis püüavad kaitsta looduslikke alasid, taastada lõhe populatsioone, vähendada heitkoguseid ja arendada säästvaid transpordi- ning energiavõimalusi. Samuti on populaarsed ideed Cascadia kui bioregiooni kohta — otsus rõhutada regiooni ökoloogilist ja kultuurilist ühtsust. Tulevikus mõjutavad piirkonda kliimamuutused, linnastumine ja majanduse ümberkujundamine suunaga suurema taastuvenergia ja rohelise tehnoloogia poole.
Märkused: Vaikse ookeani loodeosa täpsed piirid võivad erineda sõltuvalt kontekstist — mõnel määratluse põhjal kuulub sinna ainult rannikuala ja mäestikud, teistel ka lähemal asuvad sisealad.
Vaikse ookeani loodeosa satelliitvaade
Geograafia
Vaikse ookeani loodeosa ulatub põhimõtteliselt Alaska kaguosast kuni Põhja-Californiani. Kogu selle pikkuse ulatuses on suur mäestik, Cascade Range, mis moodustab Vaikse ookeani loodeosa geograafilise selgroo. Loodeosa kõrgeim mägi on Mount Rainier. Rainier on 14 410 jalga (4390 m) kõrge. Teised märkimisväärsed mäed on Mount Shasta, mille kõrgus on 4 317 m, ja Mount Baker, mille kõrgus on 3 286 m. Kaskadidest ida pool asub Columbia platoo, kõrge maa-ala, mis ulatub Idahos ja Montanas asuvate Kaljumägedeni. Läänes piirneb rannikuga tihedamalt Coast Range. Olympic Mountains asub Olympici poolsaarel, mis on Washingtoni osariigi laiendus. Puget Sound on suur lahtede ja väinade süsteem Washingtoni loodeosas ja Briti Columbia kaguosas.
Vaikse ookeani loodeosa peamised jõed on Fraseri jõgi, Columbia jõgi ja Snake'i jõgi. Fraseri jõgi asub peamiselt Briti Kolumbias; see voolab Vancouveri lähedal Vaiksesse ookeani. Fraser valutab suurema osa Kanada lõunapoolsetest Kaskadidest. Columbia jõgi algab Kanada Kaskadidest ja voolab lõunasse, seejärel pöördub lääne poole, kus ta kohtub Snake'i jõega. Sealt voolab ta edasi ookeani Portlandi lähedal. Snake'i jõgi voolab peamiselt Idaho sisemaal. Pärast teekonda Kaljumägedest lääne poole kohtub ta Columbia jõega Kennewickis, Washingtonis.
Loodeosas asuvad veel Finlay, Skagit, Umpqua, Rogue ja Klamathi jõed. Finlay jõgi voolab Põhja-Kanadas Cascades ja ühineb Mackenzie jõega, mis voolab läbi Kanada Hudson Bay'sse. Skagit algab samuti Kanada Cascades ja ületab Washingtoni; ta pöördub läände ja suubub merre Everettist (Washington) põhja pool. Umpqua jõgi algab Oregoni lõunapoolsetest Kaskadidest ja voolab läände Vaiksesse ookeani Reedsport'i lähedal Oregonis. Rogue'i jõgi voolab paralleelselt Umpqua jõega ja suubub merre Gold Beachi juures Oregonis. Klamath voolab Oregoni sisemaal asuvast orust lõunasse, seejärel pöördub läbi Põhja-California lääne poole, läbides Cascade'i mäestikku kuni suudmeni Klamathi lähedal Californias.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vaikse ookeani loodeosa?
V: Vaikne Loode, mida nimetatakse ka Cascadiaks, on piirkond Põhja-Ameerika läänerannikul. See viitab Ameerika Ühendriikide loodenurgale ja Kanada edelaosale.
K: Millised osariigid asuvad Vaikse ookeani loodeosa lõunaosas?
V: USA osariigid Washington, Oregon, Idaho ja Montana lääneosa asuvad Vaikse ookeani loodeosa lõunaosas.
K: Millised provintsid asuvad põhjaosas?
V: Kanada Briti Columbia provints ja USA Alaska osariigi kaguosa asuvad põhjaosas.
K: Kes olid selle piirkonna varased asukad?
V: Ajalooliselt asustasid ameerika põlisrahvad rannikul ja suuremate jõgede ääres alates umbes 15 000 aastat tagasi. Alates 1500. aastast kuni 1700. aastani uurisid eurooplased seda piirkonda, alustades Oregoni ja Washingtoni avastamisega, samal ajal kui Lewise ja Clarki ekspeditsioon jõudis Washingtoni osariiki 1800. aastate alguses.
K: Millised mäed moodustavad selle piirkonna?
V: Karmid mäed koosnevad rannikule lähemal asuvast Coast Range'ist ja Cascade'i mäestikust, mida Põhja-Washingtoni piirkonnas nimetatakse vastavalt North Cascades'iks või Briti Kolumbias Canadian Cascades'iks.
K: Kuidas mõjutab kliima siinseid jõgesid?
V: Niiske kliima tõttu, mis on tingitud Vaikse ookeani niiske õhu kinnipüüdmisest mägede poolt, on sellest tulenevalt palju jõgesid, kuid paljudele jõgedele on ehitatud suured jõetammid, mis mõjutavad lõhejõgesid negatiivselt.
K: Milliseid keeli siin räägitakse ?
V: Peamine keel, mida siin räägitakse, on inglise keel nii USAs kui ka Kanadas, samas kui chinooki žargoon indiaanlaste seas ja hiina keel Aasia immigrantide seas on viimasel ajal muutunud levinumaks.
