Reed Smoot (10. jaanuar 1862 – 9. veebruar 1941) oli vabariiklasest senaator, kes esindas Utah'd Ameerika Ühendriikide senatis aastatel 1903–1933. Ta oli ka oluline juht Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus (LDS-kirik) ning aktiivne ärimees. Smooti tuntakse laialdaselt kui ühe 1930. aasta tolliseaduse — tuntud kui Smoot–Hawley — kaasautorite.
Varane elu ja äritegevus
Reed Smoot sündis 10. jaanuaril 1862 Salt Lake City lähedal Utah territooriumil. Ta kuulus LDS-kirikusse ja tegeles lisaks religioossele teenimisele ka äriga: ta osales erinevates äri- ja pangandustegevustes, mida Utahis tol ajal juhtisid kohalikud mõjukad kogukonnaliikmed. Tema ärialane taust ning tugev kohalike kogukondade toetus aitasid tal saada poliitilisse sfääri.
Kiriku roll ja ametikõrgendused
Smoot valiti 1900. aastal Kaheteistkümne apostli kvoorumisse, mis tegi temast ühe LDS-kiriku kõrgeima juhtkonna liikme. Tema topeltroll — kõrge kirikujuhina ja samal ajal rahvusliku poliitikuna — tõi kaasa avalikku tähelepanu ja mitmesuguseid küsimusi seoses kiriku mõju ja poliitilise lojaalsuse üle.
Senatis tehtud töö ja Smoot–Hawley tariif
Reed Smoot teenis senatis neli järjestikust ametiaega (1903–1933). Tema kõige tuntum seaduslik initsiatiiv on 1930. aastal vastu võetud Smoot–Hawley tariifiseadus, mille kaasautoriks oli esindajatekoda liikme Willis C. Hawley kõrvale just Smoot. See seadus tõstis Ameerika Ühendriikide imporditolle märkimisväärselt ja sellel oli suur majanduslik mõju: paljud majandusteadlased ja ajaloolased seovad Smoot–Hawley't rahvusvahelise kaubanduse vähenemisega ja kriitiliselt hindavad selle rolli Suures Depressioonis tekkinud pingete süvendamisel. Seadus tekitas tugevaid vastukajusid nii kodumaal kui ka välismaal, kuna mitmed riigid vastasid tollimaksude suurendamisega.
Kuulamised ja vaidlused
Smooti roll LDS-kirikus ja tema kõrge positsioon põhjustasid 20. sajandi alguses laiaulatuslikud vaidlused. Senatis toimusid eriarutelud ja põhjalikud kuulamised, kus uuriti kuulujutte polügaamia jätkumise, salajaste või lojaalsusvande olemasolu ning kiriku ja riigi vaheliste sidemete kohta. Vaidlused keskendusid küsimusele, kas kõrge religioosne amet ja samal ajal rahvuslik rahvasaadik on vastuolus avaliku teenistuse põhimõtetega. Üks senati komitee seadis Smooti avalikul kuulamisel tema autoriteedi ja sobivuse kahtluse alla ning tegigi ettepaneku tema mandaadi peatamiseks või tühistamiseks. Lõppkokkuvõttes hääletas aga kogu senat Smooti säilitamise poolt, mistõttu ta jäi ametisse kuni 1933. aastani.
Kaotus, tagasitulek Utah'isse ja hilisem elu
Suure majanduskriisi ja poliitiliste muutuste taustal kaotas Smoot 1932. aasta senaadi valimised, mille tulemusena ta lahkus Washingtonist ja Utah'sse naasis ametlikult 1933. aastal. Pärast poliitikast ja aktiivsest äritegevusest loobumist pühendas ta ülejäänud elu peamiselt kirikutööle ja oma kogukonnateenistusele. Tema panus kirikus ja avalikus elus oli märkimisväärne — oma surma ajal 9. veebruaril 1941 oli ta üks LDS-kiriku kõrgematest juhtidest ning avaldas pikaajalist mõju nii kirikulisele kui ka tsiviil-elule Utahis.
Pärand
Reed Smooti pärand on kirjavahetuse ja ajaloolaste seas vastuoluline: ühel pool on tema roll kiriku juhtkonnas ja püsiv kohalolek Utah'i avalikus elus, teisel pool aga Smoot–Hawley tariifi seotus majanduslangusega ning kuumad debatid kiriku ja riigi piiride üle. Tema elu peegeldab 20. sajandi alguse Ameerika religioosseid, poliitilisi ja majanduslikke pingeid.