Reed Smoot — Utahi senaator, LDS-kiriku juht ja Smoot–Hawley tariifi autor
Reed Smoot — Utah senaator, LDS-kiriku juht ja Smoot–Hawley tariifi autor; artikkel käsitleb tema poliitikat, senatiiväädlusi, polügaamiakuuldusi ja mõju Utah’le ning kirikule.
Reed Smoot (10. jaanuar 1862 – 9. veebruar 1941) oli vabariiklasest senaator, kes esindas Utah'd Ameerika Ühendriikide senatis aastatel 1903–1933. Ta oli ka oluline juht Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus (LDS-kirik) ning aktiivne ärimees. Smooti tuntakse laialdaselt kui ühe 1930. aasta tolliseaduse — tuntud kui Smoot–Hawley — kaasautorite.
Varane elu ja äritegevus
Reed Smoot sündis 10. jaanuaril 1862 Salt Lake City lähedal Utah territooriumil. Ta kuulus LDS-kirikusse ja tegeles lisaks religioossele teenimisele ka äriga: ta osales erinevates äri- ja pangandustegevustes, mida Utahis tol ajal juhtisid kohalikud mõjukad kogukonnaliikmed. Tema ärialane taust ning tugev kohalike kogukondade toetus aitasid tal saada poliitilisse sfääri.
Kiriku roll ja ametikõrgendused
Smoot valiti 1900. aastal Kaheteistkümne apostli kvoorumisse, mis tegi temast ühe LDS-kiriku kõrgeima juhtkonna liikme. Tema topeltroll — kõrge kirikujuhina ja samal ajal rahvusliku poliitikuna — tõi kaasa avalikku tähelepanu ja mitmesuguseid küsimusi seoses kiriku mõju ja poliitilise lojaalsuse üle.
Senatis tehtud töö ja Smoot–Hawley tariif
Reed Smoot teenis senatis neli järjestikust ametiaega (1903–1933). Tema kõige tuntum seaduslik initsiatiiv on 1930. aastal vastu võetud Smoot–Hawley tariifiseadus, mille kaasautoriks oli esindajatekoda liikme Willis C. Hawley kõrvale just Smoot. See seadus tõstis Ameerika Ühendriikide imporditolle märkimisväärselt ja sellel oli suur majanduslik mõju: paljud majandusteadlased ja ajaloolased seovad Smoot–Hawley't rahvusvahelise kaubanduse vähenemisega ja kriitiliselt hindavad selle rolli Suures Depressioonis tekkinud pingete süvendamisel. Seadus tekitas tugevaid vastukajusid nii kodumaal kui ka välismaal, kuna mitmed riigid vastasid tollimaksude suurendamisega.
Kuulamised ja vaidlused
Smooti roll LDS-kirikus ja tema kõrge positsioon põhjustasid 20. sajandi alguses laiaulatuslikud vaidlused. Senatis toimusid eriarutelud ja põhjalikud kuulamised, kus uuriti kuulujutte polügaamia jätkumise, salajaste või lojaalsusvande olemasolu ning kiriku ja riigi vaheliste sidemete kohta. Vaidlused keskendusid küsimusele, kas kõrge religioosne amet ja samal ajal rahvuslik rahvasaadik on vastuolus avaliku teenistuse põhimõtetega. Üks senati komitee seadis Smooti avalikul kuulamisel tema autoriteedi ja sobivuse kahtluse alla ning tegigi ettepaneku tema mandaadi peatamiseks või tühistamiseks. Lõppkokkuvõttes hääletas aga kogu senat Smooti säilitamise poolt, mistõttu ta jäi ametisse kuni 1933. aastani.
Kaotus, tagasitulek Utah'isse ja hilisem elu
Suure majanduskriisi ja poliitiliste muutuste taustal kaotas Smoot 1932. aasta senaadi valimised, mille tulemusena ta lahkus Washingtonist ja Utah'sse naasis ametlikult 1933. aastal. Pärast poliitikast ja aktiivsest äritegevusest loobumist pühendas ta ülejäänud elu peamiselt kirikutööle ja oma kogukonnateenistusele. Tema panus kirikus ja avalikus elus oli märkimisväärne — oma surma ajal 9. veebruaril 1941 oli ta üks LDS-kiriku kõrgematest juhtidest ning avaldas pikaajalist mõju nii kirikulisele kui ka tsiviil-elule Utahis.
Pärand
Reed Smooti pärand on kirjavahetuse ja ajaloolaste seas vastuoluline: ühel pool on tema roll kiriku juhtkonnas ja püsiv kohalolek Utah'i avalikus elus, teisel pool aga Smoot–Hawley tariifi seotus majanduslangusega ning kuumad debatid kiriku ja riigi piiride üle. Tema elu peegeldab 20. sajandi alguse Ameerika religioosseid, poliitilisi ja majanduslikke pingeid.
Varane elu, perekond ja usuline tegevus
Smoot sündis 1862. aastal Salt Lake Citys, Utah' territooriumil. Ta oli Kentuckyst ja Iowast pärit mormooni pioneeri Abraham O. Smooti poeg, kes oli linna linnapea aastatel 1856-1862. Tema ema oli Anne Kristina Morrison Smoot, kes enne abiellumist oli tuntud ka kui Anne Kirstine Mauritzen. Anne Kristina Morrison Smoot oli Smooti isa viies naine, kellel oli kuus mitmikabielu ja 27 last, kellest kolm Abraham O. Smoot adopteeris. Perekond kolis Utah's asuvasse Provo'sse, kui Brigham Young kutsus tema isa sealse vaia juhatajaks. Smoot käis koolis Utah' ülikoolis (tollal usukool) ja lõpetas 1879. aastal Provo Brigham Youngi akadeemia (nüüd Brigham Youngi ülikool). Pärast kooli lõpetamist töötas Smoot mormoonide misjonärina Inglismaal. Pärast Utah'sse naasmist abiellus Smoot 17. septembril 1884 Salt Lake Citys elava Alpha M. Eldredge'iga. Neil oli koos kuus last. Seejärel sai Smootist Salt Lake City piirkonna edukas ärimees. 1895. aastal hakkas ta väga aktiivselt osalema LDS-kiriku juhtimises ja saavutas suurema autoriteedi. 8. aprillil 1900 valiti Smoot LDS-kiriku apostliks ja kiriku Kaheteistkümne apostli kvoorumi liikmeks.
Ameerika Ühendriikide senat
Pärast apostliks saamist 1900. aastal sai Smoot LDS-kiriku presidendilt Joseph F. Smithilt loa kandideerida 1902. aastal. Ta oli liitunud vabariiklaste parteiga.
Smoot valiti 20. jaanuaril 1903. aastal Utah' seadusandliku kogu poolt Ameerika Ühendriikide senatisse, kus ta oli osariiki esindav vabariiklasest senaator. Smooti viis Ameerika Ühendriikide senatisse Utah' vanem USA senaator, vabariiklane Thomas Kearns, katoliiklane, kes valiti 1901. aastal. Kearns, tähtis kaevandusjuht, ajaleheomanik, pankur ja raudteeomanik, oli võistelnud Smootiga selle eest, et teda 1900. aastal senatisse valida. Kearns osutus valituks. Kaks aastat hiljem kandideeris Smoot uuesti ja võitis.
Poliitiline karjäär
Smoot valiti uuesti 1908. aastal ja valiti ikka ja jälle kuni 1932. aastani. Ta töötas senatis kuni 1933. aasta märtsini. Põhiseaduse muudatus nõudis pärast 1913. aastat USA senaatorite valimist rahva poolt. Smoot kaotas 1932. aasta valimised, mil demokraat Franklin D. Roosevelt sai presidendiks.
1916. aastal oli William Kent esindajatekojas Rahvuspargiameti loomise seaduse peamine toetaja. Smoot toetas seaduse vastuvõtmist senatis. Esindajatekojas võeti seadus vastu 1. juulil 1916. Seadus võeti senatis vastu 5. augustil. USA president Woodrow Wilson kirjutas seadusele alla 25. augustil 1916. aastal. Rahvusparkide teenistus paigutati kabineti siseministeeriumi koosseisu.
Smoot oli aastatel 1923-1933 senati rahanduskomisjoni esimees ja töötas senati eelarvekomisjonis. Ta töötas riikliku Vabariikliku Partei töös ja oli aastatel 1908-1924 iga nelja aasta tagant vabariiklaste rahvuskongressi delegaat. Ta oli 1928. aasta vabariiklaste rahvuskongressi resolutsioonide komitee esimees ja vabariiklaste senaatorikampaania komitee esimees.
Smoot oli 1930. aastal Smoot-Hawley tariifiseaduse üks toetajaid. See seadus tõstis USA imporditariife rohkem kui 20 000 kaubale kõrgemaks kui need kunagi varem olid. Paljud ajaloolased usuvad, et see süvendas Suurt majanduslangust. USA president Herbert Hoover allkirjastas seaduse ja see sai seaduseks 17. juunil 1930. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Reed Smoot?
V: Reed Smoot oli vabariiklasest senaator, kes teenis aastatel 1903-1933, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) juht ja ärimees.
K: Mille poolest on Smoot oma senaatoriks oleku ajal kõige paremini tuntud?
V: Smoot on tuntud 1930. aasta Smoot-Hawley tariifiseaduse eest.
K: Millist rolli mängis Smoot LDS-kirikus?
V: Smoot oli oluline juht LDS-kirikus ja ta valiti 1900. aastal apostliks Kaheteistkümne apostli kvoorumisse.
K: Miks seati Smooti autoriteet Reed Smooti kuulamistel kahtluse alla?
V: Reed Smooti kuulamistel seati Smooti autoriteet kahtluse alla kuulujuttude tõttu polügaamia ja Ameerika Ühendriikide vastu antud salajase vande kohta, samuti seoses tema rolliga LDS-kirikus.
K: Mis oli Smooti autoriteedi kahtluse alla seadmise tulemus senati komitees?
V: Komitee tegi ettepaneku Smooti ametist kõrvaldamiseks, kuid kogu senat hääletas tema ametis hoidmise poolt.
K: Kas Smoot oli pärast 1932. aasta hääletuse kaotamist kunagi uuesti ametis?
V: Ei, Smoot ei olnud pärast 1932. aasta hääletuse kaotamist uuesti ametis. Ta pöördus tagasi Utah'sse ja töötas LDS-kirikus.
K: Milline oli Smooti ametikoht LDS-kirikus tema surma ajal?
V: Oma surma ajal oli Smoot kolmas LDS-kiriku juhiks.
Otsige