Reed Smoot
Reed Smoot (10. jaanuar 1862 - 9. veebruar 1941) oli vabariiklasest senaator aastatel 1903-1933. Ta oli ka Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) juht ja ärimees.
Senaatorina on ta tuntud 1930. aasta Smoot-Hawley tariifiseaduse eest.
Smoot oli LDS-kiriku oluline juht. Ta valiti 1900. aastal apostliks Kaheteistkümne apostli kvoorumisse. Smooti roll LDS-kirikus tõi kaasa vaidluse Ameerika Ühendriikide senatis. Samuti levisid kuulujutud polügaamia ja salajase vande andmise kohta Ameerika Ühendriikide vastu Üks senati komitee seadis Reed Smooti kuulamistel Smooti autoriteedi kahtluse alla. Komitee tegi ettepaneku Smooti eemaldamiseks, kuid kogu senat hääletas Smooti säilitamise poolt. Ta kaotas 1932. aastal ametikoha hääletuse. Smoot naasis Utah'sse 1933. aastal. Smoot lõpetas poliitikaga ja äritegevusega tegelemise ning veetis oma aja kirikutööga. Oma surma ajal oli ta kolmas LDS-kiriku juhiks.
Varane elu, perekond ja usuline tegevus
Smoot sündis 1862. aastal Salt Lake Citys, Utah' territooriumil. Ta oli Kentuckyst ja Iowast pärit mormooni pioneeri Abraham O. Smooti poeg, kes oli linna linnapea aastatel 1856-1862. Tema ema oli Anne Kristina Morrison Smoot, kes enne abiellumist oli tuntud ka kui Anne Kirstine Mauritzen. Anne Kristina Morrison Smoot oli Smooti isa viies naine, kellel oli kuus mitmikabielu ja 27 last, kellest kolm Abraham O. Smoot adopteeris. Perekond kolis Utah's asuvasse Provo'sse, kui Brigham Young kutsus tema isa sealse vaia juhatajaks. Smoot käis koolis Utah' ülikoolis (tollal usukool) ja lõpetas 1879. aastal Provo Brigham Youngi akadeemia (nüüd Brigham Youngi ülikool). Pärast kooli lõpetamist töötas Smoot mormoonide misjonärina Inglismaal. Pärast Utah'sse naasmist abiellus Smoot 17. septembril 1884 Salt Lake Citys elava Alpha M. Eldredge'iga. Neil oli koos kuus last. Seejärel sai Smootist Salt Lake City piirkonna edukas ärimees. 1895. aastal hakkas ta väga aktiivselt osalema LDS-kiriku juhtimises ja saavutas suurema autoriteedi. 8. aprillil 1900 valiti Smoot LDS-kiriku apostliks ja kiriku Kaheteistkümne apostli kvoorumi liikmeks.
Ameerika Ühendriikide senat
Pärast apostliks saamist 1900. aastal sai Smoot LDS-kiriku presidendilt Joseph F. Smithilt loa kandideerida 1902. aastal. Ta oli liitunud vabariiklaste parteiga.
Smoot valiti 20. jaanuaril 1903. aastal Utah' seadusandliku kogu poolt Ameerika Ühendriikide senatisse, kus ta oli osariiki esindav vabariiklasest senaator. Smooti viis Ameerika Ühendriikide senatisse Utah' vanem USA senaator, vabariiklane Thomas Kearns, katoliiklane, kes valiti 1901. aastal. Kearns, tähtis kaevandusjuht, ajaleheomanik, pankur ja raudteeomanik, oli võistelnud Smootiga selle eest, et teda 1900. aastal senatisse valida. Kearns osutus valituks. Kaks aastat hiljem kandideeris Smoot uuesti ja võitis.
Poliitiline karjäär
Smoot valiti uuesti 1908. aastal ja valiti ikka ja jälle kuni 1932. aastani. Ta töötas senatis kuni 1933. aasta märtsini. Põhiseaduse muudatus nõudis pärast 1913. aastat USA senaatorite valimist rahva poolt. Smoot kaotas 1932. aasta valimised, mil demokraat Franklin D. Roosevelt sai presidendiks.
1916. aastal oli William Kent esindajatekojas Rahvuspargiameti loomise seaduse peamine toetaja. Smoot toetas seaduse vastuvõtmist senatis. Esindajatekojas võeti seadus vastu 1. juulil 1916. Seadus võeti senatis vastu 5. augustil. USA president Woodrow Wilson kirjutas seadusele alla 25. augustil 1916. aastal. Rahvusparkide teenistus paigutati kabineti siseministeeriumi koosseisu.
Smoot oli aastatel 1923-1933 senati rahanduskomisjoni esimees ja töötas senati eelarvekomisjonis. Ta töötas riikliku Vabariikliku Partei töös ja oli aastatel 1908-1924 iga nelja aasta tagant vabariiklaste rahvuskongressi delegaat. Ta oli 1928. aasta vabariiklaste rahvuskongressi resolutsioonide komitee esimees ja vabariiklaste senaatorikampaania komitee esimees.
Smoot oli 1930. aastal Smoot-Hawley tariifiseaduse üks toetajaid. See seadus tõstis USA imporditariife rohkem kui 20 000 kaubale kõrgemaks kui need kunagi varem olid. Paljud ajaloolased usuvad, et see süvendas Suurt majanduslangust. USA president Herbert Hoover allkirjastas seaduse ja see sai seaduseks 17. juunil 1930. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Reed Smoot?
V: Reed Smoot oli vabariiklasest senaator, kes teenis aastatel 1903-1933, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS-kirik) juht ja ärimees.
K: Mille poolest on Smoot oma senaatoriks oleku ajal kõige paremini tuntud?
V: Smoot on tuntud 1930. aasta Smoot-Hawley tariifiseaduse eest.
K: Millist rolli mängis Smoot LDS-kirikus?
V: Smoot oli oluline juht LDS-kirikus ja ta valiti 1900. aastal apostliks Kaheteistkümne apostli kvoorumisse.
K: Miks seati Smooti autoriteet Reed Smooti kuulamistel kahtluse alla?
V: Reed Smooti kuulamistel seati Smooti autoriteet kahtluse alla kuulujuttude tõttu polügaamia ja Ameerika Ühendriikide vastu antud salajase vande kohta, samuti seoses tema rolliga LDS-kirikus.
K: Mis oli Smooti autoriteedi kahtluse alla seadmise tulemus senati komitees?
V: Komitee tegi ettepaneku Smooti ametist kõrvaldamiseks, kuid kogu senat hääletas tema ametis hoidmise poolt.
K: Kas Smoot oli pärast 1932. aasta hääletuse kaotamist kunagi uuesti ametis?
V: Ei, Smoot ei olnud pärast 1932. aasta hääletuse kaotamist uuesti ametis. Ta pöördus tagasi Utah'sse ja töötas LDS-kirikus.
K: Milline oli Smooti ametikoht LDS-kirikus tema surma ajal?
V: Oma surma ajal oli Smoot kolmas LDS-kiriku juhiks.
