Ruđer Bošković — Horvaatia polümaat, jesuiit ja aatomiteooria teerajaja

Ruđer Bošković — Horvaatia polümaat ja jesuiit, aatomiteooria teerajaja; pioneeriaastronoom, kes avastas Kuu atmosfääri puudumise ja mõjutas teadust Euroopas.

Roger Joseph Boscovich (18. mai 1711 - 13. veebruar 1787) oli Horvaatia polümer ja jesuiit Dubrovniku linnast Ragusa Vabariigis (tänapäeva Horvaatia). Ta õppis ja elas Itaalias ja Prantsusmaal, kus ta avaldas palju oma teoseid.

Ta koostas aatomiteooria eelkäija ja andis palju panust astronoomiasse. Aastal 1753 avastas ta, et Kuul puudub atmosfäär.

Viinis avaldas ta 1758. aastal oma kuulsa teose "Philosophiæ naturalis theoria redacta ad unicam legem virium in natura existentium" (Loodusfilosoofia teooria, mis on tuletatud looduses eksisteerivate jõudude ühtsest seadusest) esimese väljaande. See sisaldas tema aatomiteooriat ja jõudude teooriat. Teine väljaanne ilmus 1763. aastal Veneetsias ja kolmas 1764. aastal Viinis. 1922. aastal ilmus see Londonis ja 1966. aastal Ameerika Ühendriikides. Teine väljaanne ilmus 1974. aastal Zagrebis.

Elulugu ja tegevus

Bošković sündis Ragusa Vabariigis (tänapäeva Dubrovnik) katoliiklases peres ja liitus juba noorelt jesuiitidega. Ta õppis jesuiitide koolides, sealhulgas Roomas, kus sai põhjaliku hariduse matemaatikas, astronoomias ja filosoofias. Töö ja õppetöö viisid teda hiljem Itaaliasse, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa keskustesse, kus ta tegutses teadlasena, õppejõuna ja konsultandina ehitus-, geodeesia- ja astronoomiaprojektides.

Teaduslikud ideed ja panused

Boškóvici suurim panus oli tema püüe seletada aine omadusi punktosakeste ja nendevaheliste jõudude abil. Tema mudel ei käsitlenud aineosakesi kui lõpmata väikseid keraid, vaid kui vaatlemispunkti mõõtmatuid „punktmassid“, mille vahel toimivad kaugusest sõltuvad jõud: pikemal distantsil ligi tõmbavad ja lühemal repulseerivad jõud. See idee oli olulise tähendusega, sest ta proovis matemaatiliselt kirjeldada sidemeid, vastasseise ja elastset käitumist ilma traditsioonilise ainese tajutava laiuseta. Kaasaegses keeles räägitakse tema töödest tihti kui eellootusest mõistele potentsiaal ja selle ruumiline käitumine (s.t. nn "Boscovichi potentsiaal").

Lisaks teoreetilisele füüsikale oli Bošković aktiivne ka astronoomias, geodeesias ja instrumentide arenduses. Tema tähelepanekud Kuust aitasid tõestada, et Kuu atmosfäär, kui see on olemas, on äärmiselt hõre. Ta tegeles ka täpsema mõõtmispraktika ja kaarimõõtmiste (geodeetiliste lähemõõtmiste) küsimustega ning parandas vaatlus- ja instrumentide tehnikaid oma aja astronoomilistes ja geodeetilistes töödes.

Tööde levik ja pärand

Boškóvici peamine teos Philosophiæ naturalis theoria... ilmus esialgu Viinis ja hilisemad väljaanded aitasid tema ideedel laiemalt levida. Tema kirjutised olid mõeldud nii matemaatilistele spetsialistidele kui ka laiemale teaduslikule avalikkusele oma aja kontekstis. Tema mõtteviis, mis rõhutas jõudude ja matemaatilise modelleerimise rolli looduses, mõjutas hilisemaid teaduslikke arenguid, sealhulgas aatomiteooria ja teatud mõjusid kaasaegses füüsikas.

Boškóvicit mäletatakse kui mitmekülgset polümaati: ta tegeles matemaatika, astronoomia, füüsika, filosoofia ja praktilise inseneritööga. Tema nime kannavad mitmed teadusasutused ja haridusasutused, eriti Horvaatias (näiteks Riikliku teadusinstituudi nimetus), mis tunnistab tema tähtsust piirkonna ja Euroopa teadusloos.

Peamised saavutused lühidalt

Punktosakeste ja jõudude teooria: aatomi-kontseptsiooni eelkäija, mis kirjeldab aine omadusi punktlike üksuste ja nendevaheliste jõudude kaudu.
Astronoomilised tähelepanekud: järeldus Kuu atmosfääri äärmuslikust hõredusest (Kuul puudub atmosfäär).
Teaduslikud väljaanded: eriti tuntud teos Philosophiæ naturalis theoria..., millel oli mitu väljaannet eri linnades ja keeltes.
Praktiline töö: panustas geodeesiasse, instrumentide arendamisse ja astronoomiliste vaatluste täpsustamisse.

Boškóvic oli oma ajastu silmapaistev teadlane, kelle ideed aitasid sillutada teed hilisemale teoreetilisele ja eksperimentaalsele arusaamale aine sisemisest ülesehitusest ning jõudude rollist looduses.

Philosophiae naturalis theoria (1758)

Life

Boscovich sündis Dubrovnikus seitsmest lapsest noorimana. Ta astus Dubrovniku jesuiitide kooli, kust ta 1725. aastal Rooma läks. Roomas oli ta kahe jesuiitapreestri hoole all, kes tutvustasid talle Jeesuse Seltsi. 1731. aastal registreerus Sant'Andrea delle Fratte kolledžis. Seal õppis ta matemaatikat ja füüsikat ning 1740. aastal nimetati ta kolledži matemaatikaprofessoriks.

Boscovich uuris Merkuuri transiiti, Aurora borealis, Maa kuju, tähtede vaatlust, maapealse gravitatsiooni ebavõrdsusi, matemaatika rakendamist teleskoobi teoorias, astronoomiliste vaatluste kindluse piire ning mitmesuguseid probleeme tahke geomeetria ja sfäärilise trigonomeetria valdkonnas.

1742. aastal pidas paavst Benedictus XIV temaga ja teiste teadlastega nõu, kuidas kõige paremini kindlustada Roomas asuva Püha Peetruse kuppli struktuuri, milles oli avastatud pragu. Tema soovitas paigutada viis rauast rihma ja see võeti vastu.

1758. aastal kirjeldas Roger Joseph Boscovich aatomiteooria versiooni. Ta seletas kõvade kehade vastupanu pigem jõu kui "kõvaduse" tõttu. "Aine algsed elemendid on minu arvates täiesti jagamatud & mittepikendatud punktid".

Pühendunud jesuiitina veetis Boscovich oma elu ilma abiellumata ja lapsi saamata.

Seotud leheküljed

Aatomiteooria
John Dalton

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Roger Joseph Boscovich?

V: Roger Joseph Boscovich oli Horvaatia polümer ja jesuiit Dubrovniku linnast Ragusa Vabariigis (tänapäeva Horvaatia).

K: Kus Boscovich õppis ja elas?

V: Boscovich õppis ja elas Itaalias ja Prantsusmaal, kus ta avaldas palju oma teoseid.

K: Millised on Boscovichi panused teadusele?

V: Boscovich koostas aatomiteooria eelkäija ja andis palju panust astronoomiasse. Aastal 1753 avastas ta, et Kuu atmosfäär puudub.

K: Milline on Boscovichi kõige kuulsam töö?

V: Boscovichi kuulsaim teos on Philosophiæ naturalis theoria redacta ad unicam legem virium in natura existentium (Loodusfilosoofia teooria, mis on tuletatud looduses eksisteerivate jõudude ühest seadusest), mille ta avaldas 1758. aastal Viinis.

K: Milliseid teemasid käsitles Boscovich oma kuulsas teoses?

V: Boscovichi kuulsate tööde hulka kuulusid tema aatomiteooria ja tema jõudude teooria.

K: Mitu väljaannet Boscovichi kuulsast teosest ilmus?

V: Boscovichi kuulsa teose kolm väljaannet ilmusid 1758. aastal Viinis, 1763. aastal Veneetsias ja 1764. aastal taas Viinis. Hiljem avaldati see 1922. aastal Londonis ja 1966. aastal Ameerika Ühendriikides. Teine väljaanne ilmus 1974. aastal Zagrebis.

K: Kus ja millal Boscovich suri?

V: Antud tekstis puudub teave selle kohta, kus ja millal Boscovich suri.