Norra rühm on Saturni kuude hulk, mille liikmed liiguvad ümber planeedi vastupidises suunas võrreldes Saturni pöörlemissuunaga (st neil on retrogradne liikumine). Need kuud on klassifitseeritud kui ebaregulaarsed satelliidid: nende orbiidid on tihti tugevalt elliptilised, suure kaldega Saturni ümber ning neile on iseloomulikud suhteliselt suured ekstsentrilisused ja kalded.
Orbiidid ja omadused
Norra rühma liikmete põhilised tunnused:
- liikumine: retrogradne (vastupidine Saturni pöörlemisele);
- orbiidi kuju: tugevasti elliptilised orbiidid, sageli mitme miljoni kilomeetri kaugusel Saturnist;
- kaldenurk: suured inklinatsioonid (paljudel liikmetel üle 90°, sageli 136°–175°);
- mõõtmed ja heledus: enamiku kuude läbimõõt on väike (kümnetest kuni mõnesaja kilomeetrini) ning nad on tumedad ja madala albedoga;
- müütiline päritolu: enamikku neist on nimetatud põhjamaiste jumalate ja tegelaste järgi.
Orbiidid ja muud omadused viitavad sellele, et norra rühma kuud ei tekkinud Saturni juures koos planeediga, vaid tõenäoliselt on nad varem vabalennul olnud taevakehad, mida Saturn hiljem gravitatsiooniliselt püüdis — st nad on tõenäoliselt tabamussatelliidid.
Phoebe ja erandid
Rühma kõige tuntum ja suurim liige on Phoebe. Phoebe ületab teisi norra rühma kuusid nii suuruse kui varasema avastamise tõttu: tema läbimõõt on ligikaudu 200–220 km ja ta avastati juba 1899. aastal, mistõttu tema nimi pärineb kreeka mütoloogiast (kreeka jumal) — see on erand rühma tavapärasest nimetamisest põhjamaiste tegelaste järgi (Norra jumalad). Cassini kosmosesond lendas Phoebe'le lähedalt mööda 2004. aastal, pildistades seda ja andes tähtsat infot pinna, koorest ja koostise kohta (madal albedo, tumedad-, süsinikarikkad materjalid ja jää osaline esinemine).
Nimed ja rühmitus
Norra rühma liikmete nimed on enamasti võetud skandinaavia mütoloogiast — see eristab seda teistest Saturni ebaregulaarsatest rühmadest, nagu inuittide rühm ja gallia rühm. Nimekujundus aitab astronoomidel kiiresti eristada, millise orbiidiga või millise päritoluga kuust on jutt.
Avastamine ja arv
Kuna paljud norra rühma kuud on väikesed ja väga kaugel Saturnist, leiti neid alles 20. ja 21. sajandi suuremate maapõhiste teleskoopide ja digitaalse pilditöötluse abil. Tänu pidevatele vaatlustele lisanduvad aeg-ajalt uued liikmed; astronoomid rühmitavad Saturni kuud jaotustesse vastavalt orbiidile ja liikumise iseloomule — üks neist rühmadest on norra rühm.
Mida see tähendab teadusele
Norra rühma uurimine on oluline, sest nende orbiidid, koosseis ja mitmekesisus annavad vihjeid Päikesesüsteemi varasemale ajaloole: kuidas väiksed kehakesed liiguvad, kuidas toimub gravitatsiooniline püüdmine ja kuidas võimalikud kokkupõrked või hävitused loovad uusi väikseid satelliite. Phoebe näited ja Cassini andmed on näidanud, et osa materjalist võib olla räniline või süsinikrikas, mis omakorda aitab mõista väljast tulnud objektide koostist.
Saturni kuuobjekte uuritakse jätkuvalt — nii maa pealsete vaatluste kui ka varasemaid missioone analüüsides — ning üha täpsemad andmed aitavad täpsustada norra rühma tekkeloogikat ja koostist.