Nõukogude Liit olümpiamängudel: osalemine, saavutused ja boikott

Nõukogude Liit olümpiamängudel: ajalugu, tippsportlased, medalisaavutused ja boikottide mõju — põhjalik ülevaade 1952–1992.

Autor: Leandro Alegsa

Osalemine ja tulemused

Nõukogude Liit saatis esimest korda sportlasi olümpiamängudele 1952. aastal. Alates debüüdist osalesid nõukogude sportlased järjepidevalt nii suve- kui talimängudel kuni 1988. aastani. NSV Liidu võistkonnad kuulusid külma sõja perioodil olümpiasuurvõistluste tõsisteks favoriitideks: riik investeeris tugevalt spordikoolidesse, treeningsüsteemi ja talentide leidmisse, mis kajastus kõrgetes medaliarvudes ning pidevas konkurentsis Ameerika Ühendriikidega.

Suve- ja talimängudel saavutas NSV Liit sageli kõrgeid kohti medalitabelites. Nõukogude sportlaste tugevus paistis eriti välja kergejõustikus, jõuspordis, ujumises, võimlemises, tõstmises ja ettelugemata paljudes teistes alades.

Esimene olümpialine edu

NSV Liidu Olümpiakomitee loodi 21. aprillil 1951. aastal. ROK kiitis selle heaks 7. mail 1951. aastal.

1952. aasta suveolümpiamängud Helsingis olid esimesed olümpiamängud nõukogude sportlastele. 20. juulil 1952 võitis riigi esimese olümpiakulla Nina Romashkova naiste kettaheites. Romashkova püstitas selles võistluses uue olümpiarekordi. See edu andis märku NSV Liidu tulevikulisest tugevusest olümpiaaladel.

1956. aasta taliolümpiamängud Cortina d'Ampezzos olid Nõukogude sportlaste esimesed taliolümpiamängud. Nõukogude Liidu esimese taliolümpiakulla võitis Ljubov Kozjeva naiste 10 km murdmaasuusatamises. Pärast seda olid nõukogude talispordialade tulemused sageli maailmatasemel, eelkõige suusaspordis, iluuisutamises ja hokis.

Boikott ja poliitiline kontekst

Olümpiamängud ei olnud NSV Liidu jaoks pelgalt spordivõistlused, vaid ka poliitiline areen. NSVL oli 1980. aasta suveolümpiamängude võõrustajariik Moskvas. Neid mänge boikoteerisid Ameerika Ühendriigid ja paljud teised riigid, vastuseks Nõukogude invasioonile Afganistanis 1979. aastal. Politiseeritud boikottide tagajärjel mõjutasid need mängud medalite jagamist ning rahvusvahelist kuvandit.

Pärast Moskva boikotti andis NSV Liit vastulöögi ja 1984. aasta mänge Los Angeleses boikoteeriti NSV Liidu ja paljude liitlasriikide poolt. Boikottide tõttu jäid paljud tippsportlased olümpiast ilma ning külma sõja pinge kajastus selgelt spordisündmustes.

Lõpp ja Ühinenud meeskond 1992

NSVL lõppes 26. detsembril 1991. NSV Liidu Olümpiakomitee lõpetas alles 12. märtsil 1992.

Pärast liidu lagunemist osalesid 1992. aastal paljude endiste Nõukogude vabariikide sportlased ühise meeskonnana. 1992. aasta suvemängudel Barcelonas osalesid endiste Nõukogude Liidu riikide sportlased ühise meeskonnana, kasutades võistlemiseks Barcelona mängudel olümpialippu. Ühinenud meeskond saavutas nendel mängudel medalite arvestuses esikoha. Sama, ühise koosseisuga meeskond osales ka aasta varem Albertville'i talimängudel, kus nad olid samuti edukad ja medalite arvestuses kõrgel kohal.

Järglased ja pärand

Kuigi NSV Liit kui riik kadus, jätkus nõukogude spordisüsteemi pärand endistes liiduvabariikides. Mitmed riigid – eelkõige Venemaa – pärisid suure osa treeneritest, spordiinfrastruktuurist ja koolitusmetoodikatest. Paljud tollased nõukogude tippsportlased jätkasid karjääri uute riigi esindajatena ja andsid oma kogemused edasi tulevastele põlvkondadele.

Nõukogude Liidu osalemine olümpiamängudel jättis pikaajalise jälje rahvusvahelisele olümpialiikumisele: nii sportlikus mõttes (märkimisväärsed saavutused ja rekordid) kui ka poliitilises plaanis (boikottide ja külma sõja pinge näol). See periood on oluline osa kaasaegsest spordiajaloo-kontekstist ja annab selge ülevaate sellest, kuidas spordivõistlused võivad kokku põimuda geopoliitikaga.

Medalite tabelid

Medalid suvemängude kaupa

Mängud

Sportlased

Kuld

Silver

Pronks

Kokku

1952 Helsingi

295 (40)

22

30

19

71

1956 Melbourne

283 (39)

37

29

32

98

1960 Rooma

284 (50)

43

29

31

103

1964 Tokyo

319 (63)

30

31

35

96

1968 Mexico City

313 (67)

29

32

30

91

1972 München

373 (71)

50

27

22

99

1976 Montreal

49

41

35

125

1980 Moskva (võõrustajariik)

80

69

46

195

1984 Los Angeles

ei konkureerinud

1988 Seoul

55

31

46

132

Kokku

395

319

296

1010

Medalid talimängude kaupa

Mängud

Sportlased

Kuld

Silver

Pronks

Kokku

1956 Cortina d'Ampezzo

55 (7)

7

3

6

16

1960 Squaw Valley

62 (13)

7

5

9

21

1964 Innsbruck

69 (17)

11

8

6

25

1968 Grenoble

74 (21)

5

5

3

13

1972 Sapporo

78 (20)

8

5

3

16

1976 Innsbruck

13

6

8

27

1980 Lake Placid

10

6

6

22

1984 Sarajevo

6

10

9

25

1988 Calgary

11

9

9

29

Kokku

78

57

59

194

Medalid suviste spordialade kaupa

Sport

Kuld

Silver

Pronks

Kokku

Võimlemine

73

67

44

184

Kergejõustik

65

55

75

195

Maadlus

62

31

23

116

Kaalutõstmine

39

21

2

62

Kanuusõit

29

13

9

51

Vehklemine

18

15

16

49

Laskmine

17

15

17

49

Poks

14

19

18

51

Ujumine

13

21

26

60

Sõudmine

12

20

10

42

Jalgrattasõit

11

4

8

23

Võrkpall

7

4

1

12

Ratsasport

6

5

4

15

Judo

5

5

13

23

Kaasaegne viievõistlus

4

5

5

14

Purjetamine

4

5

3

12

Korvpall

4

4

4

12

Käsipall

4

1

1

6

Sukeldumine

3

4

6

13

Veepoolo

2

2

3

7

Jalgpall

2

0

3

5

Vibulaskmine

1

3

3

7

Maahoki

0

0

2

2

Kokku

395

319

296

1010

Medalid talispordi järgi

Sport

Kuld

Silver

Pronks

Kokku

Murdmaasuusatamine

25

22

21

68

Kiiruisutamine

24

17

19

60

Iluuisutamine

10

9

5

24

Biathlon

9

5

5

19

Jäähoki

7

1

1

9

Suusatamine

1

2

3

6

Bobsleigh

1

0

2

3

Suusahüpped

1

0

0

1

Põhjamaade kombineeritud

0

1

2

3

Alpi suusatamine

0

0

1

1

Kokku

78

57

59

194

Seotud leheküljed

  • ROKi riigikoodide loetelu
  • Ühinenud meeskond olümpiamängudel
  • Venemaa olümpiamängudel

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millal saatis Nõukogude Liit esimest korda sportlasi olümpiamängudele?


V: Nõukogude Liit saatis esimest korda sportlasi olümpiamängudele 1952. aastal.

K: Mitu korda saatsid nad võistkondi suveolümpiamängudele?


V: Nad saatsid võistkondi suveolümpiamängudele 18 korda.

K: Mitu korda oli nende meeskond suveolümpiamängudel võidetud medalite üldarvult esikohal?


V: Seitsmel korral üheksast suveolümpiamängudel osalemisest oli nende meeskond võitnud medalite kogusumma poolest esikohal.

Küsimus: Mis aastal aktsepteeriti see ROKi poolt?


V: NSV Liidu olümpiakomitee võeti vastu ROKi poolt 7. mail 1951. aastal.

K: Kes võitis NSV Liidu esimese kuldmedali Helsingis 1952. aastal?


V: Nina Romashkova võitis 1952. aastal Helsingis NSV Liidu esimese kuldmedali naiste kettaheites.

K: Millal toimusid taliolümpiamängud esimest korda Nõukogude sportlastele?


V: 1956. aasta taliolümpiamängud Cortina d'Ampezzos toimusid esimest korda Nõukogude sportlastele taliolümpiamängudena.

K: Mis juhtus, kui NSVL korraldas 1980. aasta suveolümpiamängud Moskvas?


V: Ameerika Ühendriigid ja paljud teised riigid boikoteerisid neid mänge, kui NSVL korraldas 1980. aasta suveolümpiamänge Moskvas.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3