Nõukogude Liit olümpiamängudel: osalemine, saavutused ja boikott
Nõukogude Liit olümpiamängudel: ajalugu, tippsportlased, medalisaavutused ja boikottide mõju — põhjalik ülevaade 1952–1992.
Osalemine ja tulemused
Nõukogude Liit saatis esimest korda sportlasi olümpiamängudele 1952. aastal. Alates debüüdist osalesid nõukogude sportlased järjepidevalt nii suve- kui talimängudel kuni 1988. aastani. NSV Liidu võistkonnad kuulusid külma sõja perioodil olümpiasuurvõistluste tõsisteks favoriitideks: riik investeeris tugevalt spordikoolidesse, treeningsüsteemi ja talentide leidmisse, mis kajastus kõrgetes medaliarvudes ning pidevas konkurentsis Ameerika Ühendriikidega.
Suve- ja talimängudel saavutas NSV Liit sageli kõrgeid kohti medalitabelites. Nõukogude sportlaste tugevus paistis eriti välja kergejõustikus, jõuspordis, ujumises, võimlemises, tõstmises ja ettelugemata paljudes teistes alades.
Esimene olümpialine edu
NSV Liidu Olümpiakomitee loodi 21. aprillil 1951. aastal. ROK kiitis selle heaks 7. mail 1951. aastal.
1952. aasta suveolümpiamängud Helsingis olid esimesed olümpiamängud nõukogude sportlastele. 20. juulil 1952 võitis riigi esimese olümpiakulla Nina Romashkova naiste kettaheites. Romashkova püstitas selles võistluses uue olümpiarekordi. See edu andis märku NSV Liidu tulevikulisest tugevusest olümpiaaladel.
1956. aasta taliolümpiamängud Cortina d'Ampezzos olid Nõukogude sportlaste esimesed taliolümpiamängud. Nõukogude Liidu esimese taliolümpiakulla võitis Ljubov Kozjeva naiste 10 km murdmaasuusatamises. Pärast seda olid nõukogude talispordialade tulemused sageli maailmatasemel, eelkõige suusaspordis, iluuisutamises ja hokis.
Boikott ja poliitiline kontekst
Olümpiamängud ei olnud NSV Liidu jaoks pelgalt spordivõistlused, vaid ka poliitiline areen. NSVL oli 1980. aasta suveolümpiamängude võõrustajariik Moskvas. Neid mänge boikoteerisid Ameerika Ühendriigid ja paljud teised riigid, vastuseks Nõukogude invasioonile Afganistanis 1979. aastal. Politiseeritud boikottide tagajärjel mõjutasid need mängud medalite jagamist ning rahvusvahelist kuvandit.
Pärast Moskva boikotti andis NSV Liit vastulöögi ja 1984. aasta mänge Los Angeleses boikoteeriti NSV Liidu ja paljude liitlasriikide poolt. Boikottide tõttu jäid paljud tippsportlased olümpiast ilma ning külma sõja pinge kajastus selgelt spordisündmustes.
Lõpp ja Ühinenud meeskond 1992
NSVL lõppes 26. detsembril 1991. NSV Liidu Olümpiakomitee lõpetas alles 12. märtsil 1992.
Pärast liidu lagunemist osalesid 1992. aastal paljude endiste Nõukogude vabariikide sportlased ühise meeskonnana. 1992. aasta suvemängudel Barcelonas osalesid endiste Nõukogude Liidu riikide sportlased ühise meeskonnana, kasutades võistlemiseks Barcelona mängudel olümpialippu. Ühinenud meeskond saavutas nendel mängudel medalite arvestuses esikoha. Sama, ühise koosseisuga meeskond osales ka aasta varem Albertville'i talimängudel, kus nad olid samuti edukad ja medalite arvestuses kõrgel kohal.
Järglased ja pärand
Kuigi NSV Liit kui riik kadus, jätkus nõukogude spordisüsteemi pärand endistes liiduvabariikides. Mitmed riigid – eelkõige Venemaa – pärisid suure osa treeneritest, spordiinfrastruktuurist ja koolitusmetoodikatest. Paljud tollased nõukogude tippsportlased jätkasid karjääri uute riigi esindajatena ja andsid oma kogemused edasi tulevastele põlvkondadele.
Nõukogude Liidu osalemine olümpiamängudel jättis pikaajalise jälje rahvusvahelisele olümpialiikumisele: nii sportlikus mõttes (märkimisväärsed saavutused ja rekordid) kui ka poliitilises plaanis (boikottide ja külma sõja pinge näol). See periood on oluline osa kaasaegsest spordiajaloo-kontekstist ja annab selge ülevaate sellest, kuidas spordivõistlused võivad kokku põimuda geopoliitikaga.
Medalite tabelid
Medalid suvemängude kaupa
| Mängud | Sportlased | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 295 (40) | 22 | 30 | 19 | 71 | |
| 1956 Melbourne | 283 (39) | 37 | 29 | 32 | 98 |
| 1960 Rooma | 284 (50) | 43 | 29 | 31 | 103 |
| 1964 Tokyo | 319 (63) | 30 | 31 | 35 | 96 |
| 1968 Mexico City | 313 (67) | 29 | 32 | 30 | 91 |
| 1972 München | 373 (71) | 50 | 27 | 22 | 99 |
| 1976 Montreal | 49 | 41 | 35 | 125 | |
| 1980 Moskva (võõrustajariik) | 80 | 69 | 46 | 195 | |
| 1984 Los Angeles | ei konkureerinud | ||||
| 1988 Seoul | 55 | 31 | 46 | 132 | |
| Kokku | 395 | 319 | 296 | 1010 | |
Medalid talimängude kaupa
| Mängud | Sportlased | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 1956 Cortina d'Ampezzo | 55 (7) | 7 | 3 | 6 | 16 |
| 1960 Squaw Valley | 62 (13) | 7 | 5 | 9 | 21 |
| 1964 Innsbruck | 69 (17) | 11 | 8 | 6 | 25 |
| 1968 Grenoble | 74 (21) | 5 | 5 | 3 | 13 |
| 1972 Sapporo | 78 (20) | 8 | 5 | 3 | 16 |
| 1976 Innsbruck | 13 | 6 | 8 | 27 | |
| 1980 Lake Placid | 10 | 6 | 6 | 22 | |
| 1984 Sarajevo | 6 | 10 | 9 | 25 | |
| 1988 Calgary | 11 | 9 | 9 | 29 | |
| Kokku | 78 | 57 | 59 | 194 |
Medalid suviste spordialade kaupa
| Sport | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| 73 | 67 | 44 | 184 | |
| 65 | 55 | 75 | 195 | |
| Maadlus | 62 | 31 | 23 | 116 |
| Kaalutõstmine | 39 | 21 | 2 | 62 |
| 29 | 13 | 9 | 51 | |
| Vehklemine | 18 | 15 | 16 | 49 |
| 17 | 15 | 17 | 49 | |
| Poks | 14 | 19 | 18 | 51 |
| 13 | 21 | 26 | 60 | |
| Sõudmine | 12 | 20 | 10 | 42 |
| 11 | 4 | 8 | 23 | |
| 7 | 4 | 1 | 12 | |
| 6 | 5 | 4 | 15 | |
| Judo | 5 | 5 | 13 | 23 |
| Kaasaegne viievõistlus | 4 | 5 | 5 | 14 |
| 4 | 5 | 3 | 12 | |
| 4 | 4 | 4 | 12 | |
| Käsipall | 4 | 1 | 1 | 6 |
| 3 | 4 | 6 | 13 | |
| Veepoolo | 2 | 2 | 3 | 7 |
| 2 | 0 | 3 | 5 | |
| 1 | 3 | 3 | 7 | |
| 0 | 0 | 2 | 2 | |
| Kokku | 395 | 319 | 296 | 1010 |
Medalid talispordi järgi
| Sport | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| Murdmaasuusatamine | 25 | 22 | 21 | 68 |
| Kiiruisutamine | 24 | 17 | 19 | 60 |
| 10 | 9 | 5 | 24 | |
| 9 | 5 | 5 | 19 | |
| 7 | 1 | 1 | 9 | |
| Suusatamine | 1 | 2 | 3 | 6 |
| Bobsleigh | 1 | 0 | 2 | 3 |
| Suusahüpped | 1 | 0 | 0 | 1 |
| Põhjamaade kombineeritud | 0 | 1 | 2 | 3 |
| 0 | 0 | 1 | 1 | |
| Kokku | 78 | 57 | 59 | 194 |
Seotud leheküljed
- ROKi riigikoodide loetelu
- Ühinenud meeskond olümpiamängudel
- Venemaa olümpiamängudel
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal saatis Nõukogude Liit esimest korda sportlasi olümpiamängudele?
V: Nõukogude Liit saatis esimest korda sportlasi olümpiamängudele 1952. aastal.
K: Mitu korda saatsid nad võistkondi suveolümpiamängudele?
V: Nad saatsid võistkondi suveolümpiamängudele 18 korda.
K: Mitu korda oli nende meeskond suveolümpiamängudel võidetud medalite üldarvult esikohal?
V: Seitsmel korral üheksast suveolümpiamängudel osalemisest oli nende meeskond võitnud medalite kogusumma poolest esikohal.
Küsimus: Mis aastal aktsepteeriti see ROKi poolt?
V: NSV Liidu olümpiakomitee võeti vastu ROKi poolt 7. mail 1951. aastal.
K: Kes võitis NSV Liidu esimese kuldmedali Helsingis 1952. aastal?
V: Nina Romashkova võitis 1952. aastal Helsingis NSV Liidu esimese kuldmedali naiste kettaheites.
K: Millal toimusid taliolümpiamängud esimest korda Nõukogude sportlastele?
V: 1956. aasta taliolümpiamängud Cortina d'Ampezzos toimusid esimest korda Nõukogude sportlastele taliolümpiamängudena.
K: Mis juhtus, kui NSVL korraldas 1980. aasta suveolümpiamängud Moskvas?
V: Ameerika Ühendriigid ja paljud teised riigid boikoteerisid neid mänge, kui NSVL korraldas 1980. aasta suveolümpiamänge Moskvas.
Otsige