Rootsi Grand Prix – Vormel-1 etapp Anderstorpis 1973–1978

Rootsi Grand Prix oli vormel-1 maailmameistrivõistluste etapp aastatel 1973–1978. See toimus Skandinaavia võidusõidurajal Anderstorpis (Gislavedi vald), umbes 30 km kaugusel Jönköpingist, Smålandis, Rootsis. Anderstorp (tuntud ka kui Scandinavian Raceway) oli F1-sarja haruldane rajakombinatsioon – pikkade sirgete ja tehniliste kurvidega ring, mis meelitas rohkelt pealtvaatajaid ning pakkus head vaatemängu ja mitmeid möödumiskohti.

Ajalooline taust ja tähtsus

Rootsi GP sai hoo sisse 1973. aastal, kui rahvusvaheline huvi ja kohalike sõitjate edu aitasid tuua vormel-1 Rootsi. Eelkõige kodupubliku suurte lemmikute – näiteks rootsi sõitjate – populaarsus andis võistlusele tugeva rahvusliku tähenduse. Etapp toimus igal aastal kuni 1978. aastani ja meelde jäävate sündmuste, tehniliste uuenduste ning kohalikku meedia tähelepanu tõttu jäi see periood Rootsi autospordi ajalukku.

Brabham BT46B ja fänniauto vaidlus (1978)

1978 aastal sõitis Anderstorpis ainukord võistlussõitu Brabhami oluliselt modifitseeritud masin Brabham BT46B, mis oli laialdaselt tuntud ka fänniautona. Selle võistlusauto tagaosas oli suur ventilaator, mille ametlikuks eesmärgiks Brabham väitis olevat mootori ja jahutuse abistamine. Samas tõmbas ventilaator ka õhku auto alt, tekitades märkimisväärse allasurvejõu ja seeläbi parema haardumise ning suurema stabiilsuse kurvides.

Võistlus Anderstorpis lõppes sel aastal murranguliselt: Niki Lauda võitis võistluse fänniautoga, kuid masina ümber puhkesid tugevad protestid ja poliitiline surve konkurentide ja osa avalikkuse poolt. Kuigi autol ei olnud koheselt reeglikohast keeldu, otsustas Brabham võistlusmasina edaspidiseks kasutamiseks tagasi tõmmata ning fänniauto jäi F1-karussellis nähtamatuks. See lugu jäi F1-tehnika ja regulatsiooni üheks olulisemaks näitlikustuseks ajaloos.

Võistluste lõpp ja põhjused

Rootsi GP viimane etapp toimus 1978. aastal. Selle järgneva perioodi jooksul mõjutasid võistluse järjekindlat toimumist mitmed tegurid: kasvavad korralduskulud, muutuvad ohutusnõuded, rahvusvahelise kalendri pingestumine ning – mis kohalikele fännidele oli kõige valusam – kahe tuntud rootsi sõitja kaotus. Nii Ronnie Petersoni kui ka Gunnar Nilssoni surm 1978. aastal aitas kaasa Rootsi GP maailmameistrivõistlustelt välja langemisele. Pärast nende kahe rootsi võidusõitja traagilisi juhtumeid langes huvi ja emotsionaalne toetus Rootsi vormel-1 vastu, mis koos teiste praktikatega aitas kaasa etapi korvamatule väljajahenemisele kalendrist.

Pärand ja järelmõjud

Kuigi vormel-1 ei naasnud Rootsi püsivalt pärast 1978. aastat, jäi Anderstorpi ringrada osaks Skandinaavia autospordi pärandist. Rada jätkas kasutust erinevate mootorspordisündmuste, ringrajasõitude ja kohalike võistluste toimumiskohana. Rootsi Grand Prix'i kuus etappi jätsid maha mälestuse nii tehnilistest uuendustest kui ka traagilistest hetkedest, mis mõjutasid laiemalt nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist vormel-1 ajalugu.

Küsimused ja vastused

K: Mis aastal toimus Rootsi Grand Prix?

K: Kus asus Skandinaavia võidusõidurada?

Küsimus: Milline auto tegi oma ainsa võistlusesinemise 1978. aasta Rootsi Grand Prix'l?

K: Mis eesmärki täitis ventilaator Fänniauto tagaosas?

K: Kes võitis selle autoga võistluse?

K: Miks loobuti pärast 1978. aastat Rootsis vormel-1-st?

Otsing