TGV — Prantsuse kiirrong: ajalugu, tehnika, liinid ja kiirusrekord

TGV — Prantsuse kiirrong: avasta ajalugu, tehnika, pealiinid ja 574,8 km/h kiirusrekord. Kiired ühendused Prantsusmaal ja Euroopas.

TGV (Train à Grande Vitesse, prantsuse keeles "kiirrong") on kiirrongide kategooria. Neid kasutatakse Prantsusmaal. Neid kasutatakse ka mõnedel reisidel Prantsusmaa ja Inglismaa, Belgia, Madalmaade, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia ja Hispaania vahel. Rongid liiguvad tavaliselt kiirusega 270 km/h kuni 320 km/h. Need on kõige kiiremad tavalised rongid maailmas, nende keskmine sõidukiirus on 279,4 km/h.

2007. aastal püstitas spetsiaalne TGV raudteeveeremi kiirusrekordi, saavutades 574,8 km/h.

Prantsusmaal on järgmised kiirliinid

• Pariisist Lyonisse, hiljem Valence'i, Avignoni ja Marseille'i.
• Pariisist Tours'i ja Le Mans'i. Kasutati ka ronge Poitiers'i ja Bordeaux'sse.
• Pariis-Lille, hiljem Brüssel (tuntud kui Thalys) ja Calais, Dover, London (tuntud kui Eurostar).
• Pariisist Strasbourgi, mõnikord Frankfurti Maini ääres, Baseli ja Zürichi. Selle liini esimene osa on ehitatud. Kiirraudtee lõpeb jaamas, umbes poolel teel Nancy ja Metzi vahel. Strasbourgi on praegu Pariisist võimalik jõuda umbes kahe ja poole tunniga, Baselisse kulub 3.20 ja Zürichisse umbes 4.30. Liini pikendamist Strasbourgi on alustatud,

Plaanis on liinid Hispaaniasse ja Itaaliasse. Ehitatakse kiirliin Saksamaale.

Võrgustiku rajamine on muutnud sõiduaegade pikkuse palju lühemaks. Pariisist Marseille'sse (750 km) saab nüüd 3 tunniga. Kaks kolmandikku liiklusmahust toimub TGVga, ainult üks kolmandik lennukitega.

Ajalugu lühidalt

TGV projekt sai alguse 1960.–1970. aastatel Prantsuse riikliku raudteeettevõtte SNCF ja tööstuspartnerite (eriti Alstom) koostöös. Esimene kiirraudtee (LGV Sud-Est) ja esimene kommertsteamaline TGV-liin Pariis–Lyon avati 1981. aastal. Alates sellest on võrk järk-järgult laienenud uute LGV (Ligne à Grande Vitesse) lõikude ja integreeritud rahvusvaheliste teenustega, mis ühendavad Prantsusmaad naaberriikidega.

Tehnika ja rongiliigid

TGV on enamikul juhtudel elektriline kiirrong, mis koosneb veduritaolistest jõuüksustest ja reisijakarpidest (või võimsatest jõuvagunitega komplektidest). Põhilised tehnilised tunnused:

• Elekter: enamasti 25 kV 50 Hz (mõned mudelid töötavad ka 1,5 kV alalisvooluga või on mitmesüsteemsed, et sõita erinevate riikide voltidega).
• Veermiku tüüp: algselt võimsad jõuvedurid ees ja taga (power cars), hiljem on laialt kasutusel ka kogu komplekti jõustavad ja topeltkorruselised (TGV Duplex) rongid.
• Mootorvõimsus: sõltuvalt mudelist 5 000–10 000 kW vai rohkem (tavaversioonide võimsus varieerub).
• Turvasüsteemid: kõrgsageduslikud signalisatsioonisüsteemid (nt TVM), automaatpidurid, pardaarvutid ja tänapäevased ohutuslahendused.

TGV-seeriaid on mitu: Sud-Est, Atlantique, Réseau, Duplex, POS, Eurostar, Thalys jm — osa neist on kohandatud rahvusvaheliseks liikluseks (sõidud Suurbritanniasse, Belgiasse, Hollandisse, Saksamaale, Šveitsi, Itaaliasse ja Hispaaniasse).

Kiirus ja rekordid

Tavareisidel liiguvad TGV-d tavaliselt 270–320 km/h sõltuvalt liinist ja teenusest. 3. aprillil 2007 püstitati ametlik kiirusrekord TGV eriprooviga (V150 projekt): muudetud rong saavutas 574,8 km/h. See rekordi­sõit toimus eritingimustes — spetsiaalselt ette valmistatud komplekt, tugevdused rööbasteele ja kõrgemad pingeolukorrad — ning ei kajasta igapäevaseid teeninduskiirusi.

Enne seda oli 1990. aastal TGV-l mälestusväärne rekord ~515 km/h, mis oli tollal samuti maailmarekordiks.

Liinid ja rahvusvaheline teenindus

TGV-kõrgkiirusvõrk koosneb LGV kiirliinidest ja olemasolevate raudteede ühenduslõikudest. Varasemates lõikudes (Peamiselt Pariis–Lyon, Pariis–Marseille, Pariis–Strasbourg, Pariis–Bordeaux jpt) on ühendused muutnud linnadevahelised sõiduaegad väga konkurentsivõimeliseks lennureisidega võrreldes. Rahvusvahelised brändid ja teenused nagu Eurostar, Thalys ja Lyria kasutavad osa TGV-tehnoloogiast ja võimaldavad otseseid ühendusi Londonisse, Brüsselisse, Amsterdamisse, Zurichi, Milano ja muudele sihtkohtadele.

Mõju reisijale ja majandusele

TGV on oluliselt vähendanud sõiduaegu ja suurendanud regionaalset ligipääsetavust. Näiteks Pariis–Marseille (umbes 750 km) sõit kestab tänu TGV-le ligikaudu 3 tundi, mis teeb rongi konkurentsivõimeliseks lennu suhtes – sagedasti valib teekonna enamik reisijatest rongi mugavuse ja aja tõttu. Kiirraudteed on aidanud majandusarengule, turismile ja tööjõu liikumisele, võimaldades päevaseid ärireise pikemate distantside taha.

Piletid, teenus ja keskkond

TGV-piletid on sageli reserveeritavad ja hinnad varieeruvad sõltuvalt broneerimisajast, klassist ja teenusest. Enamiku kiirete rongide puhul on istme reserveerimine kohustuslik. Teenindus pakub tavaliselt eri klasside valikut, WiFi (kui on), pagasi võimalusi ja pardateenindust.

Elektrilise käituse tõttu on TGV suhteliselt keskkonnasõbralikum võrreldes lennundusega, eriti kui arvestada CO2 emissiooni inimese kohta. Samuti vähendab suurem rongi täituvus ühikulisi heitmeid.

Tulevik ja arendused

Prantsuse kõrgsagedusvõrk laieneb jätkuvalt: planeeritakse ja ehitatakse uusi LGV lõike, et parandada ühendusi Hispaania ja Itaaliaga ning tihendada sidet Saksamaaga. Samuti jätkuvad tööd rongide moderniseerimiseks (suurenenud mugavus, parem energiatõhusus ja ühilduvus teiste maade signalisatsioonisüsteemidega).

Kuigi TGV on juba nüüd väga edukas ja laialt levinud, jätkub tehnoloogia ja võrkude areng, et vastata tuleviku nõudlusele: kiiremaks, mugavamaks ja keskkonnasõbralikumaks rongireisiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on TGV?

K: Kui kiiresti TGV-d tavaliselt sõidavad?

K: Millise kiirusrekordi püstitas spetsiaalne TGV 2007. aastal?

K: Millised on mõned kiirraudteeliinid Prantsusmaal?

Küsimus: Kui kaua kestab reis Pariisist Strasbourgi TGVga?

K: Kui suur osa liiklusmahust toimub lennukitega võrreldes TGV-ga?

Otsing