The Rake's Progress on Igor Stravinski ooper. W. H. Audeni ja Chester Kallmani kirjutatud libreto põhineb vabalt William Hogarth'i kaheksal 18. sajandist pärit maalil ja gravüüril "A Rake's Progress". Stravinski oli neid maale näinud 1947. aastal Chicagos toimunud näitusel.

The Rake's Progress jutustab loo mehest nimega Tom Rakewell. Sõna "rake" tähendab selles tähenduses "kedagi (tavaliselt meest), kes käitub ebamoraalselt: mees, kellel on suhted paljude naistega.

Sõna "progress" pealkirjas on irooniline, sest Tom ei tee tegelikult edusamme: ta ei muutu paremaks inimeseks. Teatud mõttes areneb ta tagasi, sest ta alustab õndsa süütuse seisundis, st ta ei mõista oma elust midagi, ta ei tea midagi heast ja halvast. Ooperi lõpus ei mõista ta samuti midagi oma elust, kuid see on tingitud sellest, et ta on hulluks läinud.

Tom on nagu Faust, sest ta müüb oma hinge kuradile. Selles ooperis esindab kuradit Nick Shadow. Tom jätab oma armukese Anne Trulove'i ja läheb Londonisse, et leida palju teisi naisi. Tal on mitmeid seiklusi, mis kõik on korraldatud Nicki poolt, kes aitab tal hästi lõbutseda. Lõpuks leiab Tom end Bedlamist, mis oli 18. sajandil kohutav hoone, kuhu hullud saadeti.

Taust ja koostamisprotsess

Stravinski kirjutas ooperi peamiselt aastatel 1947–1951, töötades kokku W. H. Audeni ja Chester Kallmaniga libreto kallal. Idee kohandada Hogarth' sarja ooperiks tekkis peale kunstinäituse külastust ja huvitas Stravinskit eriti selle narratiivse ning visuaalse tugevuse pärast. Auden ja Kallman vormisid loo lavastatavasse kirjanduslikku vormi, mis kombineerib iroonilist satiiri ja klassikalise moraaliõpetuse motiive.

Libreto ja Hogarth'i seos

Hogarth' seeria A Rake's Progress koosneb mitmest järjestikust stseenist, mis kujutavad peategelase langust rikast, murevabast noorukist vaesuse ja hullu majandusliku ning moraalse õnnetuseni. Auden ja Kallman kasutasid neid stseene kui narratiivseid peatükke, säilitades mitmeid otseseid viiteid ja kujundeid, kuid kohandades sündmused ooperikeelde — dialogi, ariate ja orkestri kujundite abil. Hogarth'i visuaalne keel määratles paljusid lavapilte ja kostüümivalikuid ka hilisemates lavastustes.

Muusikaline stiil ja vorm

The Rake's Progress liigitub Stravinski neoklassikaliste teoste ritta: ta ammutab vormilisi ja stiililisi elemente 18. sajandi ooperist (nt aria, recitativi, ansamblid, koraal), ent läbib need 20. sajandi rütmide ja harmooniliste väljendusvahenditega. Ooperis on tunda mõju Mozartile — eriti selget vormi, melodilist lihtsust ja teatraalset selgust — kuid Stravinski kasutab ka oma iseloomulikke rütmikaid nihkeid ja orkestratiivseid värvitoonid. Tulemuseks on teos, mis on nii parafrast kui ka kaasaegne kommentaar baroksele ooperikultuurile.

Peategelased ja karakterid

  • Tom Rakewell — peategelane, noor mees, kelle kergemeelsus ja kiusatused viivad langusesse.
  • Anne Trulove — Toma truud armuke, kelle pühendumus ja mure püüavad Toma päästa.
  • Nick Shadow — Tomi saatusekujul, kuradilik tegelane, kes eksitab Tomi lubaduste ja kiusatustega.
  • Mother Goose, Baba the Turk, Sellem jt — mitmed kohalikud tegelased, kes kujutavad 18. sajandi tüüpe ja aitavad arendada satiirilist õhkkonda.

Süžee lühikokkuvõte (aktitihedus)

Ooper jaguneb tavapäraselt kaheks osaks ja sisaldab mitmeid episoodilisi stseene, mis peegeldavad Hogarth'i kujutatud peatükke. Lühidalt:

  • Alguses on Tom noor ja nõrk iseloomuga: ta võidab pärandi ja otsustab jätta rahumeelse elu ning oma kihlatu Anne Trulove'i, ahvatluste järel minna suurlinna — sinna paigutab teda peamiselt Nick Shadow, kes lubab lõputut lõbu.
  • Londonis satub Tom mitmesse olukorda: ta kosib ja kaotab raha, osaleb hasartmängudes, kohtub veidrate tegelastega (nt Baba the Turk) ning laseb end ära kütkestada maailmalikul meelel.
  • Lõpuks tühjanevad tema pangaarved ja hinges tekib tühi auk; Nick Shadowi mõju viib Tomi vaimse lagunemiseni. Ooper lõpeb Tomi sattumisega Bedlami, kus tema mõistus on murdunud ja tema elu saab traagilise punkti.

Esietendus ja vastuvõtt

Ooper esietendus 11. septembril 1951 Teatro La Fenice'is Venetsias ja pälvis kiiresti tähelepanu kui oluliselt poliitiliselt ja kunstiliselt laetud teos. Publiku ja kriitikute vastuvõtt oli mitmepalgeline: osa hindas Stravinski värsket kombinatsiooni klassikalistest vormidest ja tänapäevastest väljendusvahenditest, teised pidasid teemat ja tonaalsust provokatiivseks või keerukaks. Aastate jooksul on teos leidnud koha rahvusvahelises repertuaaris ning seda on lavastatud nii traditsiooniliselt kui ka modernsete visioonidega.

Teemad ja tähendus

Ooper käsitleb teemasid nagu isiklik valik ja vastutus, kiusatus ja materiaalne ahnus, individuaalne langus ning ühiskondlik hukka mõistmine. Stravinski ja Auden/Kallmani koostöö toob välja nii moraalimuinasjutu jooni kui ka irooniat ja satiiri — teos ei anna lihtsaid moraalseid lahendusi, vaid kujutab inimese vigu ja nende tagajärgi terava kunstilise käekirjaga.

Olulisus ja salvestused

The Rake's Progress on saanud oluliseks märgiks 20. sajandi ooperikabinetis, sest see ühendab kättesaadava muusikalise keele ja sügava dramaturgilise sisuga. Teost on salvestatud nii stuudio- kui ka lavaversioonidena ning see on sageli lavastuste ja otseste subteksti tõlgenduste objektiks. See ooper aitab mõista Stravinski möödunud-perioodi ideid ja tema suhtumist mineviku vormidesse, mis muudetakse kaasaegseks kunstiliseks avalduseks.

Kokkuvõte

Stravinski The Rake's Progress on kombineeritud töö: see on visuaalse ja kirjandusliku allika (Hogarth) ning kahe väljapaistva libretokirjutaja loominguline töötlemine, millele Stravinski annab muusikalise kuju. Ooper jääb silmapaistvaks nii oma muusikalise stiili kui ka terava moraalse ja satiirilise klausli poolest — lugu, mis räägib elu valikutest, tagajärgedest ja sellest, kuidas ilu ja lõbu võivad viia inimese enesehävinguni.