"The Rake's Progress" — Stravinski ooper: taust, libreto ja süžee
Avasta Stravinski ooper "The Rake's Progress" — libreto, 18. sajandi inspiratsioon, Tom Rakewelli tragöödia ja Nick Shadow' mõju süžeele.
The Rake's Progress on Igor Stravinski ooper. W. H. Audeni ja Chester Kallmani kirjutatud libreto põhineb vabalt William Hogarth'i kaheksal 18. sajandist pärit maalil ja gravüüril "A Rake's Progress". Stravinski oli neid maale näinud 1947. aastal Chicagos toimunud näitusel.
The Rake's Progress jutustab loo mehest nimega Tom Rakewell. Sõna "rake" tähendab selles tähenduses "kedagi (tavaliselt meest), kes käitub ebamoraalselt: mees, kellel on suhted paljude naistega.
Sõna "progress" pealkirjas on irooniline, sest Tom ei tee tegelikult edusamme: ta ei muutu paremaks inimeseks. Teatud mõttes areneb ta tagasi, sest ta alustab õndsa süütuse seisundis, st ta ei mõista oma elust midagi, ta ei tea midagi heast ja halvast. Ooperi lõpus ei mõista ta samuti midagi oma elust, kuid see on tingitud sellest, et ta on hulluks läinud.
Tom on nagu Faust, sest ta müüb oma hinge kuradile. Selles ooperis esindab kuradit Nick Shadow. Tom jätab oma armukese Anne Trulove'i ja läheb Londonisse, et leida palju teisi naisi. Tal on mitmeid seiklusi, mis kõik on korraldatud Nicki poolt, kes aitab tal hästi lõbutseda. Lõpuks leiab Tom end Bedlamist, mis oli 18. sajandil kohutav hoone, kuhu hullud saadeti.
Taust ja koostamisprotsess
Stravinski kirjutas ooperi peamiselt aastatel 1947–1951, töötades kokku W. H. Audeni ja Chester Kallmaniga libreto kallal. Idee kohandada Hogarth' sarja ooperiks tekkis peale kunstinäituse külastust ja huvitas Stravinskit eriti selle narratiivse ning visuaalse tugevuse pärast. Auden ja Kallman vormisid loo lavastatavasse kirjanduslikku vormi, mis kombineerib iroonilist satiiri ja klassikalise moraaliõpetuse motiive.
Libreto ja Hogarth'i seos
Hogarth' seeria A Rake's Progress koosneb mitmest järjestikust stseenist, mis kujutavad peategelase langust rikast, murevabast noorukist vaesuse ja hullu majandusliku ning moraalse õnnetuseni. Auden ja Kallman kasutasid neid stseene kui narratiivseid peatükke, säilitades mitmeid otseseid viiteid ja kujundeid, kuid kohandades sündmused ooperikeelde — dialogi, ariate ja orkestri kujundite abil. Hogarth'i visuaalne keel määratles paljusid lavapilte ja kostüümivalikuid ka hilisemates lavastustes.
Muusikaline stiil ja vorm
The Rake's Progress liigitub Stravinski neoklassikaliste teoste ritta: ta ammutab vormilisi ja stiililisi elemente 18. sajandi ooperist (nt aria, recitativi, ansamblid, koraal), ent läbib need 20. sajandi rütmide ja harmooniliste väljendusvahenditega. Ooperis on tunda mõju Mozartile — eriti selget vormi, melodilist lihtsust ja teatraalset selgust — kuid Stravinski kasutab ka oma iseloomulikke rütmikaid nihkeid ja orkestratiivseid värvitoonid. Tulemuseks on teos, mis on nii parafrast kui ka kaasaegne kommentaar baroksele ooperikultuurile.
Peategelased ja karakterid
- Tom Rakewell — peategelane, noor mees, kelle kergemeelsus ja kiusatused viivad langusesse.
- Anne Trulove — Toma truud armuke, kelle pühendumus ja mure püüavad Toma päästa.
- Nick Shadow — Tomi saatusekujul, kuradilik tegelane, kes eksitab Tomi lubaduste ja kiusatustega.
- Mother Goose, Baba the Turk, Sellem jt — mitmed kohalikud tegelased, kes kujutavad 18. sajandi tüüpe ja aitavad arendada satiirilist õhkkonda.
Süžee lühikokkuvõte (aktitihedus)
Ooper jaguneb tavapäraselt kaheks osaks ja sisaldab mitmeid episoodilisi stseene, mis peegeldavad Hogarth'i kujutatud peatükke. Lühidalt:
- Alguses on Tom noor ja nõrk iseloomuga: ta võidab pärandi ja otsustab jätta rahumeelse elu ning oma kihlatu Anne Trulove'i, ahvatluste järel minna suurlinna — sinna paigutab teda peamiselt Nick Shadow, kes lubab lõputut lõbu.
- Londonis satub Tom mitmesse olukorda: ta kosib ja kaotab raha, osaleb hasartmängudes, kohtub veidrate tegelastega (nt Baba the Turk) ning laseb end ära kütkestada maailmalikul meelel.
- Lõpuks tühjanevad tema pangaarved ja hinges tekib tühi auk; Nick Shadowi mõju viib Tomi vaimse lagunemiseni. Ooper lõpeb Tomi sattumisega Bedlami, kus tema mõistus on murdunud ja tema elu saab traagilise punkti.
Esietendus ja vastuvõtt
Ooper esietendus 11. septembril 1951 Teatro La Fenice'is Venetsias ja pälvis kiiresti tähelepanu kui oluliselt poliitiliselt ja kunstiliselt laetud teos. Publiku ja kriitikute vastuvõtt oli mitmepalgeline: osa hindas Stravinski värsket kombinatsiooni klassikalistest vormidest ja tänapäevastest väljendusvahenditest, teised pidasid teemat ja tonaalsust provokatiivseks või keerukaks. Aastate jooksul on teos leidnud koha rahvusvahelises repertuaaris ning seda on lavastatud nii traditsiooniliselt kui ka modernsete visioonidega.
Teemad ja tähendus
Ooper käsitleb teemasid nagu isiklik valik ja vastutus, kiusatus ja materiaalne ahnus, individuaalne langus ning ühiskondlik hukka mõistmine. Stravinski ja Auden/Kallmani koostöö toob välja nii moraalimuinasjutu jooni kui ka irooniat ja satiiri — teos ei anna lihtsaid moraalseid lahendusi, vaid kujutab inimese vigu ja nende tagajärgi terava kunstilise käekirjaga.
Olulisus ja salvestused
The Rake's Progress on saanud oluliseks märgiks 20. sajandi ooperikabinetis, sest see ühendab kättesaadava muusikalise keele ja sügava dramaturgilise sisuga. Teost on salvestatud nii stuudio- kui ka lavaversioonidena ning see on sageli lavastuste ja otseste subteksti tõlgenduste objektiks. See ooper aitab mõista Stravinski möödunud-perioodi ideid ja tema suhtumist mineviku vormidesse, mis muudetakse kaasaegseks kunstiliseks avalduseks.
Kokkuvõte
Stravinski The Rake's Progress on kombineeritud töö: see on visuaalse ja kirjandusliku allika (Hogarth) ning kahe väljapaistva libretokirjutaja loominguline töötlemine, millele Stravinski annab muusikalise kuju. Ooper jääb silmapaistvaks nii oma muusikalise stiili kui ka terava moraalse ja satiirilise klausli poolest — lugu, mis räägib elu valikutest, tagajärgedest ja sellest, kuidas ilu ja lõbu võivad viia inimese enesehävinguni.
Muusikaline stiil
The Rake's Progress on ainus Stravinski kirjutatud täispikk ooper. See on ebatavaline, sest see ei ole kirjutatud enamiku 1950. aastate muusika moodsas stiilis. Kuna ooperi lugu toimub 18. sajandil, on muusika stiil teadlikult sarnane selle aja muusikale. See on jagatud aariateks ja retsiitatsioonideks (suured laulud, mis on seotud lihtsama muusikaga, mis jutustab lugu).
Stravinski muusika selles ooperis on neoklassilises stiilis. Ta kasutab selles ooperis palju kontrapunkti. See aitas tal hiljem kirjutada seeriamuusikat: muusikat, milles kõik 12 nooti oktaavis on võrdselt olulised. Tom laulab "The Rake's Progressi" teises aktis mõned sõnad, mis viitavad sellele, et Stravinski kavatseb oma kompositsioonilist stiili sel viisil laiendada: "Vaheta laulu, oh London, vaheta!" /Lahuta oma noote ja lase neil kõlada".
Ooperi lugu
1. akt
Tom Rakewell tahab abielluda Anne Trulove'iga. Tema isa ei usalda Tomi, sest tal ei ole korralikku tööd. Tom tahaks saada palju raha. Ta kohtub Nick Shadow'ga, kes räägib talle, et tundmatu onu on surnud ja jätnud talle palju raha. Ta ütleb Tomile, et ta võib olla tema sulane ja minna koos temaga Londonisse, et oma pärandit korda ajada.
Nick viib Tomi kohtadesse, kus on palju halba, ebamoraalset käitumist. Tom nõustub veetma öö ema Goose'i juures tema bordellis. Samal ajal imestab maal elav Anne, miks ta pole Tomist midagi kuulnud. Ta arvab, et temaga võib olla midagi juhtunud, ja läheb Londonisse teda otsima.
2. akt
Tom on oma ebamoraalsest eluviisist tüdinenud. Ta ütleb Nickile, et tahab õnne, nii et Nick ütleb, et ta peaks abielluma kuulsa habemega Baba Türgiga. Peagi leiab Anne Tomi Londoni maja. Ta jõuab just õigel ajal, et näha Tomi koos Baba'ga, kellega ta just abiellus, sedaanist väljumas. Tom ütleb Anne'ile, et ta lahkub, kuid tal on tõesti kahju juhtunust.
Järgmises stseenis vihkab Tom oma abielu Babaga, kes on võõras naine. Ta on tulihingelise iseloomuga jutukas. Ta paneb naise vait, heites oma paruka üle tema näo, siis jääb ta magama. Nick astub sisse "fantastilise barokkmasinaga", mis näib muutvat kivid leivaks. Tom hüüab unes, et ta tahaks, et see oleks tõsi, ja ärgates leiab ta unes nähtud masina. Nick ütleb Tomile, et ta saaks palju raha teenida, kui ta alustaks äri selliste masinate valmistamisega. Nick petab teda: masin ei tööta.
3. akt
Tom on kaotanud palju raha ja tema maja asju müüb oksjonär Sellem enampakkumisel. Müügiobjektide hulgas on ka Baba, kes ei ole pärast paruka vaigistamist liigutanud. Kui ta lahti keritakse, ärkab ta taas ellu ja hakkab vihaselt karjuma. Ta on vihane toimuva oksjoni üle, kuid rahuneb, kui Anne sisse astub. Baba ütleb talle, et ta peab Tomi üles otsima ja "õigeks tegema", ning hoiatab teda Nick Shaddowi eest. Ta ütleb, et tahab jätkata oma näitlejakarjääri.
Kalmistul näitab Nick, kes ta tegelikult on, ja ütleb Tomile, et ta peab maksma oma hingega. Nick ütleb, et ta on töötanud tema heaks aasta ja päev; kuid kui südaöö kätte jõuab, pakub Nick talle põgenemisvõimalust kaardimängu näol, mille Tom võidab, kuid ainult seetõttu, et ta mõtles Anne'ile. Nick on kaotanud ja vajub maasse, öeldes Tomile, et ta läheb hulluks. Tom pannakse Bedlam-nimelisse hullumajja. Ta usub, et ta on Adonis ja et Anne on Rooma armastuse jumalanna Venus. Anne külastab teda, laulab ta magama, seejärel lahkub vaikselt. Kui ta mõistab, et naine on läinud, sureb ta.
Epiloogis osutavad peategelased lihtsale moraalile: kurat leiab tööd tegevusetutele kätele (laiskadele inimestele).
Tulemuslikkuse ajalugu
Seda esietendati 11. septembril 1951. aastal Veneetsias, kus Elisabeth Schwarzkopf laulis Anne Trulove'i osa. 1957. aastal oli see osa Santa Fe ooperi esimesest hooajast. Helilooja ise käis proovides. 1975. aastal oli suurepärane lavastus Glyndebourne'i festivali ooperis, mille kujundas David Hockney. See lavastus on taaselustatud 2008. aasta juulis Covent Gardeni kuninglikus ooperimajas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on "The Rake's Progress"?
V: The Rake's Progress on Igor Stravinski ooper, mille libreto on kirjutanud W. H. Auden ja Chester Kallman William Hogarth'i 18. sajandi maalide ja gravüüride põhjal pealkirjaga "A Rake's Progress".
K: Kes on Tom Rakewell?
V: Tom Rakewell on "The Rake's Progressi" peategelane. Teda kirjeldatakse kui "rake", mis tähendab kedagi, kes käitub ebamoraalselt ja kellel on suhted paljude naistega.
K: Kuidas Tom ooperi jooksul areneb?
V: Kogu ooperi jooksul ei tee Tom mingit tõelist arengut - ta alustab õndsas süütuse seisundis, kuid jõuab lõpuks hulluks, olles müünud oma hinge kuradile (keda esindab Nick Shadow). Selles mõttes areneb ta pigem tagasi kui edasi.
Küsimus: Kes esindab "The Rake's Progressis" kuradit?
V: "The Rake's Progressis" esindab kuradit Nick Shadow. Ta aitab Tomil oma seikluste ajal Londonis hästi lõbutseda, enne kui ta teda Bedlami viib, kus ta lõpuks hulluks läheb.
K: Milline hoone oli Bedlam?
V: Bedlam oli kohutav hoone, mida kasutati 18. sajandil hullude majutamiseks. See ilmub "The Rakes' Progressi" lõpus, kui Tom leiab end sealt pärast seda, kui Nick Shadow on ta sinna viinud.
K: Kuidas sattus Stravinsky Hogarth'i maalide juurde?
V: Stravinsky nägi Hogarth'i maale 1947. aastal Chicagos toimunud näitusel, mis inspireeris teda looma nende põhjal ooperi "The Rakes' Progress".
Otsige