The Rake's Progress
The Rake's Progress on Igor Stravinski ooper. W. H. Audeni ja Chester Kallmani kirjutatud libreto põhineb vabalt William Hogarth'i kaheksal 18. sajandist pärit maalil ja gravüüril "A Rake's Progress". Stravinski oli neid maale näinud 1947. aastal Chicagos toimunud näitusel.
The Rake's Progress jutustab loo mehest nimega Tom Rakewell. Sõna "rake" tähendab selles tähenduses "kedagi (tavaliselt meest), kes käitub ebamoraalselt: mees, kellel on suhted paljude naistega.
Sõna "progress" pealkirjas on irooniline, sest Tom ei tee tegelikult edusamme: ta ei muutu paremaks inimeseks. Teatud mõttes areneb ta tagasi, sest ta alustab õndsa süütuse seisundis, st ta ei mõista oma elust midagi, ta ei tea midagi heast ja halvast. Ooperi lõpus ei mõista ta samuti midagi oma elust, kuid see on tingitud sellest, et ta on hulluks läinud.
Tom on nagu Faust, sest ta müüb oma hinge kuradile. Selles ooperis esindab kuradit Nick Shadow. Tom jätab oma armukese Anne Trulove'i ja läheb Londonisse, et leida palju teisi naisi. Tal on mitmeid seiklusi, mis kõik on korraldatud Nicki poolt, kes aitab tal hästi lõbutseda. Lõpuks leiab Tom end Bedlamist, mis oli 18. sajandil kohutav hoone, kuhu hullud saadeti.
Muusikaline stiil
The Rake's Progress on ainus Stravinski kirjutatud täispikk ooper. See on ebatavaline, sest see ei ole kirjutatud enamiku 1950. aastate muusika moodsas stiilis. Kuna ooperi lugu toimub 18. sajandil, on muusika stiil teadlikult sarnane selle aja muusikale. See on jagatud aariateks ja retsiitatsioonideks (suured laulud, mis on seotud lihtsama muusikaga, mis jutustab lugu).
Stravinski muusika selles ooperis on neoklassilises stiilis. Ta kasutab selles ooperis palju kontrapunkti. See aitas tal hiljem kirjutada seeriamuusikat: muusikat, milles kõik 12 nooti oktaavis on võrdselt olulised. Tom laulab "The Rake's Progressi" teises aktis mõned sõnad, mis viitavad sellele, et Stravinski kavatseb oma kompositsioonilist stiili sel viisil laiendada: "Vaheta laulu, oh London, vaheta!" /Lahuta oma noote ja lase neil kõlada".
Ooperi lugu
1. akt
Tom Rakewell tahab abielluda Anne Trulove'iga. Tema isa ei usalda Tomi, sest tal ei ole korralikku tööd. Tom tahaks saada palju raha. Ta kohtub Nick Shadow'ga, kes räägib talle, et tundmatu onu on surnud ja jätnud talle palju raha. Ta ütleb Tomile, et ta võib olla tema sulane ja minna koos temaga Londonisse, et oma pärandit korda ajada.
Nick viib Tomi kohtadesse, kus on palju halba, ebamoraalset käitumist. Tom nõustub veetma öö ema Goose'i juures tema bordellis. Samal ajal imestab maal elav Anne, miks ta pole Tomist midagi kuulnud. Ta arvab, et temaga võib olla midagi juhtunud, ja läheb Londonisse teda otsima.
2. akt
Tom on oma ebamoraalsest eluviisist tüdinenud. Ta ütleb Nickile, et tahab õnne, nii et Nick ütleb, et ta peaks abielluma kuulsa habemega Baba Türgiga. Peagi leiab Anne Tomi Londoni maja. Ta jõuab just õigel ajal, et näha Tomi koos Baba'ga, kellega ta just abiellus, sedaanist väljumas. Tom ütleb Anne'ile, et ta lahkub, kuid tal on tõesti kahju juhtunust.
Järgmises stseenis vihkab Tom oma abielu Babaga, kes on võõras naine. Ta on tulihingelise iseloomuga jutukas. Ta paneb naise vait, heites oma paruka üle tema näo, siis jääb ta magama. Nick astub sisse "fantastilise barokkmasinaga", mis näib muutvat kivid leivaks. Tom hüüab unes, et ta tahaks, et see oleks tõsi, ja ärgates leiab ta unes nähtud masina. Nick ütleb Tomile, et ta saaks palju raha teenida, kui ta alustaks äri selliste masinate valmistamisega. Nick petab teda: masin ei tööta.
3. akt
Tom on kaotanud palju raha ja tema maja asju müüb oksjonär Sellem enampakkumisel. Müügiobjektide hulgas on ka Baba, kes ei ole pärast paruka vaigistamist liigutanud. Kui ta lahti keritakse, ärkab ta taas ellu ja hakkab vihaselt karjuma. Ta on vihane toimuva oksjoni üle, kuid rahuneb, kui Anne sisse astub. Baba ütleb talle, et ta peab Tomi üles otsima ja "õigeks tegema", ning hoiatab teda Nick Shaddowi eest. Ta ütleb, et tahab jätkata oma näitlejakarjääri.
Kalmistul näitab Nick, kes ta tegelikult on, ja ütleb Tomile, et ta peab maksma oma hingega. Nick ütleb, et ta on töötanud tema heaks aasta ja päev; kuid kui südaöö kätte jõuab, pakub Nick talle põgenemisvõimalust kaardimängu näol, mille Tom võidab, kuid ainult seetõttu, et ta mõtles Anne'ile. Nick on kaotanud ja vajub maasse, öeldes Tomile, et ta läheb hulluks. Tom pannakse Bedlam-nimelisse hullumajja. Ta usub, et ta on Adonis ja et Anne on Rooma armastuse jumalanna Venus. Anne külastab teda, laulab ta magama, seejärel lahkub vaikselt. Kui ta mõistab, et naine on läinud, sureb ta.
Epiloogis osutavad peategelased lihtsale moraalile: kurat leiab tööd tegevusetutele kätele (laiskadele inimestele).
Tulemuslikkuse ajalugu
Seda esietendati 11. septembril 1951. aastal Veneetsias, kus Elisabeth Schwarzkopf laulis Anne Trulove'i osa. 1957. aastal oli see osa Santa Fe ooperi esimesest hooajast. Helilooja ise käis proovides. 1975. aastal oli suurepärane lavastus Glyndebourne'i festivali ooperis, mille kujundas David Hockney. See lavastus on taaselustatud 2008. aasta juulis Covent Gardeni kuninglikus ooperimajas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on "The Rake's Progress"?
V: The Rake's Progress on Igor Stravinski ooper, mille libreto on kirjutanud W. H. Auden ja Chester Kallman William Hogarth'i 18. sajandi maalide ja gravüüride põhjal pealkirjaga "A Rake's Progress".
K: Kes on Tom Rakewell?
V: Tom Rakewell on "The Rake's Progressi" peategelane. Teda kirjeldatakse kui "rake", mis tähendab kedagi, kes käitub ebamoraalselt ja kellel on suhted paljude naistega.
K: Kuidas Tom ooperi jooksul areneb?
V: Kogu ooperi jooksul ei tee Tom mingit tõelist arengut - ta alustab õndsas süütuse seisundis, kuid jõuab lõpuks hulluks, olles müünud oma hinge kuradile (keda esindab Nick Shadow). Selles mõttes areneb ta pigem tagasi kui edasi.
Küsimus: Kes esindab "The Rake's Progressis" kuradit?
V: "The Rake's Progressis" esindab kuradit Nick Shadow. Ta aitab Tomil oma seikluste ajal Londonis hästi lõbutseda, enne kui ta teda Bedlami viib, kus ta lõpuks hulluks läheb.
K: Milline hoone oli Bedlam?
V: Bedlam oli kohutav hoone, mida kasutati 18. sajandil hullude majutamiseks. See ilmub "The Rakes' Progressi" lõpus, kui Tom leiab end sealt pärast seda, kui Nick Shadow on ta sinna viinud.
K: Kuidas sattus Stravinsky Hogarth'i maalide juurde?
V: Stravinsky nägi Hogarth'i maale 1947. aastal Chicagos toimunud näitusel, mis inspireeris teda looma nende põhjal ooperi "The Rakes' Progress".
