Faust: saksa legendaarne tegelane, leping kuradiga ja kultuuriline mõju

Faust ehk Faustus on saksa legendaarsete lugude tegelane. Tema nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab "õnnelik". Legend räägib mehest nimega Faust. Faust tahab saada teadmisi. Ta kohtub kuradiga. Kurat ütleb Faustile, et ta võib saada kõike, mida ta tahab. Vastutasuks, ütleb Kurat, peab Faust talle oma hinge andma. Faust nõustub ja Kurat laseb Faustil end suurepäraselt lõbutseda, kuid lõpuks peab Faust põrgusse minema.

Fausti lugu sai kuulsaks kogu Euroopas. Paljud kirjanikud erinevatest riikidest kirjutasid oma versiooni Fausti loost, näiteks Christopher Marlowe, Goethe, Mihhail Bulgakov, Thomas Mann. Paljud heliloojad kirjutasid Faustist muusikat, nt Hector Berlioz, Franz Liszt, Charles Gounod ja Ferrucio Busoni.

Adjektiivi "faustiline" kasutatakse sellise inimese kirjeldamiseks, kes tahab midagi nii väga, et see viib ta hätta.

Fausti loo varajastes versioonides: ballaadides, draamades ja nukuteatrites on Faust alati neetud (st ta peab minema põrgusse). Seda seetõttu, et ta eelistab Jumala teadmiste asemel inimlikke teadmisi. Seda peeti tol ajal väga halvaks.

Mõned umbes 16. sajandist pärinevad näidendid ja koomiline nukuteater leiutavad sellest loost oma versiooni. Sageli kujutavad nad Fausti vulgaarse lõbu tegelasena. Lugu sai Inglismaal populaarseks, kui Christopher Marlowe kirjutas näidendi "The Tragical History of Doctor Faustus". Kuid Goethe versioonis kaks sajandit hiljem kirjeldatakse Faustit kui haritud meest, kes tahab enamat kui "liha ja jooki".

Pärimus ja ajalooline taust

Fausti legendi juured ulatuvad tõenäoliselt 16. sajandi saksa rahvapärimusse ning üheks võimalikuks lähteisikuks peetakse ajaloolist meeskonnana tuntud alkeemikut ja astroloogi Johann Georg Fausti (umbes 1480–1540). Ühest küljest on tegemist rahvaliku moraalilooga ideede ja ahnuse ohtude kohta, teisalt peegeldab see ajaloo usulisi ja intellektuaalseid konflikte — eriti reformatsiooni ja hilisema valgustusajastu probleemide taustal.

Fausti teema ja tõlgendused

Fausti lugu käsitleb mitmeid põhiteemasid:

• Inimliku teadmis- ja teadmatusetahe: Faust ihaldab piiramatuid teadmisi ja kogemusi, mis viib ta kokku kuradiga.
• Moraalne vastutus ja tagajärjed: vahetus "hinge" eest — kas paljunähtud kasu õigustab moraalset võlga?
• Ahne soov ja eneseületus: faustiline pingutus võib olla nii loov kui hävitav.
• Salvatsioon ja lunastus: erinevates versioonides lööb läbi küsimus: kas inimene, kes eksib, võib siiski lunastust leida?

Erinevad autorid on rõhutanud erinevaid aspekte: usulises moraalis suunatud rahvalaulud ja Marlowe rõhutavad hukatust, samas kui Goethe romantiline ja filosoofiline käsitlus otsib inimese eneseteostuse ja lunastuse võimalusi.

Kuulsad versioonid ja nende eripära

• Christopher Marlowe — "The Tragical History of Doctor Faustus" (1588): terav ja moraalne tragöödia, kus Fausti patt viib hukatusse; selgelt protestantlik ja moraalivõimuline.
• Johann Wolfgang von Goethe — "Faust" (osa I ja II): ulatuslik, filosoofiline ja sügav teos, kus Faust on keerulisem tegelane; Goethe'i versioonis leitakse lõpuks lunastus ja teos uurib sõprust, armastust, kunsti, poliitikat ja ajaloo küsimusi.
• Mihhail Bulgakov — tema loomingus, eriti romaanis "Meistrist ja Margaritast", ilmnevad faustilikud motiivid ja Mephistopheles’e kuju uues ja satiirilises võtmes.
• Thomas Mann — romaan "Doktor Faustus" kasutab Fausti motiivi muusikaprodutsendi ja intelligendi kujutamiseks, sidudes isikliku kire ja ajalooliste katastroofidega.

Muusika, teater ja kunst

Fausti teemat on töödeldud põhjalikult ka muusikas ja lavakunstis:

• Hector Berlioz — "La Damnation de Faust" (süit/dramatic legend), mis pärib Marlowe'i ja Goethe’i mõjutusi;
• Franz Liszt — "Fausti sümfoonia" ja muud teemakohased teosed;
• Charles Gounod — ooper "Faust", populaarne 19. sajandi lavaversioon;
• Ferrucio Busoni — ooper "Doktor Faustus", modernistlik tõlgendus Faustist.

Lisaks on Fausti teemaga tegelenud maalikunstnikud, kino- ja televisioonilavastused, nukuteatrid ja kaasaegsed performance’id — sageli muudetud vastavalt aja eetilistele ja kultuurilistele küsimustele.

Kultuuriline mõju ja väljendid

Fausti legendist pärineb mitmeid mõisteid ja väljendeid, mis on levinud eri keeltes. Eesti keeles kasutatakse sõna "faustiline" sellise valiku või tegu kohta, mis toob lühiajalist kasu, kuid pikaajalisi moraalseid või eksistentsiaalseid kahjusid. Inglise keeles tuntud väljend on "Faustian bargain" ehk "faustiline tehing".

Miks lugu püsib?

Fausti teema on püsiv, kuna see kõnetab universaalseid küsimusi: mis on teadmise ja võimu piir, millised on inimese valiku tagajärjed, ning kas eksija väärib lunastust. Iga ajastu leiab Fausti loos midagi omakogemusele vastavat — mistõttu legend uuesti ja uuesti interpreteeritakse ning kohandatakse uusimatele eetilistele, poliitilistele ja kunstilistele küsimustele.

Kokkuvõtlikult on Faust nii ajalooline kui ka sümboolne tegelane, kelle lugu toimib varjundite ja tõlgenduste allikana — alates moraaliolemusest kuni keerukate filosoofiliste ning kultuuriliste analüüsideni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on nime Faust päritolu?

K: Mida Faust tahab?

K: Mida pakub kurat Fausti hinge eest?

K: Kes kirjutas oma versiooni Fausti loost?

K: Kes on Faustist muusikat kirjutanud?

K: Kuidas kasutatakse omadussõna "faustilik" kellegi kirjeldamiseks?

K: Miks peeti tol ajal halvaks, kui keegi eelistas Jumala teadmiste asemel inimlikke teadmisi?

Otsing