Thomas Mann
Paul Thomas Mann (sündinud 6. juunil 1875 Lübeckis; surnud 12. augustil 1955 Zürichis) oli saksa kirjanik.
Mann sündis 1875. aastal Lübeckis Lübecki linna müügimehe ja senaatori pojana, rikkasse ja konservatiivsesse perekonda. Aastal 1891 suri tema isa. 1894. aastal lõpetas Mann kooli. Ta läks Münchenisse, kus tema ema ja tema vennad ja õde olid alates 1893. aastast. Ta töötas kindlustusmüüjana ja kirjutas kõrvalt luuletusi ja proosat.
1898. aastal avaldas ta oma esimesed teosed ja alustas 1901. aastal avaldatud "Die Buddenbrooks" Arthur Schopenhaueri tööde mõjul. 1906. aastal abiellus ta, kuigi ta ei olnud oma seksuaalse sättumuse suhtes selge. Esimese maailmasõja ajal nõustus Mann sõjaga, kuid mitte entusiastlikult. Weimari vabariigi ajal kaitses ta demokraatlikke ideid.
1929. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna. 1933. aastal põletasid natsid tema venna Heinrich Manni raamatud. Selle tõttu kolisid nii Thomas kui ka Heinrich koos perega 1934. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta kaotas oma Saksa kodakondsuse, kuid sai Ameerika Ühendriikides Tšehhoslovakkia kodakondsuse. Aastal 1944 sai ta USA kodanikuks.
Teise maailmasõja ajal töötas ta liitlaste raadios. 1952. aastal pidi ta pidama ettekande Ameerika-vastase tegevuse komiteele. Ta oli Ameerika Ühendriikides väga pettunud ja naasis 1953. aastal Euroopasse, Šveitsi. 1950. aastatel külastas ta mõnikord Saksamaad. Ta suri Šveitsis Zürichis ateroskleroosi.
Thomas Mann 1937. aastal
Töötab
Romaanid
- Buddenbrooks - Verfall einer Familie (1901)
- Königliche Hoheit (1909)
- Der Zauberberg (1924)
- Joseph und seine Brüder - Tetraloogia (1933-1943)
- Die Geschichten Jaakobs (1933)
- Der junge Joseph (1934)
- Joseph in Ägypten (1936)
- Joseph der Ernährer (1943)
- Lotte Weimaris (1939)
- Doktor Faustus (1947)
- Der Erwählte (1951)
- Bekenntnisse des Hochstaplers Felix Krull (1954)
Lühijutud ja lühiromaanid
- Visioon. Prosa-Skizze, 1893
- Gefallen, 1894
- Der Wille zum Glück, 1896
- Enttäuschung, 1896
- Der Tod, 1897
- Der kleine Herr Friedemann, 1897
- Der Bajazzo, 1897
- Tobias Mindernickel, 1898
- Der Kleiderschrank, 1899
- Gerächt. Novellistische Studie, 1899
- Luischen, 1900
- Der Weg zum Friedhof, 1900
- Gladius Dei, Novelle 1902
- Tonio Kröger, Novelle 1903
- Tristan, Novelle 1903
- Die Hungernden, 1903
- Das Wunderkind, 1903
- Ein Glück, 1904
- Beim Propheten, 1904
- Schwere Stunde, 1905
- Anekdote, 1908
- Das Eisenbahnunglück, 1909
- Wie Jappe und Do Escobar sich prügelten, 1911
- Der Tod in Venedig, 1912
- Herr und Hund. Ein Idyll, 1918
- Gesang vom Kindchen. Ein Idyll, 1919
- Wälsungenblut, 1921
- Unordnung und frühes Leid, 1926
- Mario und der Zauberer, 1930
- Die vertauschten Köpfe - Eine indische Legende, 1940
- Das Gesetz, 1944
- Die Betrogene, 1953
Draamad
- Fiorenza
Esseed
- Betrachtungen eines Unpolitischen, 1918
- Das Problem der Freiheit, 1937
- Versuch über Schiller, 1955
- Über Goethe
Seotud leheküljed
| · v · t · e Nobeli kirjandusauhinna laureaadid | |
| 1901 – 1925 | Prudhomme (1901) - Mommsen (1902) - Bjørnson (1903) - F. Mistral / Echegaray (1904) - Sienkiewicz (1905) - Carducci (1906) - Kipling (1907) - Eucken (1908) - Lagerlöf (1909) - Heyse (1910) - Maeterlinck (1911) - Hauptmann (1912) - Tagore (1913) - Ei auhinda (1914). - Rolland (1915) - Heidenstam (1916) - Gjellerup / Pontoppidan (1917) - Ei auhinda (1918) - Spitteler (1919) - Hamsun (1920) - Prantsusmaa (1921) - Benavente (1922) - Yeats (1923) - Reymont (1924) - Shaw (1925) |
| 1926 – 1950 | Deledda (1926) - Bergson (1927) - Undset (1928) - Mann (1929) - Lewis (1930) - Karlfeldt (1931) - Galsworthy (1932) - Bunin (1933) - Pirandello (1934) - auhinnata (1935) - O'Neill (1936) - Martin du Gard (1937) - Buck (1938) - Sillanpää (1939) - auhinnata (II maailmasõda) - Jensen (1944) - G. Mistral (1945) - Hesse (1946) - Gide (1947) - Eliot (1948) - Faulkner (1949) - Russell (1950). |
| 1951 – 1975 | Lagerkvist (1951) - Mauriac (1952) - Churchill (1953) - Hemingway (1954) - Laxness (1955) - Jiménez (1956) - Camus (1957) - Pasternak (1958) - Quasimodo (1959) - Perse (1960) - Andrić (1961) - Steinbeck (1962) - Seferis (1963). - Sartre (1964) - Šolohhov (1965) - Agnon / Sachs (1966) - Asturias (1967) - Kawabata (1968) - Beckett (1969) - Solženitsõn (1970) - Neruda (1971) - Böll (1972) - White (1973) - Johnson / Martinson (1974) - Montale (1975) |
| 1976 – 2000 | Bellow (1976) - Aleixandre (1977) - Singer (1978) - Elytis (1979) - Miłosz (1980) - Canetti (1981) - García Márquez (1982) - Golding (1983) - Seifert (1984) - Simon (1985) - Soyinka (1986) - Brodsky (1987) - Mahfouz (1988) - Cela (1989) - Paz (1990) - Gordimer (1991) - Walcott (1992) - Morrison (1993) - Ōe (1994) - Heaney (1995) - Szymborska (1996) - Fo (1997) - Saramago (1998) - Grass (1999) - Gao (2000) |
| 2001 - praegu | Naipaul (2001) - Kertész (2002) - Coetzee (2003) - Jelinek (2004) - Pinter (2005) - Pamuk (2006) - Lessing (2007) - Le Clézio (2008) - Müller (2009) - Vargas Llosa (2010) - Tranströmer (2011) - Mo (2012) - Munro (2013) - Modiano (2014) - Alexievich (2015) - Dylan (2016) - Ishiguro (2017) - Puudub ametlik auhind Condé (Uue Akadeemia auhind) (2018) - Tokarczuk (2018) - Handke (2019) - Glück (2020) |
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal sündis Paul Thomas Mann?
V: Paul Thomas Mann sündis 6. juunil 1875 Lübeckis.
K: Millega tegeles tema isa?
V: Tema isa oli Lübecki linna kaupmees ja senaator.
K: Millal ta avaldas oma esimesed teosed?
V: Ta avaldas oma esimesed teosed 1898. aastal.
K: Kes mõjutasid teda Die Buddenbrooks'i kirjutamisel?
V: Die Buddenbrooks'i kirjutamisel oli ta mõjutatud Arthur Schopenhaueri loomingust.
K: Kuidas ta reageeris I maailmasõjale?
V: Ta oli sõjaga nõus, kuid mitte entusiastlikult.
K: Millal ta kolis Ameerika Ühendriikidesse?
V: 1934. aastal kolisid nii Thomas kui ka Heinrich Mann koos perega Ameerika Ühendriikidesse, kuna tema venna Heinrichi raamatuid põletasid natsid.
K: Kus ta suri?
V: Ta suri 1955. aastal Šveitsis Zürichis ateroskleroosi.
