Bjørnstjerne Bjørnson

Bjørnstjerne Martinius Bjørnson (sündinud 8. detsembril 1832 Kviknes, Norra - surnud 26. aprillil 1910 Pariisis, Prantsusmaa) oli norra näitekirjanik, kirjanik ja luuletaja, kes sai 1903. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

Tema isa oli luterlik vaimulik, kuid Bjørnson lükkas organiseeritud religiooni tagasi. Ta abiellus kuulsa lavanäitleja Karoline Reimersiga ja nende poeg Bjørn oli samuti väga edukas lavanäitleja ning esines mõnes varajases tummfilmis. Nende tütar Bergljot abiellus Henrik Ibseni poja Sigurdiga.

Ta käis gümnaasiumis, Heltbergs Studentfabrikkis Oslos, koos Henrik Ibseniga, kuid jättis Oslo ülikooli kursuse pooleli. Kahekümnendate aastate alguses kirjutas ta Norra ajalehele Morgenbladet kirjandusarvustusi. 25-aastaselt kirjutas ta oma esimese lavastatud näidendi "Mellem Slagene" ("Lahingute vahel"). Tema Paul Lange og Tora Parsberg oli poliitiline sallivus ja På Guds veie ("Jumala teel") religioosse sallivuse eest. Rahvusvaheliselt on ta kõige paremini tuntud oma jutustuste poolest Norra talupoegade elust. Tema romaani "Synnöve Solbakken" on kolm korda filmitud. Bjørnson töötas ka lavastajana ning hiljem oli ta teise ajalehe Aftenbladet toimetaja, kus ta kirjutas tuliseid liberaalseid juhtkirju ja kaitses kirglikult Alfred Dreyfust. Tema luuletus "Jah, me armastame seda maad" on Norra hümn.

Tema surma põhjus on teadmata.

Raamatud

Synnöve Solbakken (1857, romaan)
En glad Gut (Õnnelik poiss) (1860, romaan)
Sigurd Slembe (Sigurd Paha) (1862, eepos)
Fiskerjenten (1868, romaan)
Digte og sange (luuletused ja laulud) (1870, luuletused)
Arnljot Gelline (1870, eepos)
Magnhild (1877, romaan)
Pruutmarss ja teisi lugusid (1882, lühijutud)
Kapten Mansana ja teised lood (1882, lühijutud)
Kalevipoeg (1882, romaan)
Raudtee ja kirikuaed (1882, romaan)
Det flager i byen og på havnen (Kurtide pärand) (1884, romaan)
På Guds veje (1889, romaan)
Geografi og Kærlighed (Geograafia ja armastus) (1889, romaan)
Kolm komöödiat (1925, kogutud näidendid, avaldatud postuumselt)
Kolm draamat (1925, kogutud näidendid, avaldatud postuumselt)

Mängib

Mellem Slagene (Lahingute vahel) (1857)
Halte-Hulda (Lame Hulda) (1858)
Kong Sverre (Kuningas Sverre) (1861)
De Nygifte (1865) ("Värskelt abiellunud")
Arne: Arne: Sketš Norra maaelust (1866)
Õnnelik poiss: Lugu Norra talupoegade elust (1870)
En fallit (pankrot) (1874)
Redaktøren (Toimetaja) (1874)
Kongen (Kuningas) (1877)
Kaptejn Mansana (Kapten Mansana) (1878)
Det nye System (Uus süsteem) (1879)
Leonarda (1879)
Pulmamarss (1882)
En Handske (1883)
Over Ævne (Üle võimude) (1889)
Over Ævne II (Üle võimude II) (1895)
Laboremus (1901)
På Storhove (1902)
Daglannet (Dagi talu) (1904)

· v

· t

· e

Nobeli kirjandusauhinna laureaadid

1901 – 1925

Prudhomme (1901) - Mommsen (1902) - Bjørnson (1903) - F. Mistral / Echegaray (1904) - Sienkiewicz (1905) - Carducci (1906) - Kipling (1907) - Eucken (1908) - Lagerlöf (1909) - Heyse (1910) - Maeterlinck (1911) - Hauptmann (1912) - Tagore (1913) - Ei auhinda (1914). - Rolland (1915) - Heidenstam (1916) - Gjellerup / Pontoppidan (1917) - Ei auhinda (1918) - Spitteler (1919) - Hamsun (1920) - Prantsusmaa (1921) - Benavente (1922) - Yeats (1923) - Reymont (1924) - Shaw (1925)

1926 – 1950	Deledda (1926) - Bergson (1927) - Undset (1928) - Mann (1929) - Lewis (1930) - Karlfeldt (1931) - Galsworthy (1932) - Bunin (1933) - Pirandello (1934) - auhinnata (1935) - O'Neill (1936) - Martin du Gard (1937) - Buck (1938) - Sillanpää (1939) - auhinnata (II maailmasõda) - Jensen (1944) - G. Mistral (1945) - Hesse (1946) - Gide (1947) - Eliot (1948) - Faulkner (1949) - Russell (1950).
1951 – 1975	Lagerkvist (1951) - Mauriac (1952) - Churchill (1953) - Hemingway (1954) - Laxness (1955) - Jiménez (1956) - Camus (1957) - Pasternak (1958) - Quasimodo (1959) - Perse (1960) - Andrić (1961) - Steinbeck (1962) - Seferis (1963). - Sartre (1964) - Šolohhov (1965) - Agnon / Sachs (1966) - Asturias (1967) - Kawabata (1968) - Beckett (1969) - Solženitsõn (1970) - Neruda (1971) - Böll (1972) - White (1973) - Johnson / Martinson (1974) - Montale (1975)
1976 – 2000	Bellow (1976) - Aleixandre (1977) - Singer (1978) - Elytis (1979) - Miłosz (1980) - Canetti (1981) - García Márquez (1982) - Golding (1983) - Seifert (1984) - Simon (1985) - Soyinka (1986) - Brodsky (1987) - Mahfouz (1988) - Cela (1989) - Paz (1990) - Gordimer (1991) - Walcott (1992) - Morrison (1993) - Ōe (1994) - Heaney (1995) - Szymborska (1996) - Fo (1997) - Saramago (1998) - Grass (1999) - Gao (2000)
2001 - praegu	Naipaul (2001) - Kertész (2002) - Coetzee (2003) - Jelinek (2004) - Pinter (2005) - Pamuk (2006) - Lessing (2007) - Le Clézio (2008) - Müller (2009) - Vargas Llosa (2010) - Tranströmer (2011) - Mo (2012) - Munro (2013) - Modiano (2014) - Alexievich (2015) - Dylan (2016) - Ishiguro (2017) - Puudub ametlik auhind Condé (Uue Akadeemia auhind) (2018) - Tokarczuk (2018) - Handke (2019) - Glück (2020)

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Bjّrnstjerne Martinius Bjّrnson?

V: Bjّrnstjerne Martinius Bjّrnson oli Norra näitekirjanik, kirjanik ja luuletaja, kes sai 1903. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

K: Milline on tema perekondlik taust?

V: Tema isa oli luterlik vaimulik, kuid Bjّrnson lükkas organiseeritud religiooni tagasi. Ta abiellus kuulsa lavanäitleja Karoline Reimersiga ja nende poeg Bjّrn oli samuti väga edukas lavanäitleja ning esines mõnes varajases tummfilmis. Nende tütar Bergljot abiellus Henrik Ibseni poja Sigurdiga.

K: Kus ta koolis käis?

V: Ta käis gümnaasiumis Heltbergs Studentfabrikkis Oslos koos Henrik Ibseniga, kuid jättis Oslo ülikooli kursuse pooleli. Kahekümnendate aastate alguses kirjutas ta Norra ajalehele Morgenbladet kirjandusarvustusi.

K: Milline on tema üks tuntumaid teoseid?

V: Rahvusvaheliselt on ta kõige paremini tuntud oma jutustuste poolest, mis käsitlevad talupoegade elu Norras. Tema romaani "Synnِve Solbakken" on kolm korda filmitud.

K: Milliste muude tegevustega ta peale kirjutamise veel tegeles?

V: Lisaks kirjutamisele töötas Bjّrnson ka lavastajana ja hiljem teise ajalehe Aftenbladet toimetajana, kus ta kirjutas tuliseid liberaalseid juhtkirju ja kaitses kirglikult Alfred Dreyfust.

K: Millise luuletuse kirjutas ta, millest sai Norra hümn?

V: Ta kirjutas luuletuse "Jah, me armastame seda maad", millest sai Norra hümn.

K: Kuidas ta suri?

V: Tema surma põhjus on teadmata.