Bjørnstjerne Bjørnson (1832–1910) — Norra kirjanik ja Nobeli laureaat

Bjørnstjerne Bjørnson (1832–1910) – Norra kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, näitekirjanik, luuletaja ja rahvushümni autor, kelle teosed kujundasid Norra kultuuri ja ühiskonda.

Bjørnstjerne Martinius Bjørnson (sündinud 8. detsembril 1832 Kviknes, Norra - surnud 26. aprillil 1910 Pariisis, Prantsusmaa) oli norra näitekirjanik, kirjanik ja luuletaja, kes sai 1903. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

Tema isa oli luterlik vaimulik, kuid Bjørnson lükkas organiseeritud religiooni tagasi. Ta abiellus kuulsa lavanäitleja Karoline Reimersiga ja nende poeg Bjørn oli samuti väga edukas lavanäitleja ning esines mõnes varajases tummfilmis. Nende tütar Bergljot abiellus Henrik Ibseni poja Sigurdiga.

Ta käis gümnaasiumis, Heltbergs Studentfabrikkis Oslos, koos Henrik Ibseniga, kuid jättis Oslo ülikooli kursuse pooleli. Kahekümnendate aastate alguses kirjutas ta Norra ajalehele Morgenbladet kirjandusarvustusi. 25-aastaselt kirjutas ta oma esimese lavastatud näidendi "Mellem Slagene" ("Lahingute vahel"). Tema Paul Lange og Tora Parsberg oli poliitiline sallivus ja På Guds veie ("Jumala teel") religioosse sallivuse eest. Rahvusvaheliselt on ta kõige paremini tuntud oma jutustuste poolest Norra talupoegade elust. Tema romaani "Synnöve Solbakken" on kolm korda filmitud. Bjørnson töötas ka lavastajana ning hiljem oli ta teise ajalehe Aftenbladet toimetaja, kus ta kirjutas tuliseid liberaalseid juhtkirju ja kaitses kirglikult Alfred Dreyfust. Tema luuletus "Jah, me armastame seda maad" on Norra hümn.

Tema surma põhjus on teadmata.

Elukäik ja haridus

Bjørnson kasvas üles vaimuliku peres ja sai hariduse, mis tõukas teda varakult kirjanduse ja teatritöö poole. Oslos õppides kuulus ta samasse õpilaskonda kui Henrik Ibsen, kuid ta ei lõpetanud ülikooli — valis karjääri kirjanduses ja ajakirjanduses. Tema töös kajastuvad tihti lapsepõlve- ja maapiirkonna mälestused ning terav huvi rahvaelu ja moraalsete küsimuste vastu.

Loome ja teemad

Bjørnson on tuntud eelkõige rahvusliku realistliku ning romantilise stiili ühendamise poolest. Ta kirjutas nii romaane, jutustusi kui näidendeid. Talle iseloomulikud teemad on:

• Norra talupoegade ja maapiirkonna elu ning kommete kirjeldamine;
• poliitiline ja religioosne sallivus;
• isiklikud moraalküsimused, vabadus ja vastutus;
• rahvuslik identiteet ning kultuuriline ärkamine Norra kontekstis.

Paljud tema teosed said populaarseks nii kodumaal kui välismaal; romaan Synnöve Solbakken ja mitmed näidendid kandsid laialdast mõju ning korduvalt ekraniseeriti või lavastati.

Ajaleheartiklid, teatri- ja poliitiline tegevus

Bjørnson töötas ajakirjanikuna ja toimetajana ning kasutas meediat poliitiliste ja ühiskondlike vaidluste vallas. Ta oli aktiivne liberaalsete vaadete levitaja, astus välja õigusliku õiguse ja sallivuse eest ning toetas avalikult Dreyfusi õiglast kohtlemist. Teatritöö — nii näitekirjaniku kui lavastajana — andis talle platvormi ühiskondlike teemade kujutamiseks ja publiku mõjuraks muutmiseks.

Isiklik elu ja perekond

Bjørnson abiellus näitleja Karoline Reimersiga; nende perekond oli kultuuriliselt väga aktiivne. Poeg Bjørn Bjørnson sai tuntuks lavategelase ja teatriinimesena ning tütar Bergljot sõlmis abielu Sigurd Ibseniga, mille kaudu ühendusid kaks olulist Norra kirjandus- ja kultuuriperekonda. Bjørnsonist on kirjeldatud inimest, kellel olid kindlad poliitilised ja moraalsed veendumused, kuid kes samas võis olla avaliku elu terav kritiseerija.

Tunnustused ja pärand

Bjørnsonile anti 1903. aastal Nobeli kirjandusauhind — tunnustus tema rikkaliku ja mõjukate teoste eest, mis kujutasid Norra rahva elu ja aitasid määratleda rahvuslikku identiteeti. Tema sõnadest pärit rahvuslaulu read ("Ja, me armastame seda maad" — Norra hümn) on jäänud püsivaks osaks Norra rahvustundest. Ka tema ajakirjanduslik ja poliitiline tegevus aitas kaasa 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse avalikule diskursusele Norras.

Surm ja lõpumärkused

Bjørnson suri 26. aprillil 1910 Pariisis. Kuigi tema elu ja surm on hästi dokumenteeritud, ei ole kõik pisiasjad — näiteks surma täpsemad asjaolud — laialdaselt avalikustatud või on mõnevõrra vastuolulised allikates. Üks tema kestvaid pärandeid on aga rahvuslik ja kultuuriline mõju, mida ta avaldas Norra kirjandusele, teatrile ja ühiskondlikule mõtlemisele.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Bjّrnstjerne Martinius Bjّrnson?

K: Milline on tema perekondlik taust?

K: Kus ta koolis käis?

K: Milline on tema üks tuntumaid teoseid?

K: Milliste muude tegevustega ta peale kirjutamise veel tegeles?

K: Millise luuletuse kirjutas ta, millest sai Norra hümn?

K: Kuidas ta suri?

Otsing