Tierce de Picardie
Muusikas on Tierce de Picardie (mis tähendab Picardia kolmandikku) moll-toonis oleva muusikapala lõpus olev duuri akord.
16.-17. sajandil oli see väga levinud viis, kuidas lõpetada teos moll-toonis. Selle põhjuseks on see, et mollmuusika kõlab duuriga võrreldes melanhoolselt või häirivalt, sest skaala kolmas noot on lamedam (pooltooni võrra madalamal). Harmoonilises reas on see moll-trida 7. harmooniline, mis kõlab dissonantselt võrreldes põhihäälikuga (skaala esimene noot). See tähendab, et duuris lõpetamine annab pärast molli pinget kergendustunde. Näiteks a-moll'i teoses, kus skaala kolmas noot on c-duur, sisaldab Tierce de Picardie's lõppakord cis-duur, muutes akordi a-moll'ist a-duur'ile.
Beethoveni "Viies sümfoonia" on c-mollis, kuid viimane osa on duuris. See ei ole antud juhul Tierce de Picardie, sest see termin kehtib ainult siis, kui ainult viimane akord muutub. Selle mõiste võttis 1767. aastal kasutusele Rousseau oma "Dictionnaire de musique" (muusikasõnaraamat). "Tierce" tähendab "kolmandat", kuid keegi ei tea, miks ta nimetas seda "Picardie" (Picardia on piirkond Põhja-Prantsusmaal).
Bach kasutas seda oma muusikas üsna sageli. Hea näide on "Kontserdi kahele viiulile ja orkestrile" esimene osa. Tema "Fantaasias ja fuugas g-moll BWV542" lõpeb fuuga Tierce de Picardie'ga ja mõnes väljaandes ka Fantasiega. Võimalik, et Bach oleks Fantasie lõpetanud duurakordiga ainult siis, kui ta mängis seda iseseisvalt (ilma fuugata), kuid me ei saa selles kindlad olla. Teine hea näide Tierce de Picardie'st on kantaadi nr 82 "Ich Habe Genug" lõpp, mis on äärmiselt mõjus. Teine kuulus teos, mis lõpeb Tierce de Picardie'ga, on Greensleeves.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tierce de Picardie?
V: Tierce de Picardie on moll-toonis oleva muusikapala lõpus olev duuri akord. Seda kasutati tavaliselt 16. ja 17. sajandil, et leevendada moll-toonide pinget.
K: Miks annab duuris lõpetamine kergendustunde pärast molli pinget?
V: Kui muusikas on midagi kirjutatud moll-toonis, kõlab see melanhoolselt või häirivalt, sest skaala kolmas noot on lamedam (pooltooni võrra madalam). See tekitab dissonantsi võrreldes põhihäälikuga (skaala esimene noot). Duuri akordiga lõpetamine lahendab selle dissonantsi ja annab leevendust.
K: Kes on selle mõiste kasutusele võtnud?
V: Selle termini võttis kasutusele Rousseau oma 1767. aastal ilmunud "Dictionnaire de musique" (muusikasõnaraamat).
K: Mida tähendab "Tierce"?
V: Tierce tähendab "kolmandat".
K: Miks nimetas Rousseau seda "Picardie"?
V: Keegi ei tea, miks ta nimetas seda "Picardie" (Picardia on piirkond Prantsusmaal).
K: Millised kuulsad heliloojad on seda tehnikat kasutanud?
V: Bach ja Beethoven on kaks kuulsat heliloojat, kes on seda tehnikat kasutanud. Näiteks Beethoveni V sümfoonia, Bachi kontsert kahele viiulile ja orkestrile, fantaasia ja fuuga g-moll BWV542, kantaat nr 82 "Ich Habe Genug" ja Greensleeves.
Küsimus: Millal oleks Bach lõpetanud Fantaasia ainult duuri akordiga, kui ta oleks mänginud seda iseseisvalt ilma fuugata?
V: On võimalik, et Bach oleks lõpetanud "Fantasie" ainult duuri akordiga, kui ta mängiks seda üksi ilma fuugata, kuid me ei saa selles kindel olla.
