USA aadlititlite amandament (1810) — ettepanek kodakondsuse kaotuseks
1810 USA aadlitiitlite amandament: ajalugu ja õiguslik mõju — ettepanek võtta kodakondsus ära välismaise aadlitiitli vastuvõtmisel, endiselt osariikide ratifitseerimisel.
Aadlike tiitlite muudatusettepanek on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatusettepanek. See kiideti heaks 11. kongressis 1. mail 1810 ja esitati ratifitseerimiseks osariikide seadusandjatele. See võtaks Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ära kõigilt kodanikelt, kes võtavad vastu aadlitiitli välisriigist. Kahel korral aastatel 1812–1816 oli vaja ainult kahe osariigi ratifitseerimist, et see saaks põhiseaduse kehtivaks osaks. Kongress ei seadnud selle ratifitseerimiseks tähtaega, nii et muudatus on endiselt osariikide menetluses. Nüüd, mil riikide arv on suurenenud, oleks selle muudatuse vastuvõtmiseks vaja veel 26 riigi ratifitseerimist.
Tekst ja eesmärk
Muudatusettepaneku eesmärk oli anda selge ja automaatne tagajärg neile kodanikele, kes võtavad vastu aadlitiitleid või tiitleid välisriikidelt: sellisel juhul kaotaks inimene Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Seda nähakse osana laiemast 18. ja 19. sajandi murest, et välismaised monarhialiidused ja auväärsed tiitlid võivad mõjutada või tekitada lojaalsuskonflikte Ameerika kodanike seas.
Ajalooline taust
Põhiseaduses on juba kirjas piiranguid aadlitiitlitega seoses (nt liikmete ja ametnike autasustamine ning välisriikide teenetemärgid), kuid muudatusettepanek lisaks sanktsiooni — kodakondsuse kaotuse — selle konkreetse rikkumise puhul. 1810. aasta heakskiidu järgselt ratifitseerisid mitmed osariigid, kuid osade osariikide poolt vajalikku kolme neljandiku häälteenamust ei saavutatud. Kuigi 1812–1816 perioodil vähendasid mõned uusratifitseerimised puuduolevate osariikide arvu vaid mõne osariigini, ei jõutud lõplikku kolme neljandiku tasemeni ning muudatus jäi jõustamata.
Õiguslik staatus ja tänapäev
Kuna Kongress ei määranud ratifitseerimise jaoks tähtaega, on muudatus formaalselt endiselt osariikide ratifitseerimise protsessis. Tänapäeval nõuab Põhiseaduse muutmine kolme neljandiku osariikide heakskiitu; 50 osariigi korral tähendab see 38 osariigi ratifitseerimist. Seega, sõltuvalt sellest, kuidas käsitleda 19. sajandi ratifitseerimisi, oleks selle muudatuse jõustumiseks vaja veel mitukümmend osariiki. Mõned ajaloolased ja õigusteadlased on arutanud ratifitseerimiste arvestuse, dokumentide kehtivuse ja selle, kas mõned osariikide protokollid vastavad tänapäevastele standarditele.
Tõlgendused ja müütide ümberlükkamine
Muudatusettepanekut on seostatud ka mitmete kaasaegsete vandenõuteooriatega, mis väidavad valesti, et see oleks salaja jõustunud või et see võimaldaks laialdaselt kodakondsusi ära võtta. Tegelikkus on see, et ilma piisava arvu osariikide ratifitseerimiseta ei ole muudatus jõustunud. Õiguslikult kehtib USA-s kodakondsuse kaotamise küsimustes tänapäeval keerukas kohtulahendite ja seadusandliku raamistiku kombinatsioon; muudatusettepaneku automaatne sanktsioon oleks olnud erandlik võrreldes hilisemate praktikutega.
Oluline teada
- Algkuupäev: heakskiit 1. mail 1810.
- Põhisisu: kodakondsuse kaotus isikule, kes võtab vastu aadlitiitli välisriigilt.
- Ratifitseerimise seis: ei ole jõustunud; Kongress ei seadnud tähtaega.
- Tänane nõue: muudatuse jõustumiseks oleks vaja kolme neljandiku osariikide ratifitseerimist (38/50 tänapäeval).
Kui soovite, võin lisada muudatusettepaneku originaalteksti inglise keeles, loetleda osariigid, mis selle 19. sajandil ratifitseerisid, või anda viited täpsematele ajaloo- ja õigusallikatele.
Tekst
Kui mõni Ameerika Ühendriikide kodanik võtab vastu, nõuab, saab või säilitab aadli- või aunimetuse või aunimetuse või võtab ja säilitab ilma kongressi nõusolekuta mis tahes kingitust, pensioni, ametit või mis tahes liiki tasu mis tahes keisrilt, kuningalt, vürstilt või välisriigi võimult, lakkab ta olemast Ameerika Ühendriikide kodanik ja on võimetu pidama mis tahes usaldus- või tulusametit nende või kummagi alluvuses olevaid ametikohti.
Taust
See muudatusettepanek tugevdaks nii I artikli 9. jagu, mis keelab föderaalvalitsusel aadli- või aunimetusi välja anda, kui ka 10. jagu, mis keelab osariikidel neid välja anda.
On spekuleeritud, et kongress tegi muudatusettepaneku vastuseks Napoleon Bonaparte'i noorema venna Jerome'i ja Betsy Pattersoni (Baltimore, Maryland) 1803. aasta abielule. Ta sünnitas poja, kellele ta soovis Prantsusmaalt aristokraatlikku tunnustust. Laps, kelle nimi oli Jérôme Napoleon Bonaparte, ei sündinud mitte Ameerika Ühendriikides, vaid Suurbritannias 7. juulil 1805. aastal. Sellegipoolest oleks tal ema kaudu olnud USA kodakondsus. Tema poeg Charles Joseph Bonaparte sündis omakorda 1851. aastal ja suri 1921. aastal. Ta lõpetas Harvardi õigusteaduskonna, sai mereväe sekretäriks ja seejärel Theodore Roosevelti administratsiooni ajal peaprokuröriks - ja lõi FBI. Teine teooria on, et tema ema soovis tegelikult endale aadlitiitlit. Paljudes muudatuse kohta kirjutatud tekstides nimetatakse teda "Baltimore'i hertsoginna". Abielu oli 1805. aastal tühistatud. See oli ammu enne muudatusettepaneku esitamist 11. kongressi poolt. Sellegipoolest on Põhja-Carolinast pärit esindaja Nathaniel Maconi kohta jäädvustatud, et "ta pidas selle küsimuse hääletamist otsustavaks, kas meil on selles riigis auliigiliikmeid või mitte".
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on aadlitiitlite muudatus?
V: Aadlitiitlite muudatusettepanek on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatusettepanek, mis võtaks Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ära kõigilt kodanikelt, kes võtavad vastu välisriigi aadlitiitli.
K: Millal kongress aadlitiitlite muudatusettepaneku heaks kiitis?
V: Aadlitiitlite muudatuse kiitis 11. kongress heaks 1. mail 1810. aastal.
K: Miks ei saanud aadlitiitlite muudatusettepanekust kehtivat osa põhiseadusest?
V: Aadlitiitlite muudatusettepanek ei saanud põhiseaduse kehtivaks osaks, sest selle ratifitseerimiseks oli vaja ainult kahe osariigi ratifitseerimist, kuid seda ratifitseeris ebapiisav arv osariike.
K: Kas kongress on seadnud aadlitiitlite muudatuse ratifitseerimiseks tähtaja?
V: Kongress ei ole seadnud aadlitiitlite muudatuse ratifitseerimiseks tähtaega.
K: Mitu täiendavat osariiki oleks vaja aadlitiitlite muudatuse vastuvõtmiseks?
V: Aadliõiguse muudatuse vastuvõtmiseks oleks vaja veel 26 osariiki.
K: Millal oli aadlitiitlite muudatusettepanek kahel korral lähedal sellele, et saada põhiseaduse kehtivaks osaks?
V: Aastatel 1812 ja 1816 oli kaks korda, mil aadlitiitlite muudatusettepanek oli lähedal sellele, et saada põhiseaduse kehtivaks osaks.
K: Miks ei ole aadlitiitlite muudatusettepanekut ratifitseerinud piisavalt palju osariike, et see saaks põhiseaduse osaks?
V: On ebaselge, miks ei ole aadlitiitlite muudatusettepanekut ratifitseerinud piisavalt palju osariike, et see saaks põhiseaduse osaks.
Otsige