Tristan ja Isolde (ooper)

Ooperi lugu

I akt

Iiri printsess Isolde ja tema teenija Brangaene on Tristani laeval, mis viiakse Cornwallis asuva kuningas Marke'i maadele, kus Isolde on kavas kuningaga abielluda. Ooper algab noore meremehe lauluga "metsikust iiri neiust". Isolde arvab, et ta laulab temast. Ta on raevus ja soovib, et meri tõuseks ja uputaks laeva, tappes kõik pardalolijad. Eriti vihane on ta Tristanile, rüütlile, kes teda kuninga juurde viib. Ta palub oma teenijal Tristanit kutsuda, kuid too ei tule, sest tema juhib laeva. Tema käsilane Kurwenal räägib Brangaene'iga pahaselt, tuletades talle meelde, et Isolde eelmine kihlatu Morold tapeti Tristani poolt ja tema pea saadeti tagasi Iirimaale.

Brangaene pöördub tagasi Isolde juurde, et rääkida talle sellest, mida räägiti. Isolde jutustab talle kurvalt, kuidas pärast Moroldi surma toodi tema juurde mees nimega Tantris, sest ta oli raskelt vigastatud, ja et ta tegi ta oma tervendamisvõime abil terveks. Siis aga sai ta teada, et mehe tegelik nimi oli Tristan. Ta oli Iirimaa suurim vaenlane ja ta oli mees, kes oli Moroldi tapnud. Isolde oli püüdnud teda mõõgaga tappa, kuid kui Tristan oli talle silma vaadanud, oli tema süda saanud täis armastust ja ta oli mõõga maha lasknud. Tristanil oli lubatud tagasi Cornwalli minna. Nüüd aga tundus, et ta oli oma onule, kuningas Marke'ile, kõik ilusast Isolde'st rääkinud ja tulnud teda kätte saama, et tema onu saaks temaga abielluda. Brangaene üritab Isoldele selgeks teha, et Tristan teeb auväärset asja, et teda Iirimaa kuningannaks teha, kuid Isolde ei kuula teda. Ta on raevus ja tahab, et ta jooks nõiutäit, mis oli ema poolt mõeldud kuningas Markele ja Isoldele armastusjoogiks, kuid Tristanile tähendaks see surma.

Nüüd ilmub Kurwenal ja ütleb, et Tristan on ikkagi nõus Isolde'iga kohtuma. Kui ta saabub, ütleb Isolde talle, et ta teab nüüd, et ta oli Tantris ja et ta on talle elu võlgu. Tristan nõustub jooma joogi, mille on nüüd valmistanud Brangaene, kuigi ta teab, et see võib teda tappa. Kui ta joob, röövib Isolde temalt ülejäänud joogi ja joob seda ise. Nad mõlemad usuvad, et nad surevad peagi, ja tunnistavad teineteisele oma armastust. Kurwenal tuleb ja ütleb, et kuningas Marke on saabumas. Isolde küsib Brangaene'ilt, millist jooki ta valmistas, ja saab teada, et see ei olnud surmamürk, vaid armastusjook. Väljas tervitavad meremehed kuningas Marke'i saabumist.

II akt

Rühm on öösel jahil. Kuningas Marke'i loss on tühi, välja arvatud Isolde ja Brangaene, kes seisavad süüdatud tõrviku juures. Isolde arvab pidevalt, et jahisarved on piisavalt kaugel, et ta saaks tuled kustutada, andes Tristanile märku, et ta ühineks temaga. Brangaene hoiatab Isolde'i, et üks kuningas Marke'i rüütlitest, Melot, on näinud, kuidas Tristan ja Isolde üksteist armastavalt vaatavad. Isolde aga arvab, et Melot on Tristani parim sõber, ja kuna ta tahab meeleheitlikult Tristanit näha, kustutab ta leegid. Brangaene läheb lossimüüride juurde, et Tristani saabumisel valvata.

Tristan ja Isolde võivad nüüd öelda teineteisele, et nad on hullult armunud. Nad ei märka, et öö on lõppemas, ja Melot viib Marke, et leida kaks armastajat teineteise süles. Marke on meeleheitlikult kurb, sest Tristan on petetud ja ka seetõttu, et ta ise oli hakanud Isolde'i armastama.

Tristan küsib nüüd Isolde'lt, kas ta järgneb talle taas öösel, ja Isolde nõustub. Melot ja Tristan kaklevad, kuid siis viskab Tristan oma mõõga kõrvale ja saab Melotilt tõsise haavata.

III akt

Kurwenal on toonud Tristani koju oma lossi Kareolisse Bretagne'is. Üks karjane mängib oma torupillidel kurba lugu ja küsib, kas Tristan on ärkvel. Kurwenal ütleb, et ainult Isolde saabumine võib Tristanit päästa. Karjane ütleb, et ta valvab ja mängib rõõmsat pillilugu, et tähistada mis tahes laeva saabumist. Tristan ärkab nüüd üles ja on kurb, et on päevavalge. Tema kurbus muutub rõõmuks, kui Kurwenal ütleb talle, et Isolde on tulemas. Ta küsib, kas tema laev on silmapiiril, kuid kuuldub ainult karjase kurblik laul.

Tristan vajub taas tagasi. Talle meenub, et see karjase laul on see, mida ta oli kuulnud, kui ta isa ja seejärel ema suri. Ta variseb kokku. Nüüd piibutab karjane Isolde laeva saabumist ja kui Kurwenal talle vastu tormab, rebib Tristan oma põnevuses sidemeid oma haavadelt. Kui Isolde saabub tema juurde, sureb Tristan tema nime lausudes.

Isolde variseb tema kõrval kokku, kui teatatakse teise laeva ilmumisest. Kurwenal näeb Melot, Marke ja Brangaene saabumist ja ründab raevukalt Melotit, sest too oli tapnud Tristani. Võitluses saavad nii Melot kui ka Kurwenal surma. Marke ja Brangaene jõuavad lõpuks Tristani ja Isolde juurde. Marke on kohutavalt kurb. Ta seletab, et on kuulnud Brangaene'ilt armastusannetest ja et ta oli tulnud, sest ta oli otsustanud, et Tristan ja Isolde peaksid ühinema. Isolde näib ärkavat, kuid viimases aarias, milles ta kirjeldab oma nägemust Tristanist, kes on taas üles tõusnud ("Liebestod"), sureb leinast.

Tristan ja Isolde, mille autor on Ferdinand Leeke

Tristan akord

Kõige esimene akord selles teoses on väga kuulus. See on saanud tuntuks kui Tristani akord. Kuigi seda oli kasutatud ka varem, oli see viis, kuidas Wagner seda siin kasutas, üsna uus. See muudab harmoonia väga ähmaseks ja kuulaja ei tea paljude taktide jooksul, millises võtmes muusika on. See tekitab palju pinget. Ooperis on veel palju teisi selliseid hetki. Pinge kestab läbi kogu ooperi. Lugu räägib pingest, mis saab lõppeda ainult surma kaudu.

Prelüüd ja Liebestod

Prelüüd ja Liebestod on Wagneri poolt arranžeeritud kontsertversioon ovastuurist ja Isolde 3. akti aariast, mida esitati esmakordselt 1862. aastal, enne ooperi esietendust 1865. aastal. Liebestodi võib esitada kas puhtalt orkestriversioonis või sopraniga, kes laulab Isolde nägemust Tristanist, kes on taas ellu äratatud.