Wombat State Forest
Wombat State Forest, mida nimetatakse ka Bullarooki metsaks, asub Austraalias Victoria osariigis Melbourne'ist 50 kilomeetrit lääne pool Woodendi ja Daylesfordi vahel, Great Dividing Range'i ääres. Metsa pindala on umbes 70 000 hektarit (170 000 aakrit). Bullarook Wombat State Forest loodi 1871. aastal.
Metsa haldab säästva arengu ja keskkonna osakond. Majandamiskava hõlmab küttepuid ja muid tooteid, veevarude kaitset, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja maastiku säilitamist. Muud olulised valdkonnad on kultuuripärand, teadusuuringud, haridus, turism, puhkus, maavarade uurimine, kaevandamine ja karjatamine.
Ajalugu
"Selles metsas katsetati tehnikaid, ideid ja hoiakuid, mis kujundasid ressursside majandamist ja saeveskit kuni kahekümnenda sajandi lõpuni." (Metsandusajaloolane Norm Houghton)
Dja Dja Wurrungi rahvad elasid alal, mis praegu on riigimetsamaa. Enne Euroopa asustamist hõlmas mets suuremat ala kui praegu.
19. sajand
Kullapalaviku ajal 1800. aastate keskel raiuti metsa suures ulatuses. Puitu kasutati tunnelitugede, trammiteede liiprite, kaevandusšahtide vooderduse, kaevanduskatelde küttepuude, muulide ja dokide vaiade, elektripostide ja raskete ehituspuude valmistamiseks. 1860. aastal loodi 1860. aasta maaseadus (paragrahv 80), millega kehtestati mõned piirangud puidu raiumisele. 1871. aastal loodi Wombati riigimets.
1884. aastaks oli Wombati ja Bullarooki metsades 36 saeveskit. Puit saadeti Melbourne'i, Sandhursti ja Ballaratisse. Uuesti istutati vähe ja noored puud põletati. Lõpuks oli mets hävinud ja puidu raie lõpetati.
20. sajand
Pärast kullapalavikku hakkas mets aeglaselt taas kasvama. 1960. aastateks alustati valitud raietega, et püüda parandada metsa kvaliteeti. 1970ndatel ja 80ndatel aastatel nimetati piirkonda "Midlandsi metsamajanduspiirkonnaks". See hõlmas mändide istutamist kaubanduslikuks raieks.
2001. aastal avaldas kohalik kogukond oma järeldused metsa säästva majandamise kohta. See oli üks esimesi näiteid kogukonna kaasamisest riigi juhitud majandamiskavasse. 2010. aastal muretses kogukond, et metsas võidakse alustada raietega, sest riigi valitsus andis Lääne-Victoria osariigi valitsuse poolt välja raielubasid.
Geograafia
Wombati metsa jagab Suur eraldusjoon. Mets kasvab mõlemal pool eraldusjoont, Creswickist kuni Mount Macedonini. Põhja-Kilmore'ist kuni Lõuna-Austraalias asuva Mt Gambierini ulatuval lõigul on umbes 400 kustunud vulkaani. Mõned neist vulkaanidest, sealhulgas Mount Babbington, Mount Wilson ja Blue Mount, asuvad Wombati metsas.Geoloogia koosneb ordoviitsiumi või tertsiaarsetest setetest. Kivimitüübid on vulkaanilise päritoluga, dateeritud paleosoikumi ajastusse. Kvaternaari basalti, mis kõik on vulkaanilise päritoluga, oli Wombati riigimetsast lääne pool. Need maad on raiutud põllumajanduseks. Ordoviitsiumi või settekivimullad, mille pinnaseolud on põlluharimiseks kehvad, on aga jäänud puutumata. Alates pliotseenist on mets muutunud tuhametsast kuivaks sklerofüllimetsaks.
Wombati riigimets on Lerderdergi, Campaspe'i ja Loddoni jõgede ülemjooks. Metsa huvitav osa on suur hulk mineraaliallikaid. Need moodustavad umbes 80% Austraalia mineraaliallikatest. Mineraalvesi on rikas kaltsiumi, ränidioksiidi, magneesiumi, raua ja väävli poolest. Piirkonna vulkaaniline aktiivsus on lisanud veele süsihappegaasi, mida on näha allikatest väljuvate mullide kujul.
Loomastik ja taimestik
Fauna
Kohalikud loomad on mägiloomad, ühepaiksed, roomajad, kahepaiksed, nahkhiired ja linnud. Suurkõrvits (Petauroides volans) on suurim opossum, mida selles metsas leidub. Ta elab Wombati riigimetsa lääneosas. Metsas elab mitu ohustatud linnuliiki, sealhulgas suur-konnakotkas, vahe-konnakotkas, hallhaigur, austraalia maskeeritud öökull, võimas öökull ja ruutsaba-kirjurähn. Metsas elavad ka punapõsk- ja oliiviputkepüüdja.
Taimed
Kohalikud taimed on väikesed, keskmised ja kõrged puud; erineva suurusega põõsad; ronitaimed; kohalikud maitsetaimed, rohttaimed; rohttaimed, rohttaimed ja veetaimed; liiliad, sõnajalad ja orhideed. Avatud metsas domineerivad mitmed eukalüptiliigid, sealhulgas Messmate (Eucalyptus obliqua), laialehine piparmünt (E. dives), kitsalehine piparmünt (E. radiata), Manna Gum (E. viminalis) ja Candlebark (E. rubida). Metsas leidub ka sookummi (Eucalyptus ovata) ja yarra-kummi (E. yarraensis).
Leitud on Armillaria luteobubalina, mis põhjustab metsade hääbumist. Metsas on 111 seeneliiki, mis on laialt ja erinevalt levinud. Nende hulka kuuluvad "kohalikud ja sissetoodud liigid, samuti valik samblike ja müksomütseente (limasamblad)".
Haruldaste või ohustatud taimeliikide hulka kuuluvad traaditaim (Bossiaea cordigera), mati linalill (Dianella amoena), Brooker's Gum (Eucalyptus brookeriana), Fryerstown Grevillea (Grevillea obtecta), Creeping Grevillea (G. repens), Hairy Beard-heath (Leucopogon microphyllus var. pilibundus), Satinwood (Nematolepis squamea subsp. squamea), Small Sickle Greenhood (Pterostylis lustra), Scented Bush-pea (Pultenaea graveolens) ning kaks endeemilist liiki Wombat Leafless Bossiaea (Bossiaea vombata) ja Wombat Bush-pea (Pultenaea reflexifolia).
Victoria osariigis on Wombati osariigi metsaosa suurkiskja kõige läänepoolsem levila.
Turism
Lyonville Mineral Springs, Garden of St Erth, Lerderderg Heritage River Walk ja Nolans Creek Picnic Area on mõned metsa turismiatraktsioonid. Muude ajalooliste paikade hulka kuuluvad Andersons Mill, Balt Camp, Pioneer Sawmill ja Yankee Mine. Metsas on ka pärandiks olev diiselraudtee.
