Jugoslaavia saatis esimest korda sportlasi olümpiamängudele 1920. aastal. Enne seda kuulusid mitmed Horvaatia, Sloveenia ja Vojvodina sportlased Austria või Ungari olümpiakoondisesse, kui need riigid kuulusid Austria-Ungari impeeriumi koosseisu. Serbiast saadeti 1912. aasta suveolümpiamängudele väike kahest sportlasest koosnev võistkond.

1920. aasta debüüdi järel osalesid Jugoslaavia sportlased pidevalt interbellum'i mängudel kuni 1936. aastani. Sealt tuli oluline samm rahvusvahelisel areenil, kuigi kodumaine spordikorraldus ja treeningtingimused olid erinevate piirkondade lõikes ebaühtlased. Teise maailmasõja järel taastati olümpiaalane osalus ning Jugoslaavia muutus 1950.–1980. aastatel mitmesolümpialisel areenil tugevalt esinevaks riigiks.

Jugoslaavia on olnud kolme erineva riigi olümpiavõistkondade nimi:

Sotsialistliku Jugoslaavia (SFRJ) perioodil oli riik olümpiamängudel enim tuntud eelkõige meeskondlikest spordialadest: korvpall, veepolo, käsipall ja jalgpall andsid sageli märkimisväärseid tulemusi, ent edukad olid ka individuaalalad nagu maadluses, judos, kergejõustikus ja sõudmises. Selles ajavahemikus kujunes välja tugev spordikultuur, mida toetas nii riiklik spordipoliitika kui aktiivne klubide- ja treenerite võrgustik.

1990. aastate alguses toimunud Jugoslaavia lagunemine ja sellele järgnenud rahvusvahelised sanktsioonid mõjutasid oluliselt riigi osalust olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel said mõned sportlased osaleda neutraalsete või sõltumatute olümpiamängijate nime all, kuna ametlik osalus oli piiratud. Pärast 1996. aastat naasis rahvusvaheline esinemine väiksemas moodustises (Serbia ja Montenegro koosseisus) kuni 2002. aastani.

Kaks riiki, mis kunagi kuulusid Jugoslaaviasse (Horvaatia ja Sloveenia), hakkasid 1992. aasta taliolümpiamängudele saatma oma võistkondi. Alates 2008. aasta suveolümpiamängudest saatsid kõik kuus endist Jugoslaavia osa oma võistkonda mängudele.

Pärandina jättis Jugoslaavia olümpiamängudel mitu olulist mõju: tugev meeskondade traditsioon, mitmed maailmatasemel treenerid ja klubid ning spordialade populaarseks tegemine laiemale publikule kogu regioonis. Rahvusvahelised medalid ja tulemused on ametlikult kantud Jugoslaavia nimele vastavates ajaloolistes andmetes, kuid uued iseseisvad riigid on oma järjepidevuse ja tänapäevase panuse kaudu edasi arendanud piirkonna spordipärandit.

Tähelepanuväärne on, et paljude tänaste endiste Jugoslaavia riikide sportlaste ja treenerite pärand ja kogemused on aidanud kaasa nende uute riikide edu kujunemisele olümpial. Sporditaristu, klubid ja treenerikoolkonnad, mis kasvasid välja Jugoslaavia ajastust, on olulisel määral mõjutanud ka 21. sajandi sportlikke saavutusi regioonis.