1259. aasta — ajalooline ülevaade: sündmused, sündinud, surmad

Sündmused

Euroopa

• Pariisi leping (4. detsember 1259) – Inglismaa kuningas Henry III ja Prantsuse kuningas Louis IX sõlmisid Pariisis lepingu, millega Henry loobus oma nõudest mitmete 12.–13. sajandi Prantsusmaa maade (näiteks Normandy, Anjou, Poitou jt) üle. Vastutasuks tunnustas Louis inglaste õigusi Gaskoonyas ning osapooled leppisid feodaalsete suhete ja lojaalsuse küsimustes kompromissis, mis vähendas ajutiselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelisi territoriaalseid pingeid.
• Põhja-Kreeka lahingud ja Bütsantsi pärandi kujunemine – 1259. aasta lahingud Põhja-Kreekas (sh Pelagonia piirkonnas toimunud kokkupõrked) tugevdasid Vana-Ida ja Bütsantsi järeltulijaid (Nikaia keisririigi) positsiooni aastal 1261 toimunud Konstantinoopoli tagasivõtmise eel. Need konfliktid muutsid piirkonna võimusuhete tasakaalu ja aitasid ette valmistada Bütsantsi taastamist.
• Keskaegne urbaniseerumine ja kaupmeeste võrgustikud – 1259. aasta majanduslik taust Euroopas oli iseloomulikuks suuremaks linnade kasvuks, rahvusvaheliste kaupmeeste ja hansalinnade võrgustike tugevnemiseks ning kaubandus- ja tollireeglite arenguks. Need protsessid mõjutasid oluliselt linnaelu ja keskklasside võimu.

Aasia

• Möngke Khani surm ja selle tagajärjed – 1259. aastal suri suure Mongolite impeeriumi suurkhaan Möngke (suri tõenäoliselt augustis Hiinas kampaania käigus). Tema surm vallandas troonivõitluse ning viis lõpuks Toluidi kodusõjani (Kublai vs Ariq Böke), mis nõrgestas ajutiselt Mongolite keskset võimu ja kiirendas impeeriumi poliitilist killustumist erinevateks khanaatideks.
• Mongolite sõjalised kampaaniad – 1259. oli aasta, mil Mongolite ekspansioon Aasias jätkus, kuid Möngke surm muutis nende strateegiat ja takistas suuremaid koordineeritud ettevõtmisi lühiajaliselt. See mõjutas ka Lähis-Ida ja Hiina lõunapoolsete alade poliitikat lähiaastatel.
• Põhja-Aasia ja Hiina poliitiline kontekst – Songide dünastia, kirde-hiina ja läänepiirkondade vahelised pinged ning mongolite surve kujundasid jätkuvalt piirkonna julgeolekuolukorda ning mõjutasid sõjalisi ja majanduslikke suhteid.

Kultuur ja ühiskond (üldine) – 1259

• Euroopas jätkus gooti arhitektuuri, kloostrite ja ülikoolide areng – keskused nagu Pariis, Oxford ja Bologna olid intellektuaalse elu kasvukohad.
• Kiriklik ja ilmalik võim püsisid tihedalt põimunud; ristiretked ja kirikuelu teemad mõjutasid jätkuvalt poliitikat ja kultuuri.

Sündinud

Aastal 1259 ei ole üheselt laialt tunnustatud ja kinnitatud edukaid ning maailmakuulsaid isikuid, kelle sünniaasta oleks selgelt märgitud vaid 1259. aastasse. Mitmete keskaja tegelaste sünniajad on allikates vastuolulised; seetõttu ei ole võimalik esitada lühikest, usaldusväärset ja üheselt kinnitatud nimekirja ilma spetsiifiliste allikateta.

Surmad

• Möngke Khan (suri 1259) – Mongolite suurkhaan, kelle surm oli oluline pöördepunkt Mongolite impeeriumi ajaloos. Tema surm vallandas troonivõitluse ja aitas kaasa impeeriumi killustumisele järgnevatel aastakümnetel.

Lühike kokkuvõte

1259. aasta oli tertsiaarse tähtsusega aasta, milles toimunud sündmused mõjutasid oluliselt järgmiste aastate poliitilist maastikku: Euroopas aitas Pariisi leping stabiliseerida ajutiselt sajanditepikkuseid territoriaalseid vaidlusi, samas kui Aasias Möngke surm alustas protsessi, mis lõplikult muutis Mongolite võimustruktuuri. Regionaalsed lahingud Vahemerel ja Balkani poolsaarel toetasid Bütsantsi taastamise eelsituatsiooni. Üldisemalt iseloomustas perioodi keskaja poliitiline ümberkorraldus, kasvav linnastumine ja intellektuaalse elu tugevnemine.