AlegsaOnline.com

1260. aastad (1260–1269): ülevaade poliitikast, sõdadest ja kultuurist

1260 aastad põhjalik ülevaade poliitikast, sõjadest ja kultuurist Kublai khaan, mamlukid ja Bütsants, Euroopa konfliktid, rekonquista, teaduslikud saavutused ja katedraalid

Autor: Leandro Alegsa

27-08-2025

1260. aastad on kümnend. See algas 1. jaanuaril 1260 ja lõppes 31. detsembril 1269.

Kublai khaanist sai mongolite impeeriumi kõrgeim juht (nende juhi tiitel) ja ta kolis oma pealinna Pekingisse. Ta pidas sõda Lõuna-Hiina Songi dünastia vastu. Mongolite impeerium kaotas mõned lahingud. Esimest korda kaotas ta lahingu Kublai khaaniga juhina Palestiinas, kui ta võitles Egiptuse mamelukkide vastu. Impeerium kaotas ka Kaukaasias. Mamlukeid juhtis nende uus sultan Baibars. Mamlukid olid peagi Lähis-Idas rohkem kontrolli all, sest nad võtsid kontrolli alla mitmeid ristisõdijate riike ja lõpetasid ka mongolite rünnakud. Nikaia impeerium võttis kontrolli Konstantinoopoli ja ka Ladina impeeriumi üle, nii et sellest sai taas Bütsantsiimpeerium.

Euroopas oli poliitikas probleeme. Vaidlused selle üle, kes on millise maa omanik, põhjustasid mandril palju sõdu. Inglismaal toimus teine parunite sõda. See oli kodusõda aristokraatide vahel, kellele ei meeldinud, kuidas kuningas nimega Henry III käitus. Seda seetõttu, et kuningas tahtis absoluutset monarhiat. Böömimaa kuningas Otakar II sai Euroopa tähtsaimaks vürstiks. Ta sai rohkem maad sõdides ja ka siis, kui tema perekond suri, sai osa nende maadest tema omandisse. Island ja Gröönimaa teadsid ja tunnustasid Norra ülemvõimu, kuid kui norralased tungisid Šotimaale, suutsid šotlased neid peatada ja nad sõlmisid rahu. Hispaanias toimus endiselt rekonkista ja mitmed tähtsad linnad vallutati uuesti mauritelt. Paavsti valimise viisi tehti paremaks. Iirimaa ja Inglismaa parlamendid kogunesid esimest korda.

Sellel kümnendil saavutati mitmeid olulisi kultuurisaavutusi. Roger Bacon avaldas olulise teadusliku teose nimega Opus Majus. Samuti avaldas Thomas Aquinose "Summa contra Gentiles". Euroopa katedraalides valmisid olulised arhitektuuri- ja skulptuuriobjektid. Nende hulka kuuluvad Chartres'i katedraal ning Nicola Pisano kantslid Siena Duomole ja Pisa Baptisteeriumile. Religioonis võttis Tais asuv Sukhothai kuningriik budismi oma ametlikuks religiooniks. Euroopas süvenes antisemitism, sest mitmed ametivõimud kehtestasid seadused, mille kohaselt peavad juudid kandma kollaseid märke, et inimesed teaksid, kes nad on. Inglismaal tapeti palju juute ning katoliku kirik ründas ja tsenseeris Talmudit.

Poliitika ja sõjad: täpsem ülevaade

1260. aastad olid rahvusvaheliselt liikumise ja relvastatud konfliktide aeg. Mongolite impeeriumi keskne juhtimine sai Kublai khaaniga uue suuna: ta keskendus Hiina vallutamisele ja tõi pealinna Pekingisse, kuid samaaegselt pidid mongolid vastu võtma tagasilööke väljaspool Ida-Aasiat. 1260. aastal said mamelukid Palestiinas otsustava võidu mongolite üle (Aini Jaluti lahing), mis vähendas mongolite edasist laienemist Lähis‑Idasse; selle võitluse ajal mängisid võtmerolli nii Qutuz kui hiljem võimu haaranud ja riiki tugevdanud Baibars.

Mongolite tegevus Kaukaasias ja Süürias tekitas pinged ka teiste piirkondade vastu ning nende ekspansioon sai vastulööke mitmest suunast. Samal ajal taastati Bütsantsi võim: Nikaia impeeriumi poliitilised sammud võimaldasid 1261. aastal Konstantinoopoli taas vallutada ja taastada Bütsantsi riigi kesksempiiri‑võimu (Palaioloogia dünastia). See muutis oluliselt Ida‑Mediterraneo poliitilist kaarti.

Euroopas jätkusid territoriaalsed konfliktid ja võimu ümberjaotused: Inglismaal lõppes teine parunite sõda 1260. aastail alles pärast veriseid kokkupõrkeid (1264–1267), mille käigus tõusid esile sellised tegelased nagu Simon de Montfort. Konflikt näitas vastuolu kuninga Henry III võimu‑praktika ja suurvürstide ning linnade huvide vahel; ajutiselt püüti piirata kuninga võimu ning tekkisid varajased parlamentaarse osaluse vormid (nt de Montforti 1265. aasta kokku kutsutud koosolek, kus osalesid ka maavalitsejate ja linnade esindajad).

Böömimaa kuningas Otakar II kasutas sõjalisi ja diplomaatilisi võimalusi, et tugevdada oma positsiooni Kesk‑Euroopas ning laiendada mõjuvõimu naaberaladel. Põhja‑Atlandi piiriulatuses tähistasid 1262–1264 aastad seda, et Island ja Gröönimaa tunnistasid Norra ülemvõimu (nii‑öelda "Gamli sáttmáli" ja sellega seotud kokkulepped). Norra ja Šotimaa vahelised pinged eskaleerusid 1263. aastal, kus šotlased suutsid norralased peatada (nt Korgikuulus lahing ja hilisem 1266. aasta Perth'i leping), mis tähendas Norra territoriaalsete ambitsioonide piiritamist Šotimaa suunal.

Hispaanias jätkus rekonkista: kastilia ja aragoni väed vallutasid mitmeid olulisi linnu Mauri valdustest, muutudes järjest osavamaks keskvõimu tugevdamisel. Paavstivalimise korda hakati päevakorras arutama, kuna pikad valitsusvaakumid ja poliitilised manipulatsioonid näitasid vajadust valimissüsteemi reformimiseks. Samal ajal tekkisid varajased valitsuse ja nõukogude kogunemised, mida võib näha kui parlamendiarenduse algjooni — nii Iirimaal kui Inglismaal toimusid 1260. aastatel varaseid parlamendile sarnaseid assambleesid ja koosolekuid, mis mõjutasid hilisemat parlamendiarendust.

Kultuur, teadus ja religioon

Sellel kümnendil tehti märkimisväärseid intellektuaalseid samme. Roger Bacon avaldas olulise töö Opus Majus (1267), kus käsitles teaduslikke meetodeid, optikat, meditsiini ja filosoofiat — see mõjutas hilisemat teaduslikku mõtlemist. Samal ajal jätkas Thomas Aquinose oma teoloogilist ja filosoofilist tegevust (Summa contra Gentiles on tähtis osa tema pärandist), mis aitas süstematiseerida skolastikat ja religioosse filosoofia aluseid.

Gooti arhitektuuri ja kirikukaunistuse kulminatsioonid olid nähtavad paljude katedraalide ehitusel ja lõplikel sisustustöödel: klaasimaalid, skulptuurid ja kantslid rikastasid kirikuinterjööre. Nicola Pisano tööd Siena ja Pisa kirikutes on näited sellest kujutava kunsti uueplaanist, kus antiik‑ ja kristlikud motiivid segunevad.

Ka Aasias ja Aafrikas toimusid usulised protsessid: Tais asuv Sukhothai kuningriik tugevdas budismi positsiooni (Theravaada traditsioonid said kindlama ümbruse kui osa riigi identiteedist), samas kui Lähis‑Idas muutis mamelukkide tõus kohalikke suhteid ja ristisõdijate seisundit Vahemere idaosas.

Sotsiaalsed ja seaduslikud muutused

1260. aastatel süvenes antisemitism mitmes Euroopa riigis: kohalikud võimud kehtestasid seadusi, mis sundisid juute kandma eristavaid märke; sellised normid ja perioodilised vägivallalaineid kogenud rünnakud mõjutasid juudi kogukondade elu- ja majandusolusid. Samuti jätkus katoliku kiriku surve ja tsensuur, mis mõnikord suunati juudi usuliste tekstide, sealhulgas Talmudi vastu, kuigi need protsessid olid eri paikades erineva ulatusega.

Sotsiaalsed pingeid suurendasid sõjad, võimuvahetused ja majanduslikud muutused: paljud rannikulinnad ja kaubateed olid veel mõju all ristisõdade ja idapoolsete konfliktide tagajärgedest ning kohalikud majandused pidid kohanema nii sõjalisest ebastabiilsusest kui ka poliitilistest reformidest.

Kokkuvõte

1260. aastad olid mitmetahuline periood: maailmakaardil nihutasid tugevad sõjalised jõud piire (mongolite laienemise piiramine Lähis‑Idas, Bütsantsi taassünn Konstantinoopolis), Euroopas toimusid olulised poliitilised võitlused ja varajased sammud parlamentaarsete institutsioonide poole, ning kultuuris ja teaduses saavutati olulisi edusamme, mis mõjutasid hilisemat keskaja arengut. Samal ajal paljastasid sotsiaalsed pinged ja usuline sallimatus ühiskondade haavatavuse, mille mõju oli tunda mitmel pool Euroopas.

Sõda ja poliitika

Euroopa

Sõda ja rahu

Põhja- ja Lääne-Euroopa

1260 - Baltimaade samogaadid ja kuroonlased võitsid Durbe lahingu teutoonlaste vastu.
1263 - oktoober - Šotimaa kuningas Aleksander III võitis Largsi lahingu Norra kuninga Haakoni IV poolt saadetud viikingite armada (rühm laevu sõja pidamiseks) vastu.
1263 - Islandi idaosa pealikud ütlevad viimasena, et nende kohus on olla Norra kuningale lojaalne. Sellega lõpetati Islandi ühisus ja peatati ka Islandi kodusõda.
1266 - Šotimaa ja Norra vaheline sõda lõppes, sest Šotimaa kuningas Aleksander III ja Norra kuningas Magnus VI leppisid kokku Perthi lepingus.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa

1260 - 4. september - Sitsiilia kuninga Manfredi relvajõud koos gibellinlastega võitsid Monte Apertol lahingu gaelfide vastu.
1260 - Valais's (mis on praegu Šveitsis) algas sõda, kui Siioni piiskopkond kaitses end Savoia krahvkonna sissetungi eest.
1263 - Genova vallutab Kreetal asuva Chania linna Kreetal venelastelt.
1264 - Tüüringi pärilussõda lõpeb.
1266 - 26. veebruar - Benevento lahingus võitis Karli (Anjou krahvi) juhitud armee lahingu Saksamaa ja Sitsiilia relvastatud väe vastu, mille juht oli Sitsiilia kuningas Manfred. Manfred saab lahingus surma ja paavst Clemens IV teeb Karlist Sitsiilia ja Napoli kuninga.

Pürenee poolsaar (maa, mis koosneb peamiselt Hispaaniast ja Portugalist).

1263 - Aragóni kuningas Jaakob I võidab lahingu mauride vastu ja võtab Crevillente'i tagasi kontrolli alla Reconquista ajal.
1264 - Hispaanias võtab Aragóni kuningas Jaakobus I mauritelt tagasi kontrolli Orihuela ja Elxi linnade üle Alicantes. Sellega lõpeb enam kui 500 aastat kestnud islami valitsemine.
1265 - Kastiilia kuningas Alfonso X võtab rekonkistamise käigus mauritelt kontrolli alla Alicante linna Hispaanias.
1267 - Portugali kuningas Afonso III ja Kastiilia kuningas Alfonso X sõlmivad lepingu, milles lepivad kokku, et Guadiana jõgi on Portugali ja Hispaania vaheline lõunapiir. See on sama, mis on piir praegu.

Kagu-Euroopa

1260 - Böömi kuningas Otakar II võtab pärast Kressenbrunni lahingu võitmist Steiermarki üle kontrolli. Ungari kuningas Bela IV oli kontrolli all.
1261 - Ungari kuningas Bela IV peatab tatarlaste tuleku, kes võitlevad Ungari üle kontrolli saavutamiseks.
1268 - Ungari kuningas Stefan V alustab sõda Bulgaariaga.

Inglismaa: Parunite teine sõda

1261 - Inglismaa kuningas Henry III saab paavsti bulla, mis lubab tal lahkuda Oxfordi provintsist. See on osa põhjusest, miks toimub kodusõda monarhi ja Inglismaa aristokraatia vahel.
1264 - Enne maid - Teine parunite sõda on Inglise kodusõda, mis algab sel aastal.
1264 - 12. mai - 14. mai - Sussexis toimub Lewesi lahing Leicesteri 6. krahvi Simon de Montfort'i ja Inglismaa kuninga Henry III vahel. Lahingu lõpus võtavad de Montfort'i väed kinni nii kuningas Henry kui ka tema venna (kes on tulevane kuningas Edward I). See tegi de Montfort'ist "Inglismaa kroonimata kuninga", sest ta oli nüüd Inglismaa üle võimul, kuid inimesed ei teinud temast tegelikku kuningat.
1265 - 20. jaanuar - Westminsteris, Westminsteripalees peab esimene Inglise parlament oma esimese istungi. Westminsteri palee on nüüd tuntud kui parlamendihoone.
1265 - Enne augustit - tulevane kuningas Edward I põgeneb Simon de Montfort'i pantvangist.
1265 - 4. august - Worcestershire'is toimub Eveshami lahing. Edwardi armee võitis mässuliste parunite vastu. mässulisi paruneid juhtis Simon de Montfort. Armee tappis de Montfordi ja mitmed teda aidanud inimesed. Mõnikord peetakse seda sündmust rüütelkonna surmaks Inglismaal.
1266 - oktoober - Sõda läheb paremaks, sest Simon de Montfort'i toetanud isikud pakuvad kuningaga rahu. Seda nimetatakse Kenilworthi diktaadiks.
1267 - Teine parunite sõda lõpeb. Mässajad ja Inglismaa kuningas Henry III lepivad kokku rahus, nagu oli nõutud Kenilworthi diktaadis.

Poliitilised kohad

1260 - Saksimaa hertsogkond jaguneb Saksi-Lauenbergiks ja Saksi-Wittenbergiks. See on esimese Saksi riigi lõpp.
1261 - Gröönimaa elanikud nõustuvad Norra kuninga ülemvõimuga.
1262 - Strasbourgist saab Püha Rooma keisririigi keiserlik vabalinn.
1262 - Islandi Rahvaste Liit sõlmib lepingu, mis ühendab neid Norraga, ja aktsepteerib Norra kuninga Haakon IV kui valitseva isiku.
1264 - Hesseni liidumaa iseseisvub Tüüringist. See on siis Püha Rooma keisririigi vaba riik.
1265 - Mani saart kontrollib kümme aastat Šotimaa.
1267 - Konstantinoopoli keiser Baldwin II annab Viterbo lepinguga Sitsiilia kuningale Karl I-le kingituseks Ahasia vürstiriigi. Ta loodab, et tema kingitus paneb Kaarli aitama tal taastada Ladina impeeriumi, nagu see oli varem.
1268 - Wernigerode krahvkonnast saab Brandenburgi markkrahvi vasallriik.

Sünnid

1264 - Paavst Clemens V (surnud 1314)
1265 - 14. mai - Dante Alighieri itaalia luuletaja (surnud 1321)

Surmad

1263 - 14. november - Novgorodi ja Vladimiri suurvürst Aleksander Nevski
1264 - 2. oktoober - paavst Urban IV
1265 - 8. veebruar - Hulagu khaan mongoli khaan (s. 1217)
1265 - 4. august - Simon de Montfort, Leicesteri 6. krahv
1266 - Mongoli impeeriumi Kuldse Hordi khaan Berke
1266 - Birger Jarl Rootsi regent ja Stockholmi algataja.
1268 - 29. oktoober - Konradin Švaabimaa hertsog, Jeruusalemma ja Sitsiilia kuningas (s. 1252)

Küsimused ja vastused

K: Milline oli mongoli impeeriumi esimene lahingukaotus Kublai khaani juhtimisel?

V: Mongoli impeeriumi esimene lahingukaotus Kublai khaani all oli Palestiinas, kui ta võitles Egiptuse mamelukkide vastu.

K: Kes juhtis mamelukeid sel ajal?

V: Mamlukeid juhtis nende uus sultan Baibars.

K: Mis juhtus Konstantinoopoli ja Ladina impeeriumiga selle kümnendi jooksul?

V: Selle kümnendi jooksul võttis Nikaia impeerium Konstantinoopoli ja ka Ladina impeeriumi üle kontrolli, nii et sellest sai taas Bütsantsi impeerium.

K: Milline kodusõda toimus Inglismaal selle kümnendi jooksul?

V: Inglismaal toimus teine parunite sõda. See oli kodusõda aristokraatide vahel, kellele ei meeldinud, kuidas kuningas Henry III käitus, sest ta tahtis absoluutset monarhiat.

K: Kes sai selle kümnendi jooksul Euroopas tähtsaks vürstiks?

V: Böömimaa kuningas Otakar II sai selle kümnendi jooksul Euroopas tähtsaks vürstiks, sest ta sai sõdides rohkem maad ja ka siis, kui tema perekond suri, sai osa nende maadest tema omandisse.

K: Milliseid kultuurilisi saavutusi tehti sel kümnendil?

V: Sellel kümnendil tehti mitmeid olulisi kultuurisaavutusi, näiteks Roger Bacon avaldas olulise teadusliku teose nimega Opus Majus, Thomas Aquinose avaldas Summa contra Gentiles ning katedraalides üle Euroopa valmisid olulised arhitektuuriteosed ja skulptuurid, näiteks Chartres'i katedraal ja Nicola Pisano kantslid Duomo di Siena ja Pisa baptisteeriumi jaoks.

K: Kuidas süvenes antisemitism sel perioodil?

V: Antisemitism muutus hullemaks, sest mitmed võimud kehtestasid seadusi, mille kohaselt peavad juudid kandma kollaseid märke, et inimesed teaksid, kes nad on, mille tulemusel tapeti Inglismaal palju juudi inimesi, samuti ründasid katoliku kiriku võimud Talmudi tsensuuri.