György Ligeti – ungari avangardhelilooja, elu, teosed ja mõju

György Sándor Ligeti (28. mai 1923 - 12. juuni 2006) oli ungari helilooja. Ta oli oluline avangardistliku muusika helilooja. Tema muusika mõjutas paljusid teisi heliloojaid. Tema kuulsaimad teosed on ooper "Le Grand Macabre", teos orkestrile "Atmosphères", teos kooridele "Lux Aeterna" ja "Requiem". Stanley Kubrick kasutas osi "Atmosphères", "Lux Aeterna" ja "Requiem" oma filmi "2001: A Space Odyssey" heliriba jaoks. Paljud teisedki filmid kasutavad oma heliribadel tükke Ligeti muusikast.

Elulugu – lühike ülevaade

György Ligeti sündis 1923. aastal Transilvaanias (tänapäeval Rumeenia). Ta oli juudi päritolu ja kaotas Teise maailmasõja ajal suure osa oma lähisugulastest. Pärast sõda asus ta õppima ja töötama Ungaris, kuid pärast 1956. aasta Ungari ülestõusu lahkus ta riigist ning elab ja töötas edaspidi peamiselt Lääne-Euroopas, eriti Viinis ja Lääne-Saksamaal. Ligeti suri 2006. aastal Viinis.

Helikeel ja tehnilised uuendused

Ligeti on tuntud oma uudse helikeele ja tekstuuride poolest. Mõned olulisemad jooned tema loomingust:

Micropolyphony – tihe, peenekoeline häälemassiiv, kus paljud hääled liiguvad väga väikeste erinevustega ja loovad hajusa, „oranži” või „pilve” sarnase kõla.
Kõlahõrgud ja klastreid – orkestri- ja kooritekstuurides kasutas ta tihti heliklastereid ja mitut samal ajal kõlavat sagedust, et tekitada uuelaadselt rikkalikku kõlapilti.
Hääle- ja õhuefektid – kooriteostes rakendas ta laiemaid hääleefekte, sealhulgas konsonantset, n- või nonsenss-süntaksi ning tähti eripäraselt kõlaks muudetud vokaale.
Rütmiline keerukus – hiljem, näiteks klaverietüüdides, katsetas ta polürütmi, mikroaja ja keerukate taktimõõtudega, sageli mõjutatuna nii rahvamuusika rütmidest kui ka elektroonilise muusika ideedest.

Tuntumad teosed ja nende tähendus

Atmosphères (orkestritükk) – näide tema varajasest tekstiurilisest keelekasutusest, tuntud tiheda heliväljaga, mis loob ajatut „õhu” tunnet.
Lux Aeterna (kooriteos) – koorile kirjutatud minimaalne, ent intensiivne tekstuuriline pala, mida kasutati Kuubriku filmis, mis lisas sellele laiemat tuntust.
Requiem – suur sakraalne teos, kus kombineeruvad nii traditsiooniline religioossus kui ka kaasaegsed helitehnikad; sealt pärit osad jõudsid filmimuusikasse.
Le Grand Macabre (ooper) – groteskne ja absurdi puudutav ooper, mis näitab Ligeti huumorit ja huvi lavalise kujunduse vastu.
Klaverietüüdid (Etudes for Piano, 1985–2001) – hilisem looming, kus rõhk on äärmiselt keerukatel rütmimustritel, tehnilisel virtuoossusel ja uusi võimalusi otsival pianismil.

Mõju ja kasutus filmides

Ligeti muusika mõjutas tugevalt nii kaasaegset heliloomingut kui ka filmimuusikat. Tema tekstuurilised otseteed ja eriskummalised kõlapildid sobisid hästi filmirežissööridele, kes otsisid kosmilist, ähvardavat või eepilist atmosfääri. Eelkõige kasutas Stanley Kubrick tema teoseid filmis "2001: A Space Odyssey", mis tõi Ligeti muusikale väga laia publikuhuvi. Lisaks Kubrickile on tema palu kohanud kasutamist mitmetes teistes filmides ja multimeediateostes.

Pärand ja tähtsus

Ligeti on üks 20. sajandi mõjukamaid heliloojaid, kelle leiutised – nii tekstuurilised kui rütmilised – on jätnud püsiva jälje kaasaegsele muusikale. Tema teosed on pidevalt etendustel, neid õpitakse muusikakoolides ja neid analüüsitakse akadeemiliselt. Ligeti looming on inspireerinud nii heliloojaid, filmitegijaid kui ka interpreete kogu maailmas. Ta pälvis eluajal rahvusvahelist tunnustust ja mitmeid auhindu ning tema muusika mõjub jätkuvalt uuel kujul ja kontekstides.

Varajane elu

Ligeti sündis Transilvaanias. Tema perekond oli Ungari juudid. Tema isa ja vend hukkusid holokaustis. Pärast Teist maailmasõda õppis ta muusikat Budapestis Franz Liszti nimelises muusikaakadeemias. Aastatel 1950-1956 oli ta muusikaõpetaja Franz Liszti Akadeemias. Sel ajal komponeeris ta ka muusikat. Suur osa tema toonasest muusikast oli mõjutatud Ungari rahvamuusikast. Samuti oli ta mõjutatud teise ungari helilooja Béla Bartóki muusikast.

1956. aastal tungis Nõukogude Liit Ungarisse. Ligeti otsustas Ungarist lahkuda. Ta läks Austriasse Viini. Temast sai Austria kodanik, kuid ta elas ka Saksamaal ja teistes riikides. Ta komponeeris ise muusikat ja õpetas ka teisi inimesi muusikat kirjutama. Ta õpetas muusikakompositsiooni Stockholmis Rootsis, Stanfordi ülikoolis Ameerikas ja tähtsas muusikakoolis Hamburgis Saksamaal, mida kutsuti Hochschule für Musik und Theater. Ta jäi Hamburgi muusikakoolist pensionile 1989. aastal. Seejärel läks ta tagasi Viini elama. Pärast 2000. aastat ei olnud tema tervis enam korras. Ligeti suri Viinis 83-aastaselt.

Ligeti oli kaks korda abielus. Tema esimene naine oli Brigitte Löw. Nad abiellusid 1949. aastal. Nad lahutasid 1952. aastal. Tema teine naine oli Vera Spitz. Ta abiellus temaga 1952. aastal. Ta on psühholoog. Nende 1965. aastal sündinud poeg Lukas on helilooja.

Muusika

Mõned Ligeti olulised muusikapalad on järgmised:

Artikulatsioon, elektrooniline muusika. Ta komponeeris selle 1958. aastal.
Atmosfäärid, muusika täisorkestrile. Ta komponeeris selle 1961. aastal.
Aventures ja Nouvelles Aventures, muusika lauljatele ja väikesele orkestrile. Muusikas on muid kummalisi helisid. Orkestrimängijad purustavad ka taldrikuid, peksavad mööblit ja poputavad paberkotte. Ta komponeeris need teosed aastatel 1962-1965.
Requiem, muusika soololauljatele (sopran ja meztsosopran), kahele mees- ja naiskoorile ning orkestrile koos paljude löökpillidega. Ta komponeeris selle 1965. aastal.
Lux Aeterna, muusika 16-liikmelisele mees- ja naiskoorile. Ta komponeeris selle 1966. aastal.
Magyar Etüdök, muusika 16-liikmelisele mees- ja naiskoorile. Sõnad on pärit ungari luuletustest. Ta komponeeris selle 1966. aastal.
Continuum, muusika klavessiinile. Ta komponeeris selle 1968. aastal,
Ooper "Le Grand Macabre". Seda esitati esmakordselt 1978. aastal Stockholmis. Seda on esitatud paljudes teistes riikides. 1997. aastal tegi ta ooperisse suuri muudatusi.
Hamburgi kontsert, kontsert soolosarvele ja väikesele orkestrile, kus on veel neli sarve. Selles on kuus osa. Ta komponeeris selle 1999. aastal.