John Ostrom
John Harold Ostrom (18. veebruar 1928 - 16. juuli 2005) oli Ameerika Ühendriikide paleontoloog.
1960. aastatel näitas ta, et dinosaurused sarnanevad pigem suurte lendamata lindude kui sisalike (või "sauruste") sarnanemisega. Thomas Henry Huxley arvas 1860. aastatel, et linnud arheopteryxi ja Compsognathuse võrdluse põhjal arenesid dinosaurustest. Huxley idee lükati hiljem kõrvale, peamiselt seetõttu, et Heilmannil olid 1926. aastal teistsugused vaated.
Ostromi esimene ülevaade ürglinnu Archaeopteryx osteoloogiast ja fülogeneesiast ilmus 1976. aastal. Pärast fossiilsete dinolindude tänapäevaseid avastusi Hiinas aktsepteerisid Huxley-Ostromi teooriat peaaegu kõik paleontoloogid.
Ostrom oli Yale'i ülikooli professor. Ta oli selgroogsete paleontoloogia emeriitkuraator Peabody loodusajaloo muuseumis, kus on Othniel Charles Marhi poolt alustatud muljetavaldav fossiilikogu. Ta suri Alzheimeri tõve tüsistuste tagajärjel.
Avastused
Tema 1964. aasta Deinonychuse avastus oli üks tähtsamaid fossiilseid leide ajaloos. Deinonychus oli aktiivne kiskja, kes tappis oma saaki selgelt hüpates ja oma "kohutava küünisega" viilides või torgates. Tõeliselt aktiivse eluviisi tunnistuseks olid piki saba kulgevad pikad kõõlused, mis tegid sellest hüppamiseks ja jooksmiseks jäiga vastukaalu. Järelduse, et vähemalt mõnedel dinosaurustel oli kõrge ainevahetus ja nad olid seega soojaverelised, populariseeris tema õpilane Robert Bakker. See aitas muuta muljet dinosaurustest kui aeglastest, aeglastest ja külmaverelistest sisalikest, mis oli valitsenud alates sajandivahetusest.
See muutis nii professionaalsete dinosauruste illustraatorite kui ka avalikkuse nägemust dinosaurustest. Selle leiu eest peetakse ka "dinosauruste renessansi" algust, mis on Bakkeri poolt 1975. aastal ajakirja Scientific American numbris kasutusele võetud termin. See kirjeldab uuendatud huvi paleontoloogia vastu, mis on kestnud 1970. aastatest kuni tänapäevani.
Ostromi huvi dinosauruste ja lindude vahelise seose vastu sai alguse tema uurimusest, mida nüüd tuntakse kui Haarlemi arheopteryxi. See 1855. aastal avastatud isend oli tegelikult esimene leitud isend, kuid ekslikult Pterodactylus crassipes'ina märgistatud isend lebas Madalmaade Teyleri muuseumis, kuni Ostromi 1970. aasta töö (ja 1972. aasta kirjeldus) tuvastas selle õigesti kui ühe kõigest kaheksast "esimesest linnust" (kui arvestada üksikuid sulgi).
Ostrom uuris ka parditsauruse Hadrosaurus fossiilseid jälgi. Ta otsustas, et nad liikusid karjadena. Selles osas olid nad sotsiaalsed loomad nagu paljud linnud ja imetajad, kuid erinevalt sisalikest.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli John Harold Ostrom?
V: John Harold Ostrom oli Ameerika paleontoloog.
K: Mida avastas Ostrom 1960. aastatel dinosauruste kohta?
V: 1960. aastatel näitas Ostrom, et dinosaurused sarnanevad pigem suurte mittelendavate lindude kui sisalike või "sauruste" sarnanemisega.
K: Kellel ja millal tekkis idee, et linnud arenesid dinosaurustest?
V: Thomas Henry Huxley oli 1860. aastatel arvamusel, et linnud arenesid dinosaurustest.
K: Miks Huxley idee kõrvale jäeti?
V: Huxley idee heideti hiljem kõrvale peamiselt seetõttu, et Heilmannil olid 1926. aastal teistsugused vaated.
K: Mida vaatas Ostrom 1976. aastal üle?
V: 1976. aastal vaatas Ostrom läbi ürglinnu Archaeopteryx osteoloogia ja fülogeneesia.
K: Mis juhtus, kui Hiinas avastati dinolinnud?
V: Pärast fossiilsete dinolindude tänapäevaseid avastusi Hiinas aktsepteerisid Huxley-Ostromi teooriat peaaegu kõik paleontoloogid.
K: Millises institutsioonis Ostrom töötas ja milline oli tema roll seal?
V: Ostrom oli Yale'i ülikooli professor ja ta oli selgroogsete paleontoloogia emeriitkuraator Peabody loodusajaloo muuseumis, millel on muljetavaldav fossiilikogu, mille rajas Othniel Charles Marsh.
