Muhammad Ali Pasha
Muhammad Ali pasa (4. märts 1769 - 2. august 1849) oli albaanlasest väejuht Osmanite armees. Temast sai Wāli ning ta kuulutas end ise Egiptuse ja Sudaani khediiviks.
Kuigi ta ei olnud moodne natsionalist, oli ta kaasaegse Egiptuse rajaja, sest ta viis läbi dramaatilisi reforme Egiptuse armees, majanduses ja kultuuris. Ta valitses ka mõningaid Levandi alasid väljaspool Egiptust. Tema loodud dünastia valitses Egiptust ja Sudaani kuni 1952. aasta Egiptuse revolutsioonini.
Muhammed Ali sündis Osmanite impeeriumis, piirkonnas, mis praegu on Kreeka Makedoonia provints. Tema esivanemad olid pärit İliça linnast Väike-Aasias. Ta juhtis Egiptusesse saadetud albaanlaste väeosa. Nad olid osa Osmanite vägedest, mis hõivasid Egiptuse tagasi pärast Napoleoni Prantsuse vägede lahkumist. Osmanid olid Egiptust valitsenud Wali (kuberner) abil mamluki vägedega. Mamlukid olid endised orjad.
Prantsuse Aleksandria kapitulatsioon jättis Osmanite provintsis võimuvaakumi. Mamluki võim oli nõrgenenud, kuid mitte hävitatud, ja Osmanite väed astusid võimule mamlukkidega vastu. Selle anarhiaperioodi ajal kasutas Muhammad Ali oma lojaalseid albaanlaste vägesid, et mängida mõlemat poolt, saavutades enda jaoks võimu ja prestiiži. Konflikti kestes väsis kohalik rahvas võimuvõitlusest. Rühm silmapaistvaid egiptlasi nõudis 1805. aastal, et tollane Wāli Ahmad Khurshid Pasha astuks tagasi ja Muhammad Ali asuks uueks Wāliks.
Mamelukid olid endiselt võimsad, mistõttu 1811. aastal tapeti nende juhid maha ja saadeti väed, et jälitajad Egiptusest välja ajada.
Muhammed Ali
Muhammed Ali mošee, Kairo
Egiptuse reformimine
Muhammad Ali eesmärk oli luua võimas, Euroopa stiilis riik. Selleks pidi ta Egiptuse ühiskonna ümber korraldama, majanduse ratsionaliseerima, koolitama välja professionaalse bürokraatia ja ehitama moodsa sõjaväe.
Tegelikkuses tähendas Muhammad Ali maareform Egiptuse kaubandusmonopoli. Ta nõudis, et kõik tootjad müüksid oma kaubad riigile. Riik omakorda müüs Egiptuse kaupu edasi ja jättis ülejäägi endale. See oli Egiptuse jaoks väga kasumlik, eriti nende puuvilla puhul, mis oli kõrge kvaliteediga. Uued kasumid ulatusid ka üksikutele põllumeestele, sest keskmine palk tõusis neljakordseks.
Lisaks moodsama majanduse ülesehitamisele hakkas Muhammad Ali koolitama professionaalset sõjaväge ja bürokraatiat. Ta saatis paljutõotavaid mehi Euroopasse õppima. Tudengid saadeti õppima Euroopa keeli, peamiselt prantsuse keelt, et nad saaksid tõlkida sõjalisi käsiraamatuid araabia keelde. Seejärel kasutas ta nii haritud egiptlasi kui ka imporditud Euroopa eksperte, et rajada Egiptuses koole ja haiglaid. Euroopa haridus võimaldas andekatele egiptlastele ka sotsiaalset liikuvust. Vaestest peredest pärit targad poisid võisid end üles töötada ja saada edukaks.
Muhammad Ali treeningprogrammi kõrvalproduktiks oli tsiviilteenistuse loomine. Tõhusa keskbürokraatia loomine oli vajalik Muhammad Ali teiste reformide jaoks. Mamlukite hävitamise käigus pidi Wāli täitma ametikohad, mida mamlukid olid varem täitnud. Ta jagas Egiptuse kümneks provintsiks, mille iga juht vastutas maksude kogumise ja korra hoidmise eest. Muhammad Ali seadis oma pojad enamikku võtmepositsioonidele; tema reformid pakkusid siiski egiptlastele võimalusi peale põllumajanduse ja tööstuse.
Sõjalised kampaaniad
Alguses pidas Muhammad Ali Osmanite sultani Mahmud II nimel sõda Araabias ja Kreekas. Hiljem sattus ta lahtisse konflikti Osmanite impeeriumiga.
Tema esimene sõjakäik oli ekspeditsioon Araabia poolsaarele. Pühad linnad Meka ja Medina olid vallutatud Saudide koja poolt, kes pidasid islami vormi, mida nimetatakse wahhabismiks. Oma uue usulise innuga relvastatud Muhammad ibn Saud hakkas Araabia osasid vallutama.
Kuna Osmanite peamine armee oli Euroopas hõivatud, pöördus Mahmud II Muhammad Ali poole, et vallutada tagasi Araabia alad. Muhammad Ali omakorda määras 1811. aastal oma poja, Tusun pasa, juhtima sõjalist ekspeditsiooni. Kampaania pöördus Araabias tagasi; 1812. aastal alustati siiski teist rünnakut, millega vallutati tagasi Hejaz. lk 43-44 Pärast kaheaastast kampaaniat purustati saudid ja enamik Saudi Araabia perekonnast võeti vangi. Perekonna juht Abdullah ibn Saud saadeti Istanbuli ja hukati. p48
Järgmisena pööras Muhammad Ali oma tähelepanu enda kavandatud sõjalistele kampaaniatele, alustades Sudaanist, mida ta pidas väärtuslikuks territooriumi, kulla ja orjade lisandiks. Sudaanil puudus sel ajal tõeline keskvõim ja ta kasutas hõimude omavahelistes võitlustes primitiivset relvastust.
1820. aastal saatis Muhammad Ali oma kolmanda poja Ismaili juhitud 5000-liikmelise armee Sudaani lõunasse, eesmärgiga vallutada territoorium ja allutada see oma võimu alla. p51 Ali väed tungisid 1821. aastal Sudaani, kuid kohtasid seal ägedat vastupanu. Lõpuks tagasid Egiptuse väed ja tulirelvad Sudaani vallutamise. Nüüd oli Aliil eelpost, kust ta võis laieneda Etioopias asuvasse Niiluse allikasse ja Ugandasse. Tema administratsioon võttis Sudaanist kinni orjad, kellest seejärel tehti jalaväerügement. Ali ja tema vahetute järeltulijate karm valitsemisaeg Sudaanis viis lõpuks 1881. aastal Muhammed Ahmedi isehakanud Mahdi iseseisvusvõitluseni.
Samal ajal kui Muhammad Ali laiendas oma võimu Aafrikasse, seisis Osmanite impeerium oma Euroopa territooriumidel silmitsi etniliste mässudega. Kreeka mäss Osmanite võimu vastu algas 1821. aastal. Osmanite armee ei suutnud mässu maha suruda ja etniline vägivald levis kuni Konstantinoopolini. Sultan Mahmud II pakkus Muhammad Alile Kreeta saart vastutasuks tema toetuse eest mässu mahasurumisel.
Muhammed Ali saatis 16 000 sõdurit, 100 transpordivahendit ja 63 eskortlaeva oma poja Ibrahim passa juhtimisel. p71. Kreeka kaitsmiseks sekkusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa. 20. oktoobril 1827 Navarinos uputas Euroopa liitlaste laevastik admiral Edward Codringtoni (1770-1851) juhtimisel kogu Egiptuse laevastiku. Muhammad Ali kannatas oma pädeva ja kalli mereväe kaotuse all. Oma laevastiku hävitamisega ei olnud Egiptusel võimalik oma vägesid Kreekas toetada ja ta oli sunnitud tagasi tõmbuma. Lõppkokkuvõttes läks see kampaania Muhammad Alile ilma kasu saamata maksma tema mereväe.
Tema ja Egiptuse kaotuste korvamiseks alustati Süüria vallutamist. Nagu teised Egiptuse valitsejad enne teda, soovis ka Ali kontrollida Levantit nii selle strateegilise väärtuse kui ka rikkalike loodusvarade tõttu. Süürias ei olnud mitte ainult rikkalikud loodusvarad, vaid seal oli ka edukas rahvusvaheline kaubandusringkond, mille turud olid kogu Levandi piirkonnas hästi arenenud. See oleks nüüd Egiptuses toodetavate kaupade jaoks suletud turg. Võib-olla oli Süüria soovitav puhverriigina Egiptuse ja Osmanite sultani vahel.
Ehitati uus laevastik, tõsteti uus armee ja 31. oktoobril 1831 algas Ibrahim passa juhtimisel Egiptuse sissetung Süüriasse, millega algas esimene Türgi-Egiptuse sõda. Egiptlased vallutasid suurema osa Süüriast kerge vaevaga. Kõige tugevam ja ainus tõeliselt märkimisväärne vastupanu osutus sadamalinnas Akkos. Egiptuse väed vallutasid linna lõpuks pärast kuuekuulist piiramist. Piiramise ajal suurenesid Egiptuse kodurindel rahutused. Ali oli sunnitud Egiptust üha enam oma kampaania toetamiseks pigistama ja tema rahvas pahandas suurenenud koormust.
Pärast Akko langemist marssis Egiptuse armee põhja poole Anatooliasse. Konya lahingus (21. detsember 1832) alistas Ibrahim paša kindlalt osmanite armee, mida juhtis suurvisiir Reshid paša. Ibrahimi vägede ja Konstantinoopoli enda vahel ei olnud nüüd enam mingeid sõjalisi takistusi.
Kogu kampaania vältel jälgis Muhammad Ali tähelepanelikult Euroopa vägesid. Kuna ta kartis järjekordset sekkumist, mis võiks kõik tema saavutused tagasi pöörata, tegutses ta aeglaselt ja ettevaatlikult. Näiteks jätkas ta tava, mille kohaselt kasutas ta äsja vallutatud aladel reedepalvustel sultani nime. Ta jätkas Ottomani müntide ringlusse laskmist, selle asemel et anda välja uusi, tema kujutisega münte. p111 Kuni Muhammad Ali marss ei ähvardanud Ottomani riigi täielikku kokkuvarisemist, jäid Euroopa võimud passiivseteks vaatlejateks.
Vaatamata sellele näitemängule oli Muhammad Ali eesmärk nüüd kõrvaldada praegune Osmanite sultan Mahmud II ja asendada ta sultani poja, väikelapse Abdülmecidiga. See võimalus ehmatas Mahmud II-d sedavõrd, et ta võttis Venemaa sõjalise abi pakkumise vastu. See viis Hünkâr İskelesi lepingu sõlmimiseni. p72 Venemaa võit jahmatas Briti ja Prantsuse valitsusi, mistõttu nad püüdsid leida lahenduse läbirääkimiste teel. Mais 1833 kirjutati alla Kutahya konventsioonile.
Rahu tingimuseks oli, et Ali tõmbab oma väed Anatooliast välja ja saab kompensatsiooniks Kreeta ja Hejazi territooriumid. Ibrahim Pasha nimetatakse Süüria Wāliks. Rahuleping ei andnud Muhammad Alile siiski iseseisvat kuningriiki, jättes ta seega ilma. p122
Muhammad Ali lipp.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Muhammad Ali pasa?
V: Muhammad Ali Pasha oli Osmanite armee komandör, kellest sai Wāli ja isehakanud Egiptuse ja Sudaani khediivi. Teda peetakse kaasaegse Egiptuse rajajaks, kuna ta viis läbi dramaatilisi reforme Egiptuse armees, majanduses ja kultuuris.
K: Kus sündis Muhammad Ali Pasha?
V: Muhammad Ali Pasha sündis Kavala linnas, mis asub praeguses Kreeka Makedoonia provintsis. Tema esivanemad rändasid välja İliçi külast Ida-Türgis.
K: Mis põhjustas sel ajal Egiptuses võimuvaakumi?
V: Prantsuse Aleksandria kapitulatsioon jättis Osmanite provintsis võimuvaakumi, kuna mamlukite võim oli nõrgenenud, kuid mitte hävinud. See lõi Muhammad Alile võimaluse saada võimu ja prestiiži enda jaoks, mängides sel anarhia perioodil mõlemal poolel.
K: Kuidas sai Muhammad Alist Wāli?
V: Rühm silmapaistvaid egiptlasi nõudis 1805. aastal, et Ahmad Khurshid Pasha astuks tagasi ja Muhammad Ali saaks uueks Wāliks.
K: Kuidas ta tegeles mamelukkide vastuseisuga?
V: 1811. aastal tappis ta nende juhid maha ja saatis väed, et ajada nende järgijad Egiptusest välja.
K: Kas oli tõsi, et Muhammed Ali oli albaanlane?
V: Ei, ei vasta tõele, et Muhammed Ali oli albaanlane, kuigi ta juhtis Egiptusesse saadetud albaanlaste väeosa, mis kuulus Osmanite vägedesse, mis okupeerisid Egiptust uuesti pärast Napoleoni Prantsuse vägede lahkumist.
K: Mis juhtus pärast 1952. aastat seoses tema Egiptuse ja Sudaani üle valitseva dünastia valitsemisega?
V: Pärast 1952. aastat ei valitsenud tema dünastia enam Egiptuse ja Sudaani üle, sest sel ajal toimus Egiptuse revolutsioon.
