Oswald Avery
Oswald Theodore Avery Jr. FRS (21. oktoober 1877 - 20. veebruar 1955) oli Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide arst ja meditsiiniteadlane. Suurema osa oma karjäärist veetis ta New Yorgis asuvas Rockefelleri ülikooli haiglas.
Avery oli üks esimesi molekulaarbiolooge ja üks esimesi inimesi, kes uuris immunokeemiat.
Ta on kõige paremini tuntud eksperimendi poolest (mis avaldati 1944. aastal koos oma kolleegide Colin MacLeodi ja Maclyn McCartyga), mis tõestas, et DNA on materjal, millest geenid tekivad.
Nobeli preemia laureaat Arne Tiselius ütles, et Avery oli kõige väärikam teadlane, kes ei saanud oma töö eest Nobeli preemiat, kuigi ta oli 1930., 1940. ja 1950. aastatel mitu korda selle auhinna kandidaadiks.
Biograafia
Oswald Avery sündis Halifaxis, Nova Scotia osariigis. Tema isa oli baptistlik vaimulik. Aastal 1887 paluti tema isal kolida New Yorki, et juhtida kogudust. Avery sai 1900. aastal Colgate'i ülikoolist bakalaureusekraadi. Ta omandas 1904. aastal Columbia College of Physicians and Surgeons'i doktorikraadi. Ta praktiseeris New Yorgis arstina kuni 1907. aastani, mil temast sai New Yorgis Brooklynis asuva Hoaglandi laboratooriumi teadur. Täiskasvanuna põdes Avery kilpnäärme ületalitluse (Graves'i tõbi) ja talle tehti 1934. aastal kilpnäärmeoperatsioon. Ta valiti 1936. aastal Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liikmeks.
Läbimurdev avastus
| Double Helix
|
| · v · t · e |
Palju aastaid arvati, et geneetiline teave on rakuvalkudes. Jätkates Frederick Griffithi 1927. aastal tehtud uuringuid, töötas Avery koos MacLeodi ja McCartyga pärilikkuse mõistatuse kallal. Ta sai 1943. aastal Rockefelleri instituudist emeriitstaatuse, kuid jätkas tööd veel viis aastat, kuigi oli selleks ajaks juba kuuekümnendates eluaastates.
Selles varajases katses süstiti surnud Streptococcus pneumoniae virulentset tüve III-S koos elusate, kuid mittevirulentsete II-R tüüpi pneumokokkidega. Selle tulemuseks oli III-S tüüpi pneumokokkide surmav infektsioon.
Alfred Hershey ja Martha Chase viisid 1952. aastal Avery uurimistööd edasi Hershey-Chase'i eksperimendiga. Need katsed sillutasid teed Watsoni ja Cricki avastusele DNA spiraalstruktuurist ja seega kaasaegse geneetika ja molekulaarbioloogia sünnile. Sellest sündmusest kirjutas Avery kirjas oma noorimale vennale Roy'le, kes oli Vanderbilt'i meditsiinikooli bakterioloog: "Mullide puhumine on väga lõbus, kuid targem on neid ise torkida, enne kui keegi teine seda üritab".
Nobeli preemia laureaat Joshua Lederberg märkis, et Avery ja tema laboratoorium andsid "kaasaegse DNA-uuringu ajaloolise platvormi" ja "tähistasid molekulaarrevolutsiooni geneetikas ja biomeditsiinis üldiselt".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Oswald Theodore Avery Jr.V: Oswald Theodore Avery Jr. oli Kanadas sündinud Ameerika arst ja meditsiiniuurija, kes veetis suurema osa oma karjäärist Rockefelleri ülikooli haiglas New Yorgis.
K: Mille poolest on ta kõige tuntum?
V: Ta on kõige paremini tuntud eksperimendi poolest (mis avaldati 1944. aastal koos oma kolleegide Colin MacLeodi ja Maclyn McCartyga), mis tõestas, et DNA on materjal, millest geenid tekivad.
K: Kas talle anti kunagi Nobeli preemia?
V: Ei, kuigi ta oli 1930., 1940. ja 1950. aastatel mitu korda selle auhinna kandidaadiks, ei saanud ta kunagi Nobeli preemiat.
K: Kes ütles, et Avery oli kõige teenekam teadlane, kes ei saanud Nobeli preemiat?
V: Nobeli preemia laureaat Arne Tiselius ütles, et Avery oli kõige teenekam teadlane, kes ei saanud oma töö eest Nobeli preemiat.
K: Mida Avery uuris?
V: Ta õppis immunokeemiat ja molekulaarbioloogiat.
V: Ta õppis immunokeemiat ja molekulaarbioloogiat.
