B. F. Skinner: operantne konditsioneerimine ja käitumispsühholoogia
Burrhus Frederic Skinner (20. märts 1904 – 18. august 1990) oli juhtiv Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kirjanik, keda tuntakse eelkõige käitumispsühholoogia ja operantse konditsioneerimise arendajana.
Skinner oli psühholoogia juhtiv käitumisspetsialist, kes arendas edasi nii John B. Watsoni kui ka Edward Thorndike’i ideid (eriti „tulemuse seadust”, law of effect). Tema töö keskendus sellele, kuidas käitumist kujundavad tagajärjed: käitumine, mida järgneb tugevdav tulemus, esineb tõenäolisemalt uuesti. Kuigi varajased behavioristid tavaliselt ei rõhutanud sisemisi vaimseid seisundeid ja „mõtlemist” kui teaduslikke seletusi, oli Skinneri lähenemine nüansirohkem — ta ei eitanud privaatsündmusi täielikult, vaid püüdis neid käsitleda käitumuslike sündmustena ja selgitada funktsionaalselt suhtes keskkonnatingimustega. Tema filosoofiat nimetatakse sageli radikaalseks behaviorismiks.
Skinner kirjeldas ja uuris mitmeid operantse konditsioneerimise põhimõtteid, mida rakendatakse nii laboratoorses uurimuses kui ka igapäevases praktikast. Olulised mõisted ja meetodid hõlmavad:
- toetus (reinforcement) — positiivne ja negatiivne tugevdamine, mis suurendab käitumise tõenäosust;
- karistus (punishment), mis vähendab käitumise sagedust;
- kujundamine (shaping) — samm-sammuline soovitud käitumise kujundamine lähenemiste kaudu;
- häälestus (extinction) — tugevduse kaotus ja selle tagajärjel käitumise vähenemine;
- ja erinevad tugevdusskeemid (nt fikseeritud ja muutuv suhe, fikseeritud ja muutuv intervall), mis mõjutavad käitumise vastupidavust ja sagedust.
Skinneri ideed leidsid laialdast rakendust hariduses ja teraapias: ta propageeris programmeeritud õppimist ja õpetamismasinaid, mis rõhutasid samm-sammulist tagasisidet ja iseseisvat edasiminekut; tema põhimõtteid kasutatakse käitumisteraapias, token‑majanduses ja tänapäevases applied behavior analysis’is (ABA). Tema teaduslikud tööd, näiteks raamat Verbal Behavior, olid mõjukad, kuid tekitasid ka tugevat kriitikat (nt Noam Chomsky keeleteoreetiline kriitika), mis osaliselt mõjutas behaviorismi mõjupiirkondi 20. sajandi keskpaigas.
Skinner oli ka sotsiaalfilosoof ja ühiskondlike muutuste eestkõneleja. Ta kirjutas eutopistliku romaani Walden Two, kus kujutas ühiskonda, kus teadlikult rakendatakse käitumisteaduslikke põhimõtteid sotsiaalsete probleemide vähendamiseks. Tema populaarteaduslikud teosed nagu Beyond Freedom and Dignity tõid esile tema vaated vabaduse, vastutuse ja teaduspõhise ühiskonna teemadel. Lisaks esseedele ja teadustöödele avaldas ta luuletusi ning mitmeid autobiograafilisi kirjutisi (autobiograafiat).
Skinner töötas pika aja jooksul Harvardi ülikoolis, kus tema õppetöö ja uurimine mõjutas mitut põlvkonda psühholooge. Ta jäi ametlikult pensionile 1974. aastal, kuid jäi aktiivseks teadustöödes ja kirjutamises kuni surmani 1990. aastal.
Tema pärand on mitmetahuline: Skinneri töö andis tugeva metoodilise aluse eksperimentaalsele käitumispsühholoogiale ja praktilistele sekkumistele hariduses ning kliinilises töös, ent samas tekitas olulisi filosoofilisi ja eetilisi diskussioone inimkäitumise selgitamise ja juhtimise võimalikkuse üle. Tema pärand elab edasi nii teoreetilistes mõttekäikudes kui ka igapäevastes rakendustes.
Life
Skinner sündis Susquehannas, Pennsylvanias Grace ja William Skinneri pojana. Tema isa oli advokaat. Skinnerist sai ateist pärast seda, kui üks liberaalne kristlik õpetaja püüdis leevendada tema hirmu põrgu ees, mida tema vanaema kirjeldas.
"Aasta jooksul olin ma läinud miss Gravesi juurde, et öelda talle, et ma ei usu enam Jumalasse. "Ma tean," ütles ta, "ma olen seda ise läbi teinud. Aga tema strateegia läks valesti: Ma ei teinud seda kunagi läbi".
Skinner õppis Harvardi Ülikoolis pärast seda, kui ta sai 1926. aastal bakalaureusekraadi inglise kirjanduse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist veetis ta aasta oma vanemate kodus Scrantonis, kus ta üritas saada ilukirjanikuks. Ta üritas saada kirjanikuks Greenwich Village'is. Peagi pettus ta oma kirjanduslikes oskustes ja jõudis järeldusele, et tal on vähe maailmakogemust ja puudub tugev isiklik perspektiiv, millest lähtudes kirjutada. Kokkupuude John B. Watsoni Behaviorismiga viis ta psühholoogiaõppesse ja omaenda operatsioonilise behaviorismi väljatöötamiseni.
Skinner sai 1931. aastal Harvardis doktorikraadi ja jäi seal teadlaseks kuni 1936. aastani. Seejärel õpetas ta Minnesota Ülikoolis Minneapolises ja hiljem Indiana Ülikoolis, kus ta oli aastatel 1946-1947 psühholoogiaosakonna juhataja. Ta naasis 1948. aastal Harvardisse ja jäi sinna oma ülejäänud karjääri jooksul.
1936. aastal abiellus Skinner Yvonne Blue'ga. Paaril oli kaks tütart, Julie (abielus Vargas) ja Deborah (abielus Buzan). Ta suri 18. augustil 1990 leukeemiasse ja on maetud Mount Auburni kalmistule Cambridge'is, Massachusettsis.
Auhinnad
- 1968 President Lyndon B. Johnsoni riiklik teadusmedal.
- 1971 Ameerika Psühholoogiafondi kuldmedal.
- 1972. aasta humanisti auhind.
- 1990. aasta tunnustus silmapaistva elutöö panuse eest psühholoogiasse
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Burrhus Frederic Skinner?
V: Burrhus Frederic Skinner oli juhtiv Ameerika psühholoog ja kirjanik. Ta oli psühholoogia juhtiv käitumisteadlane ja tugines John B. Watsoni tööle, lisades sellele operantse konditsioneerimise idee.
K: Millist mõju avaldas Skinneri töö?
V: Skinneri töö avaldas mõju kasvatusele (programmeeritud õppimine) ja erinevate psühholoogiliste probleemide käitumisteraapiale.
K: Kus Skinner õpetas?
V: Skinner oli 1958. aastast kuni oma pensionile jäämiseni 1974. aastal Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessor Edgar Pierce'i juures ja seejärel kuni 1990. aastani emeriitprofessor.
K: Mida Skinner tahtis ühiskonnaga teha?
V: Skinner oli ka sotsiaalfilosoof, kes tahtis muuta ühiskonda ja kirjutas eutopistliku romaani, milles kasutatakse inimese käitumise teadust, et kaotada vaesus, seksuaalne rõhumine, valitsus, nagu me seda tunneme, ja luua elustiil ilma sõjata.
K: Mida ta peale oma romaani veel kirjutas?
V: Lisaks romaanile kirjutas ta luuletusi ja kolm köidet autobiograafiat.
K: Kuidas mõjutas Watsoni looming Skinneri ideid?
V: Watsoni töö mõjutas Skinnerit, andes talle arusaama nähtavast käitumisest, millele ta võis tugineda oma teooriate väljatöötamisel operantse konditsioneerimise kohta.
