B. F. Skinner
Burrhus Frederic Skinner (20. märts 1904 - 18. august 1990) oli juhtiv Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kirjanik.
Skinner oli psühholoogia juhtiv käitumisspetsialist; ta tugines John B. Watsoni tööle ja lisas operantse konditsioneerimise idee. Need kaks Ameerika psühholoogi ei pööranud tähelepanu vaimsetele seisunditele ja "mõtlemisele" (mõisted, mida nad pidasid ebateaduslikuks), vaid tegelesid ainult nähtava käitumisega. Skinneri töö avaldas mõju kasvatusele (programmeeritud õppimine) ja erinevate psühholoogiliste probleemide käitumisteraapiale. Ta oli Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessor Edgar Pierce 1958. aastast kuni pensionile jäämiseni 1974. aastal ja seejärel emeriitprofessor kuni 1990. aastani.
Skinner oli ka sotsiaalfilosoof, kes tahtis muuta ühiskonda ja kirjutas eutopistliku romaani, milles kasutatakse inimkäitumise teadust, et kaotada vaesus, seksuaalne rõhumine, valitsus, nagu me seda teame, ja luua elustiil ilma sõjata. Ta kirjutas luuletusi ja kolm köidet autobiograafiat.
Life
Skinner sündis Susquehannas, Pennsylvanias Grace ja William Skinneri pojana. Tema isa oli advokaat. Skinnerist sai ateist pärast seda, kui üks liberaalne kristlik õpetaja püüdis leevendada tema hirmu põrgu ees, mida tema vanaema kirjeldas.
"Aasta jooksul olin ma läinud miss Gravesi juurde, et öelda talle, et ma ei usu enam Jumalasse. "Ma tean," ütles ta, "ma olen seda ise läbi teinud. Aga tema strateegia läks valesti: Ma ei teinud seda kunagi läbi".
Skinner õppis Harvardi Ülikoolis pärast seda, kui ta sai 1926. aastal bakalaureusekraadi inglise kirjanduse erialal. Pärast ülikooli lõpetamist veetis ta aasta oma vanemate kodus Scrantonis, kus ta üritas saada ilukirjanikuks. Ta üritas saada kirjanikuks Greenwich Village'is. Peagi pettus ta oma kirjanduslikes oskustes ja jõudis järeldusele, et tal on vähe maailmakogemust ja puudub tugev isiklik perspektiiv, millest lähtudes kirjutada. Kokkupuude John B. Watsoni Behaviorismiga viis ta psühholoogiaõppesse ja omaenda operatsioonilise behaviorismi väljatöötamiseni.
Skinner sai 1931. aastal Harvardis doktorikraadi ja jäi seal teadlaseks kuni 1936. aastani. Seejärel õpetas ta Minnesota Ülikoolis Minneapolises ja hiljem Indiana Ülikoolis, kus ta oli aastatel 1946-1947 psühholoogiaosakonna juhataja. Ta naasis 1948. aastal Harvardisse ja jäi sinna oma ülejäänud karjääri jooksul.
1936. aastal abiellus Skinner Yvonne Blue'ga. Paaril oli kaks tütart, Julie (abielus Vargas) ja Deborah (abielus Buzan). Ta suri 18. augustil 1990 leukeemiasse ja on maetud Mount Auburni kalmistule Cambridge'is, Massachusettsis.
Auhinnad
- 1968 President Lyndon B. Johnsoni riiklik teadusmedal.
- 1971 Ameerika Psühholoogiafondi kuldmedal.
- 1972. aasta humanisti auhind.
- 1990. aasta tunnustus silmapaistva elutöö panuse eest psühholoogiasse
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Burrhus Frederic Skinner?
V: Burrhus Frederic Skinner oli juhtiv Ameerika psühholoog ja kirjanik. Ta oli psühholoogia juhtiv käitumisteadlane ja tugines John B. Watsoni tööle, lisades sellele operantse konditsioneerimise idee.
K: Millist mõju avaldas Skinneri töö?
V: Skinneri töö avaldas mõju kasvatusele (programmeeritud õppimine) ja erinevate psühholoogiliste probleemide käitumisteraapiale.
K: Kus Skinner õpetas?
V: Skinner oli 1958. aastast kuni oma pensionile jäämiseni 1974. aastal Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessor Edgar Pierce'i juures ja seejärel kuni 1990. aastani emeriitprofessor.
K: Mida Skinner tahtis ühiskonnaga teha?
V: Skinner oli ka sotsiaalfilosoof, kes tahtis muuta ühiskonda ja kirjutas eutopistliku romaani, milles kasutatakse inimese käitumise teadust, et kaotada vaesus, seksuaalne rõhumine, valitsus, nagu me seda tunneme, ja luua elustiil ilma sõjata.
K: Mida ta peale oma romaani veel kirjutas?
V: Lisaks romaanile kirjutas ta luuletusi ja kolm köidet autobiograafiat.
K: Kuidas mõjutas Watsoni looming Skinneri ideid?
V: Watsoni töö mõjutas Skinnerit, andes talle arusaama nähtavast käitumisest, millele ta võis tugineda oma teooriate väljatöötamisel operantse konditsioneerimise kohta.
