Burrhus Frederic Skinner (20. märts 1904 – 18. august 1990) oli juhtiv Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kirjanik, keda tuntakse eelkõige käitumispsühholoogia ja operantse konditsioneerimise arendajana.

Skinner oli psühholoogia juhtiv käitumisspetsialist, kes arendas edasi nii John B. Watsoni kui ka Edward Thorndike’i ideid (eriti „tulemuse seadust”, law of effect). Tema töö keskendus sellele, kuidas käitumist kujundavad tagajärjed: käitumine, mida järgneb tugevdav tulemus, esineb tõenäolisemalt uuesti. Kuigi varajased behavioristid tavaliselt ei rõhutanud sisemisi vaimseid seisundeid ja „mõtlemist” kui teaduslikke seletusi, oli Skinneri lähenemine nüansirohkem — ta ei eitanud privaatsündmusi täielikult, vaid püüdis neid käsitleda käitumuslike sündmustena ja selgitada funktsionaalselt suhtes keskkonnatingimustega. Tema filosoofiat nimetatakse sageli radikaalseks behaviorismiks.

Skinner kirjeldas ja uuris mitmeid operantse konditsioneerimise põhimõtteid, mida rakendatakse nii laboratoorses uurimuses kui ka igapäevases praktikast. Olulised mõisted ja meetodid hõlmavad:

  • toetus (reinforcement) — positiivne ja negatiivne tugevdamine, mis suurendab käitumise tõenäosust;
  • karistus (punishment), mis vähendab käitumise sagedust;
  • kujundamine (shaping) — samm-sammuline soovitud käitumise kujundamine lähenemiste kaudu;
  • häälestus (extinction) — tugevduse kaotus ja selle tagajärjel käitumise vähenemine;
  • ja erinevad tugevdusskeemid (nt fikseeritud ja muutuv suhe, fikseeritud ja muutuv intervall), mis mõjutavad käitumise vastupidavust ja sagedust.
Skinner kasutas eksperimenteerimiseks tuntud „Skinneri kasti” (operant conditioning chamber) ning tema tulemused on mõjutanud nii laboriuuringuid kui ka praktilisi sekkumisi.

Skinneri ideed leidsid laialdast rakendust hariduses ja teraapias: ta propageeris programmeeritud õppimist ja õpetamismasinaid, mis rõhutasid samm-sammulist tagasisidet ja iseseisvat edasiminekut; tema põhimõtteid kasutatakse käitumisteraapias, token‑majanduses ja tänapäevases applied behavior analysis’is (ABA). Tema teaduslikud tööd, näiteks raamat Verbal Behavior, olid mõjukad, kuid tekitasid ka tugevat kriitikat (nt Noam Chomsky keeleteoreetiline kriitika), mis osaliselt mõjutas behaviorismi mõjupiirkondi 20. sajandi keskpaigas.

Skinner oli ka sotsiaalfilosoof ja ühiskondlike muutuste eestkõneleja. Ta kirjutas eutopistliku romaani Walden Two, kus kujutas ühiskonda, kus teadlikult rakendatakse käitumisteaduslikke põhimõtteid sotsiaalsete probleemide vähendamiseks. Tema populaarteaduslikud teosed nagu Beyond Freedom and Dignity tõid esile tema vaated vabaduse, vastutuse ja teaduspõhise ühiskonna teemadel. Lisaks esseedele ja teadustöödele avaldas ta luuletusi ning mitmeid autobiograafilisi kirjutisi (autobiograafiat).

Skinner töötas pika aja jooksul Harvardi ülikoolis, kus tema õppetöö ja uurimine mõjutas mitut põlvkonda psühholooge. Ta jäi ametlikult pensionile 1974. aastal, kuid jäi aktiivseks teadustöödes ja kirjutamises kuni surmani 1990. aastal.

Tema pärand on mitmetahuline: Skinneri töö andis tugeva metoodilise aluse eksperimentaalsele käitumispsühholoogiale ja praktilistele sekkumistele hariduses ning kliinilises töös, ent samas tekitas olulisi filosoofilisi ja eetilisi diskussioone inimkäitumise selgitamise ja juhtimise võimalikkuse üle. Tema pärand elab edasi nii teoreetilistes mõttekäikudes kui ka igapäevastes rakendustes.