Martigny, Šveits
Martigny on prantsuskeelse Martigny piirkonna pealinn Šveitsis Valais' kantonis.
See on 495 meetri kõrgune. Seal elab umbes 15 000 inimest. Martigny asub Itaalia, Prantsusmaa ja Šveitsi ühinemiskohas, üks tee ühendab seda linna üle Suure Saint-Bernhardi sängi Aostaga (Itaalia) ja teine üle col de la Forclaz'i Chamonix'ga (Prantsusmaa). Talvel on Martigny hinnatud lähedalasuvate suusakuurortide, nagu Verbier, tõttu.
Ajalugu
Esimesel sajandil eKr. oli praegune Martigny keldi hõimu, Veragri, oppidum või vicus. Toona nimetati seda Octodurus või Octodurum. Kui Julius Caesar viibis Gallias (57-56 eKr), saatis ta Servius Galba koos kaheteistkümnenda leegioni ja ratsaväega Nantuates, Veragri ja Seduni maale. Tema eesmärk oli avada üle Alpide kulgev väin, Suure Püha Bernharduse väin, mida mööda mercatorid olid harjunud suure ohu ja suurte teemaksude tasumise hinnaga sõitma. (B. G. iii. 1.) Alpide rahvas lubas itaalia kaupmeestel läbida, sest kui nad neid rüüstaksid, ei tuleksid kaupmehed; kuid nad said neilt nii palju, kui nad said. Pärast paljude tugevate kohtade vallutamist ja rahva alistumist saatis Galba kaks kohordi Nantuatesi maale ja otsustas koos ülejäänud kohordiga talvituda Oktodurus, mis asus orus, mille lähedal ei olnud suurt tasast maad ja mida piirasid igast küljest väga kõrged mäed. Martigny's on veidi tasast maad ja Rhone'i org selles osas ei ole väga kitsas. Caesar ütleb, et Octoduruse linna jagab kaheks jõgi, kuid ta ei maini jõe nime. See on Dranse. Galba andis ühe osa linnast gallialastele talvitumiseks ja määras teise osa oma vägedele. Ta kindlustas end kraavi ja valliga ning arvas, et on turvaline. Galliad ründasid teda aga ootamatult, enne kui tema kaitse oli valmis või kõik varud olid laagrisse toodud. Nii algas Octoduruse lahing. Roomlased kaitsesid end visalt kuus tundi kestnud lahingus; kui nad nägid, et nad ei suuda vaenlast enam eemal hoida, tegid nad rünnaku, mis oli edukas. Roomlaste hinnangul oli gallialasi üle 30 000 ja Caesar ütleb, et üle kolmandiku neist hävitati. Vaenlase tapmine oli tohutu, mis on esitatud Caesari tõepärasuse või Galba, kes tegi oma aruande väejuhatajale, vastuargumendiks. Samuti on väidetud, et org Martigny juures ei ole piisavalt lai, et mahutada 30 000 meest. Ründajate arvus ja ka hukkunute arvus võib olla viga. Pärast seda põgenemist tõmbas Galba oma väed mõistlikult tagasi ja marssis läbi Nantuates'i maa, jõudes Allobroges'i maale, kus ta talvitus.
Piirkond ühines Rooma impeeriumiga. Aastal 47 asutas keiser Claudius Forum Claudii Augusti, mis hiljem nimetati ümber Forum Claudii Vallensiumiks, et vältida segiajamist teise talle kalli linnaga. Octodurus oli piirkonna peamine linn kuni piiskopiameti ümberpaigutamiseni Siionisse 4. sajandil. Plinius (iii. c. 20) ütleb, et Octodurenses sai Latinitas (Latio donati). Linn esineb Antoniini teekonnaraamatus ja Tabula Peutingerianas. Notit. Prov. nimetatakse paika Civitas Vallensium Octodurus. Hilisemal ajal nimetati seda Forum Claudii Vallensium Octodurensium, nagu näitab üks kiri. Üks autoriteet räägib Martigny's asuva Rooma akvedukti jäänustest. Kohast on leitud palju münte ja muid Rooma ajast pärit mälestusmärke.
Nimi Octodur on ilmselgelt keldi päritolu. Nime teine osa on Dur, vesi. Esimene osa, tõenäoliselt mingi korrumpeerunud vorm, ei ole seletatav. Linn asus Augusta Praetoriast (tänapäeva Aosta) Itaalias asuva Rooma tee ääres.
Praegune olukord
Roomlased jätsid palju varemeteid. Linn on tuntud amfiteatri poolest, mis taastati 1978. aastal. Varasügisel peetakse amfiteatris lehmavõistlusi "Comptoir". Linn on kuulus ka oma muuseumi, Pierre Gianadda fondi poolest, mis on ehitatud roomlaste varemetele.
Piirkonnas on mõned aprikoosiistandused ja viinapuud järskudel nõlvadel.
Märkimisväärne Martignerain
- Pascal Couchepin, poliitik, oli Šveitsi Konföderatsiooni president.
