Alarich I
Alaric I, ka Alaricus, (valitses 394-410 pKr.) oli läänegootide juht. Ta on kuulus kui gootide juht, kes rüüstas 410. aastal pKr Rooma linna. Tema perekonnast on teada väga vähe. Noorena sai ta suure osa oma sõjalisest väljaõppest Rooma armees. Järgmisena esineb ta gootide väejuhina, kes võitles koos Rooma vägedega Frigiduse lahingus 394. aastal. Jaanuaris 395 suri keiser Theodosius I, jagades oma impeeriumi oma kahe poja vahel. Alarik mässas ja läänegootide juhina ründas ta osa Ida-Rooma keisririigist. Hiljem ründas ta Lääne-Rooma impeeriumi. Aastal 408 üritas ta rünnata Roomat, kuid teda altkäemaksu abil sunniti lahkuma. Ta naasis kaks aastat hiljem, sai lüüa ja hõivas linna. Ta suri 411. aastal.
1894. aasta fotogravüür Alaric I-st Ludwig Thierschi maali järgi.
Life
Alarik sündis Doonau jõe deltas asuval saarel. Ta kuulus läänegootide aadlisse Balti dünastiasse. Esimest korda mainitakse teda 394. aastal pKr kui Rooma keisri Theodosius I väejuhti Eugeniuse vastu peetud sõjas. Ta sai läänegootide juhiks või kuningaks 390. aastate keskel. Alarik mässas 395. aastal keiser Arcadiuse vastu ja tungis Kreekasse. Kui ta jõudis Ateena müüride juurde, maksis linn suure lunaraha, nii et ta lahkus neist puutumatult. Seejärel võitis ta Korintose, Argose ja Sparta. Ta jätkas Kreeka laastamist kuni 397. aastani, mil Rooma kindral Stilicho piiras Alariku armee Arkaadias sisse. Nad lõikasid gootide laagrile vee ära ja pidasid Alariku põgenemist võimatuks. Kuid Alarik murdis nende liinidest läbi ja marssis 30 miili (48 km) põhja poole üle väga raske maastiku. Seejärel sõlmis Alarik Arcadiusega lepingu. Stilicho pöördus Itaaliasse tagasi, ilma et oleks Alarikut võitnud.
Aastatel 401-402 pKr tungis Alarik Itaaliasse. Ta proovis sama taktikat, mida kasutas varem, kuid ei olnud Rooma armee vastu edukas. Pollentia lahingus 402. aastal alistas Rooma armee gootid. Alariksi naine oli üks neist, kes roomlaste poolt vangi võeti. Visigootide kaotused olid siiski väga väikesed ja Alariku armee lahkus heas korras. Alarik ületas Po jõe kavatsusega rünnata Roomat, kuid sai Verona lahingus Stilicho vastu ja sai taas lüüa. Alariksi armee ründas 405. ja 406. aastal pKr uuesti üle Doonau ja Reini jõe. Stilicho, kes valitses nüüd keiser Honoriuse nimel, sõlmis Alaricuga lepingu. Kuid Stilicho tapeti 408. aastal. Alaric tungis uuesti Itaaliasse ja nõudis Stilicho lubaduste täitmist.
Rooma vallutamine läänegootide poolt 24. augustil 410 JN Sylvestre 1890
Rooma kokkuvarisemine
Alates 408. aasta lõpust pKr lõi läänegootide armee laagrit Rooma lähedal. Alarik nõudis Ravennas turvaliselt viibinud Honoriuselt tasu, mida keiser keeldus maksmast.
Ajaloolane Zosimus kirjutas ainsa teadaoleva aruande viimastest läbirääkimistest enne Rooma vallutamist:
"Kui Alarik kuulis, et rahvas on treenitud ja võitlusvalmis, ütles ta, et paksemat rohtu on kergem niita kui peenemat, ja naeris laialt saadikute üle, kuid kui nad pöördusid rahu arutama, kasutas ta isegi ülbe barbari jaoks liigseid väljendeid: ta teatas, et ei loobu piiramisest, kui ei saa kogu linna kulda ja hõbedat, samuti kogu vallasvara ja barbarite orjad. Kui üks saadikutest küsis, mida ta jätaks kodanikele, kui ta need võtaks, vastas ta: "Nende elu.""
24. augustil 410 pKr. avasid Rooma linnaväravad orjad. Alariku läänegoodid alustasid kolm päeva kestnud mõrvamist ja rüüstamist. Nad kahjustasid hooneid ja varastasid endiste keisrite haudadest. See oli esimene kord 800 aasta jooksul, kui Rooma rüüstati. Kuid läänegoodid jätkasid oma hävitustööd kaugemal lõunas Itaalias. Kaotused olid mõlemal poolel suured. Roomlased kaotasid hinnanguliselt 15 000 meest, läänegoodid aga umbes 17 000.
Alarik kavatses oma armee Sitsiiliasse ja sealt edasi Aafrikasse viia. Kuid ta suri varsti pärast Rooma langemist aastal 410 pKr. Ataulf järgnes Alarikule kuningana ja viis sõjaväe Galliasse.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alaric I?
V: Alaric I oli läänegootide juht.
K: Kus sai Alaric I oma sõjalise väljaõppe?
V: Alaric I sai suure osa oma sõjalisest väljaõppest Rooma armees.
K: Milline oli Alaric I roll Frigiduse lahingus?
V: Alaric I oli Frigiduse lahingus Rooma vägede kõrval võitlevate gootide väejuht.
K: Millal suri keiser Theodosius I?
V: Keiser Theodosius I suri 395. aasta jaanuaris.
K: Mida tegi Alaric I pärast Theodosius I surma?
V: Pärast Theodosius I surma mässas Alaric I ja ründas osa Ida-Rooma keisririigist.
K: Mida tegi Alaric I 408. aastal?
V: 408. aastal üritas Alaric I rünnata Roomat, kuid teda altkäemaksu abil püüti lahkuda.
K: Millal Alarik I suri?
V: Alarik I suri 411. aastal.
