Võilill (Taraxacum) – määratlus, omadused, levik ja kasutamine
| name = Võilill | image = Võilill close-up.jpg | image_width = 250pxk | image_caption = Õitsva võilill | regnum = Plantae | divisio = Magnoliophyta | classis = Magnoliopsida | ordo = Asterales | familia = Asteraceae | genus = Taraxacum}}
Võilill on lill. Teaduslik nimi on Taraxacum, suur õistaimede perekond Asteraceae. Taraxacum on Euraasiast pärit, kuid on laialdaselt levinud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning teistele mandritele ja on mõnes piirkonnas invasiivne liik. Kahte liiki, T. officinale ja T. erythrospermum, leidub umbrohuna kogu maailmas. Mõlema liigi kõik osad on söödavad.
Nende teravad lehed näevad välja nagu lõvihambad. Selle seemned on nagu väikesed langevarjud, mis lendavad tuulega minema, levivad ja kasvatavad veel rohkem võilille. Hiinas kasutatakse neid ravimina. Võilille õietolm võib sageli põhjustada inimestel allergiat.
Nagu teistel Asteraceae perekonna liikmetel, on ka neil väga väikesed õied, mis on koondunud komposiitõieks. Iga üksikut õit pea sees nimetatakse õisikuks. Paljud Taraxacum'i liigid toodavad seemneid mittesuguliselt apomiksise teel, kus seemned tekivad ilma tolmeldamiseta. Selle tulemuseks on järeltulijad, mis on geneetiliselt identsed emataimega.
Al Razi kirjutas umbes 900 (pKr) "tarashaquq on nagu sigur". Iiri teadlane ja filosoof Ibn Sīnā kirjutas 1000. aasta paiku (pKr) raamatu peatüki Taraxacum'ist. Gerard of Cremona tõlkides araabia keelt jaapani keelde umbes 1170. aasta paiku, kirjutas seda tarasacon.
Kirjeldus ja morfoloogia
Võilill on enamasti madal rohttaim, millel on jäme juurvits (tapjuur) ja leherosett maapinna lähedal. Lehed on hammastega servaga, sageli ebaregulaarsete lõigetega, mistõttu meenutavad lõvi hambaid. Õisik (see, mida tavaliselt kutsutakse "õieks") koosneb paljudest väikestest keelegaadsest õitest, mis annavad koos ühtse kollase peapea. Õitest tekib laines õienupust moodustuv valge "täheke", kus iga üksik seeme on kinnitatud õhukese juustj aparaadina (pappus), mis võimaldab tuule abil levikut.
Levik ja ökoloogia
Võililled on pärit peamiselt Euraasiast, kuid tänu inimtegevusele ja suurele kohanemisvõimele on nad levinud peaaegu kõikjale maailmas, sealhulgas Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse. Nad kasvavad hästi lagedatel niitudel, leiduväljakutel, haljasaladel, aiamaadel ja isegi kiviklibutel. Mõnes piirkonnas loetakse mõningaid Taraxacum tüüpe invasiivseteks umbrohtudeks.
Paljunemine ja elutsükkel
- Suguline paljunemine: osa liike tolmeldatakse putukate abil ja toodavad sugulisi seemneid.
- Mittesuguline paljunemine: paljudel Taraxacum liikidel esineb apomiksis, mistõttu tekivad seemned ilma tolmeldamiseta ja järglased on geneetiliselt emataimega identsed.
- Seemne levik: iga seeme on varustatud pappusega (langevarjuga), mis tagab tõhusa tuulega levimise üle pikki vahemaid.
Kasutamine ja toitumisväärtus
Võilill on inimtoidus ja rahvameditsiinis kõrges hinnas:
- Lehed: noored lehed sobivad salatitesse, suppidesse ja keedetesse. Neil on mõrkjas maitse ja head vitamiinide (nt A, C) ning mineraalide (nt raud, kaltsium) allikad.
- Õied: kasutatakse siirupite, veini, pannkookide ja magustoitude valmistamisel.
- Juured: kuivatatud ja röstides kasutatakse mõnikord kohvi asendajana — juur sisaldab inuliini ja muid süsivesikuid, mis röstimisel annavad mõrkjashapu maitset.
- Rahvameditsiin: üle maailma on võilille kasutatud diureetikumina, seedehäirete leevendajana, maksa toetuseks ja põletikuvastase vahendina. Hiinas on neid traditsiooniliselt kasutatud ravimina.
Keemilised ühendid
Võilille taimeosad sisaldavad mitmeid toimeaineid: inuliin juurtes, flavonoidid, fenoolsed happed, tärpentiiinid ja mõrkjad seskviterpeenlaktoonid (nt taraksatsiinilaadsed ühendid). Need komponendid selgitavad osaliselt taimete rahvameditsiinilisi kasutusi ja maitset.
Võõrliik, allergiad ja ohud
- Allergiad: kuigi paljud tolmlevad taimed tekitavad allergiat, on võilille õietolm mõnel juhul allergeeniks — toob tekstis välja, et õietolm võib põhjustada allergiat.
- Invasiivsus: mõnedes piirkondades, kus puudu on looduslikud konkurendid või kiskjad, võib võilill välja kujuneda probleemseks umbrohuks.
- Toitmine ja mürgistus: üldiselt loetakse võilille söödavaks, kuid saastunud ja õlitunnetatud aladelt korjatud taimed võivad sisaldada pestitsiide või saasteaineid.
Võitlused umbrohuga ja haldamine
Võilille kontrollimiseks kasutatakse kombineeritud meetodeid:
- korduv niitmine enne seemnekandmist;
- käsitsi kitkumine koos juure eemaldamisega (efektiivne väikestel aladel);
- muru tihe ja terve hoidmine, et vältida rohkete paljunemiseks sobivate tühjade kohtade tekkimist;
- vajadusel keemilised herbitsiidid, kuid nende kasutamine nõuab ettevaatust ja keskkonnakaitset.
Taksonoomia ja liigid
Perekond Taraxacum on taksonoomiliselt keeruline: hulgaliselt hübriide, apomiktseid ribasid ja piirkondlikke vorme muudavad liigi piirid raskesti määratavaks. Kaks laialt tuntud liiki, T. officinale ja T. erythrospermum, mainiti ka algses tekstis ning neid kohtab sageli rohumaadel üle maailma.
Ajalooline ja kultuuriline tähendus
Võilill on olnud kasutusel läbi sajandite nii toidu, ravimina kui ka sümbolina (nt soovisoovide tegemine "täheke" puhumisel). Tekstis mainitud ajaloolised allikad — Al Razi ja Ibn Sīnā — näitavad taime kasutuse perekonda ulatuvat ajalugu. Ka keskaegsed ja hilisemad talupered kasutasid võilille erinevatel eesmärkidel, sealhulgas loomade söötmisel ja koduste ravisegude koostises.
Kokkuvõte
Võilill (Taraxacum) on laia levikuga ja mitmekülgne taim: ta on nii hinnatud toiduna ja rahvameditsiinis kui ka mõnes olukorras tülikaks umbrohuks. Tema iseloomulikud omadused — rosett-lehed, kollane õisik ja pappusega seemnete levik — teevad temast kergesti äratuntava liigi. Kuna paljud liigid paljunevad apomiksise teel, võivad iseloomulikud vormid püsida piirkondlikult pikka aega.


Lehed


Võilill muutus seemneks
Küsimused ja vastused
K: Mis on võilille teaduslik nimetus?
V: Võilille teaduslik nimi on Taraxacum.
K: Kus on võililled kodumaised?
V: Võililled on kodumaine Euraasias ja neid on laialt levinud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning teistele mandritele.
K: Kas kõik võilille osad on söödavad?
V: Jah, mõlema liigi (T. offale ja T. erythrospermum) kõik osad on söödavad.
K: Kuidas levivad võililled?
V: Võililled levivad oma seemnete abil, mis näevad välja nagu väikesed langevarjud, mis lendavad tuulega minema, levivad ja kasvatavad rohkem võililli.
K: Millist tüüpi õied on võililledel?
V: Võililledel on väikesed õied, mis on koondunud liitõielillede pähe; iga üksikut õit pea sees nimetatakse õisikuks.
K: Kuidas toodavad Taraxacum'i liigid seemneid?
V: Taraxacum'i liigid toodavad seemneid aseksuaalselt apomiksise teel, kus seemned tekivad ilma tolmeldamiseta. Selle tulemuseks on järeltulijad, mis on geneetiliselt identsed emataimega.