Étang Saumâtre (inglise keeles brackish pond) on Haiti suurim järv. See on Hispaniola suuruselt teine järv pärast Enriquillo järve. Seda tuntakse ka nime all Azuei järv. Dominikaani Vabariigis on ta tuntud kui Lago del Fondo. Tema taíno nimi oli Yainagua.

Järv asub Cul-de-Sac'i tasandiku kuivas osas. See asub 29 kilomeetrit Port-au-Prince'ist ida pool Ouest departemangus. Selle idakülg on osa Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahelisest piirist; Dominikaani linn Jimaní asub vähem kui 1 km kaugusel järve kaguotsast.

Soolase veega järve pikkus loodest kagusse on 22 kilomeetrit. Selle maksimaalne laius on 12 kilomeetrit (7,5 miili). Kogu pindala on 170 ruutkilomeetrit (66 ruutmiili).

Järve vesi on tumesinine. Selle soolsus on umbes üks viiendik (1/5) merevee soolsusest. Järve suubuvad väga vähesed väikesed jõed.

Järve külastavad toituma paljud veelinnud, sealhulgas flamingod. Seal on ka ameerika krokodillid ja mõned kalad, sealhulgas tilapia. Kuna tegemist on kuiva piirkonnaga, on järve ümbritsev taimestik kaktuste ja väikeste põõsastega vaene.

Asukoht ja geograafia

Étang Saumâtre asub Haiti idarannikul Cul-de-Sac'i madalikul ja kuulub administratiivselt Ouest departemangu piirkonda. Järv paikneb ligikaudu 29 km Port-au-Prince'ist ida pool ning tema idakallas moodustab suuremal või vähemal määral riigipiiri Dominikaani Vabariigiga. Lähedal asuv Dominikaani linn Jimaní jääb järve kagunurgast vähem kui ühe kilomeetri kaugusele, mistõttu piirkond on kultuuriliselt ja majanduslikult kahe riigi vaheliseks sidemeks.

Füüsikalised omadused

Järve pikkus on umbes 22 km ja maksimaalne laius 12 km, pindala ligikaudu 170 km². Vesi on soolane — umbes üks viiendik merevee soolsusest, mis vastab umbkaudu 6–8 PSU (sõltuvalt aastaajast ja sademete hulgast). Järve põhitoetust moodustavad vähesed väiksed ojad ja kuivematel perioodidel veevoolud; tegemist on suures osas vähese väljavooluga basseini sarnaneva veekoguga.

Ökoloogia ja liigid

Étang Saumâtre on oluline elupaik mitmetele linnuliikidele, eriti veeloomastikule. Flamingod ja teised veeseltsi linnud kasutavad järve toidulao ja peatuspaigana rändeteedel. Järves elavad ka ameerika krokodillid (Crocodylus acutus) ning väiksemad kalaliigid, sealhulgas inimtegevuse tõttu levinud tilapia. Ranniku ja lähialade taimestik on kuivale kliimale kohastunud: domineerivad kaktused ja madalad põõsad ning soodsamates kohtades kuivad rohukamarad.

Inimtegevus ja majandus

Kohalikud elanikud kasutavad järve kalapüügiks ja mõnel juhul veevõtuks. Kalandus on väikemahuline, ent tähtis kohaliku toiduga varustamise seisukohast. Lähedalasuvad linnad — eriti piirialadel — sõltuvad järvest ka majanduselikult, näiteks transpordi ja kohati turismi kaudu (linnuvaatlus, looduse tundmaõppimine).

Kaitseolukord ja ohud

Kuiv kliima, hooajaline sademete varieeruvus, erosioon, veeressursside kasutamine ja põllumajanduslik reostus on peamised ohud järve tervisele. Kasvav inimkoormus, asustuse laienemine ning võimalikult vale- või liiga intensiivne kalastus võivad mõjutada elurikkust ja vee kvaliteeti. Piiriäärsus lisab keerukust, sest veehooldus ja kaitse nõuavad koostööd Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel.

Ajalugu ja nimi

Järve kohal on ka ajalooline mõõde: tema traditsiooniline taíno nimi oli Yainagua. Tänapäeval tuntakse järve peamiselt nimega Étang Saumâtre või alternatiivselt Azuei järv; Dominikaani poolel kasutatakse nime Lago del Fondo. Läbi ajaloo on järv olnud tähtis piirkondlik ressurss ning ka poliitiliselt strateegiline koht riikidevahelise piiri läheduses.

Külastamine

Järvele pääseb tavaliselt Port-au-Prince'ist sõites või piirilähedasest Jimaníst. Külastajad tulevad peamiselt linnuvaatluseks ja looduse nautimiseks. Enne reisi on mõistlik uurida kohalikke tingimusi ja ohutusnõudeid, sest infrastruktuur võib olla piiratud ning ilmastikuolud mõjutavad ligipääsu.

Kokkuvõtlikult on Étang Saumâtre oluline looduslik ja kultuuriline objekt Hispaniola saarel — suurim järv Haitis, rikas linnustiku poolest ja tundlik keskkond, mis vajab piirkondlikku koostööd ja jätkusuutlikku majandamist, et säilitada selle bioloogilist mitmekesisust ka tulevastele põlvedele.