Everglades — Florida mangroovisoo ja rahvuspark (UNESCO maailmapärand)
Everglades on lai ja tasane troopiline jõgi ja mangroovisoo Florida lõunaosas Miami linna lähedal. Geograafiliselt on see ala tüüpiline troopilise jõe delta, mis voolab aeglaselt läbi merepinna lähedal asuva madala basseini. Everglades on kaetud taimedega ja seal elab palju loomi. See on ainus koht maailmas, kus elavad koos krokodillid ja alligaatorid. Everglades on rahvuspark. See on UNESCO maailmapärandi objekt.
Asukoht, suurus ja eripära
Everglades paikneb Lõuna-Florida rannikualal ning ulatub laialt lääne suunas kuni Florida Bay ja Lõuna-Florida neemeni. Ala on suuresti madal ja veerohke — vesi liigub aeglaselt läbi laia rohumaastiku, mida on tihti nimetatud ka "rohu jõeks" (River of Grass, tuntud väljend Marjory Stoneman Douglase raamatus). Evergladesi moodustavad nii mageveekogumid, sood kui ka rannikualade mangroovimetsad ning seetõttu on piirkond olulise ökoloogilise ja hüdroloogilise tähtsusega kogu laiemale Lõuna-Florida alale.
Ökosüsteemid ja elurikkus
Everglades hõlmab mitmeid erinevaid elupaiku, mis toetavad suurt liigirikkust:
- sawgrass-kastel (suurad rohumaad ja madalsood),
- mageveeslufid ja jõevoolud,
- metsalapid (hardwood hammocks) ja küpressi "saared",
- rannikuline mangroovimets ja estuaarid, mis vahetult piirnevad Florida Bayga.
Piirkond on oluline rändlindude peatuspaik ja pesitsusalad ning seal elavad mitmed kaitsealused ja ohustatud liigid, näiteks Florida panther (Puma concolor coryi), Lääne-India merimasin ehk manat (West Indian manatee), mitmed herilaste ja luikede sugukonda kuuluvad linnuliigid, samuti ameerika plekikrokodill ja ameerika alligaator. Lisaks on Everglades tähtis kalastiku, krabi- ja muude rannikuökosüsteemide ellujäämiseks.
Kaitse, ajalugu ja rahvuspark
Evergladesi tähtsust loodusele ja inimeste elule hakati laiemalt tunnustama 20. sajandi keskpaigas. Everglades National Park loodi USA riikliku kaitse alla, et säilitada suur osa sellest unikaalsest maastikust ja selle elustikust. Ala on rahvuspargiks nimetatud ning saanud rahvusvahelise tunnustuse: see on kantud UNESCO maailmapärandisse, mis rõhutab piirkonna globaalset väärtust loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Põhiohud ja taastustöö
Tänapäeval seisab Everglades silmitsi mitmete inimtekkeliste ja looduslike ohtudega. Peamised probleemid on:
- veesüsteemide muutmine ja veevoolu suunamine põllumajanduse ning linnastumise huvides,
- nutrientide reostus (eriti fosfor), mis muudab vee keemiat ja soodustab invasiivsete taimeliikide levikut,
- sissetungivad liigidsed, näiteks Burmamaoline pütoon (Burmese python) ja teised mittekodumaised liigid, mis vähendavad kohalikku loomastikku,
- kliimamuutustest tulenev merepinna tõus ja soolakasvute laienemine, mis mõjutab mageveekorrastikku ja mangroove.
Probleemide leevendamiseks on algatatud suuremaid taastamisprogramme. Üks tuntumaid on Comprehensive Everglades Restoration Plan (CERP), mis on mitmeaastane programm eesmärgiga taastada osa ala loomulikust veevarustusest, vähendada saastet ja parandada elupaikade ühenduvust. Samuti tegelevad riiklikud ja kohalikud looduskaitseorganisatsioonid invasiivsete liikide tõrjega ning elupaikade taastamisega.
Külastus ja haridus
Everglades on kättesaadav külastajatele: rahvuspargis on mitmeid külastuskeskusi, matkaradu, vaateplatse ja merereise, mis võimaldavad tutvuda soode, mangroovide ja loomastikuga. Külastajatele on oluline järgida pargi reegleid, et mitte häirida kaitstavat loodust — näiteks vältida loomade toitmist ja kinni pidada määratud radadest. Haridusprogrammid ja giidiga ekskursioonid tutvustavad ala ökoloogilist tähtsust ja taastustöö vajadust.
Miks Everglades on tähtis
Everglades on ainulaadne kombinatsioon mageveesüsteeme, soid ja rannikualasid, mis hoiavad kokku hulga taimi ja loomi ning tagavad olulisi teenuseid — vee puhastamine, rannikukaitse tormide ajal, kalanduse tugiteenused ja palju muud. Selle kaitse on oluline nii loodusliku pärandi säilitamiseks kui ka inimeste heaolu tagamiseks Lõuna-Florida regioonis.
Florida poolsaare lõunapoolne kolmandik, kus on näidatud Lõuna-Florida veemajanduspiirkonna hallatav ala, Okeechobee järv, Everglades, Big Cypress National Preserve, Lõuna-Florida suurlinnapiirkond, Ten Thousand Islands ja Florida laht.
Bromeliadid õitsevad küpressipuudel, kui suur-konnakotkas möödub.
Everglades
Mangroovid Everglades
Võrdluseks, mangroovid Vietnamis
Rahvuspark
Everglades'i rahvuspark on USAs Florida osariigis asuv rahvuspark, mis kaitseb 25 protsenti Everglades'i algsest alast. Tegemist on suurima subtroopilise loodusega Ameerika Ühendriikides, mida külastab igal aastal keskmiselt miljon inimest.
See on 48 osariigi alumise osa suuruselt kolmas rahvuspark pärast Death Valley'd ja Yellowstone'i. Samuti on see kuulutatud rahvusvaheliseks biosfääri kaitsealaks, maailmapärandi nimistusse ja rahvusvahelise tähtsusega märgalaks. See on üks kolmest pargist maailmas, mis on kantud kõigisse kolme nimekirja.
Erinevalt enamikust Ameerika Ühendriikide rahvusparkidest loodi Evergladesi rahvuspark, et kaitsta habrast ökosüsteemi, mitte unikaalset geograafilist eripära. Everglades on märgalad, mis on loodud Okeechobee järvest alguse saanud aeglaselt liikuva jõe poolt, mida toidab Kissimmee jõgi ja mis voolab umbes 0,40 km päevas edelas Florida lahte. Park kaitseb omavahel seotud soo- ja metsaökosüsteemide võrgustikku, mida säilitavad looduslikud jõud. Pargis elab kolmkümmend kuus ohustatud või kaitstavat liiki, sealhulgas Florida pantter, Ameerika krokodill ja Lääne-India manaat. Park kaitseb Ameerika Ühendriikide suurimat metsiku looduse ala Mississippi jõest ida pool. See on Põhja-Ameerika tähtsaim troopiliste tiirude pesitsuspaik ja seal asub läänepoolkera suurim mangroovide ökosüsteem. Everglades'i rahvuspargis elab üle 350 linnuliigi, 300 magevee- ja soolase vee kalaliigi, 40 liiki imetajate ja 50 liiki roomajate liike. Kogu Lõuna-Florida magevesi, mis on ladustatud Biscayne'i veekihis, taastub pargis.
Vee ärajuhtimine ja kvaliteet
Everglades'ist, mis oli enne kuivendamist, on tänapäeval alles vähem kui 50 protsenti. Kaeluslindude populatsioonid vähenesid 1940. ja 2000. aastate vahel 90 protsenti nende algsest arvukusest. Everglades'i rahvuspargi suurimaks ohuks on vee ärajuhtimine Lõuna-Florida üha kasvavatesse suurlinnapiirkondadesse. 1950. ja 1960. aastatel ehitati 1400 miili (2300 km) kanaleid ja tammi, 150 väravat ja paisjärke ning 16 pumbajaama, et suunata vesi linnadesse ja Evergladesist eemale.
Madal veetase muudab kalad roomajate ja lindude jaoks haavatavaks ning kuivades võib sahkrohi põleda või ära surra, mis omakorda tapab õunatigusid ja muid loomi, millest tiirlevad linnud toituvad. Linnupopulatsioonid kõiguvad; 2009. aastal väitis Lõuna-Florida veemajanduspiirkond, et kogu Lõuna-Floridas on tiirude arvukus kasvanud 335%. Kuid pärast kolme aastat, mil arvukus oli suurem, teatas The Miami Herald samal aastal, et pargis elavate tiirulindude arvukus vähenes 29%.
Florida läänerannik sõltub magevee saamiseks magevee magestamisest; veevajadus on liiga suur, et maa saaks seda pakkuda.
Seotud leheküljed
- Ameerika Ühendriikide maailmapärandi objektide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Everglades?
V: Everglades asub Florida lõunaosas Miami linna lähedal.
K: Mis on Everglades?
V: Everglades on tasane troopiline jõgi ja mangroovisoo.
K: Kuidas voolab jõgi Everglades?
V: Evergladesi jõgi on tavaliselt troopiline jõe delta, mis voolab aeglaselt läbi merepinna lähedal asuva madala basseini.
K: Milline on Evergladesi tähtsus taimestiku ja loomastiku seisukohalt?
V: Everglades elab palju taimi ja loomi.
K: Millised kaks roomajat elavad koos ainult Everglades?
V: Everglades on ainus koht maailmas, kus krokodillid ja alligaatorid elavad koos.
K: Milline on Evergladesi seisund?
V: Everglades on rahvuspark ja osa UNESCO maailmapärandist.
K: Miks peetakse Evergladesi UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvaks?
V: Evergladesi peetakse UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaks selle ainulaadse ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse tõttu.
