„Kurja impeerium“ — Reagani termin Nõukogude Liidu kohta
Avasta, kuidas Reagan kasutas 1983. aastal terminit „kurja impeerium“ Nõukogude Liidu kirjeldamiseks ja milline oli selle mõju külmsõja poliitikale.
"Kurja impeerium" on termin, mida kasutas USA president Ronald Reagan (1911–2004) 1980. aastate alguses, et kirjeldada Nõukogude impeeriumi. Selle mõistega pidas ta silmas mitte ainult Nõukogude Liitu (NSV Liit) enda, vaid ka Nõukogude mõjuvälja kuuluvaid „vabariike” ning riike, mis kuulusid Vastastikuse Majandusabi Nõukogusse (Comecon). Need riigid olid sageli formaalselt iseseisvad, kuid Nõukogude juhtkond kasutas nende üle poliitilist, majanduslikku ja mõnikord ka sõjalist survet, et tagada oma huvide kaitse ja liidrite kuulekust.
Esimest korda kasutati väljendit teadaolevalt 8. märtsil 1983 Reagani kõnes National Association of Evangelicalsile Orlandos. Selles kõnes tõstatas ta laiemalt ideoloogilise vastasseisu „hea ja kurja” vahel ning rõhutas, et relvastuse külmutamine või tuumarelvariski vähendamine on võimalik ainult vastastiku nõusoleku alusel. Reagan hoiatas, et kui ainult USA vähendaks oma tuumarelvu, oleks see „väga ohtlik pettus” — pettus, mis looks rahu illusiooni. Tema poliitilist filosoofiat iseloomustas mõiste „rahu läbi jõu”, mille raames ta pooldas sõjalise ja majandusliku tugevuse tugevdamist, kaasa arvatud Kaitseministri ja režiimi arendamise ning uuenduslike programmide nagu strateegilise kaitsesüsteemi (SDI) toetamine.
Kasutamine ja tähendus
Reagani fraas kandus kiiresti poliitilisse ja avalikku kõnepruuki ning omandas tugeva moraalse ja ideoloogilise varjundi. Ta kasutas terminit, et eristada tema vaatenurka kohast, kus kommunistlik režiim ei käitunud tema hinnangul õiglaselt ega demokraatlikult, ning et püüda avalikkust mobiliseerida laiemaks vastupanuks Nõukogude poliitikale. Samas püüdis Reagan hiljem selgitada, et ta mõtles kriitikat süsteemi ja juhtide, mitte tavaliste inimeste suhtes; tema eesmärk ei olnud solvata kõiki n-ö nõukogude rahvaid, vaid rõhutada totalitaarsete režiimide ohtu vaba maailma jaoks.
Reaktsioonid ja pärand
Väljend tekitas nii toetust kui ka kriitikat. Paljud konservatiivsed poliitikud ja avalikkus toetasid jõulisemat välispoliitikat ja kaitsekulutuste tõusu, uskudes, et karm retoorika aitab seista vastu Nõukogude mõjule. Vastukaaluks leidsid kriitikud, et selline mustvalge keel raskendab diplomaatilist suhtlemist ja rahumeelseid lahendusi, ning väitsid, et see sulges uksi läbirääkimistele. Nõukogude ametlik propaganda reageeris väljendile sageli teravalt, nähes seda agressiivse retoorika osana.
Ajalooliselt seostatakse Reagani „kurja impeeriumi” retoorikat 1980. aastate poliitikaga, mis lõppes osaliselt külma sõja pingete alanemisega ja relvarahulepingute (näiteks 1987. aasta INF-leping) sõlmimisega. Fraas on jäänud olulise osana 1980. aastate külma sõja narratiivist ning seda kasutatakse tihti näiteks kirjanduses, uurimustes ja populaarteaduses, kui räägitakse ideoloogilisest konfrontatsioonist ja USA–NSV Liidu vastasseisust.
Reagan kõnes Evangeelsete Rahvuslikule Evangeelsete Ühingule, 1983
Online allikas
- "President Reagani kõne Evangeelsete Rahvusliku Assotsiatsiooni ees," The Reagan Information Page, 8. märts 1983.
| · v · t · e | ||
| ||
| Elu ja poliitika |
|
|
| Eesistujariik |
|
| Sõnavõtud ja arutelud |
|
| Raamatud |
|
| Valimised, konvendid ja eelvalimised |
|
| Perekond |
|
| Reagani järgi nimetatud asjad |
|
| Albumid |
|
| Filmid |
|
Küsimused ja vastused
K: Mis on "kurja impeerium"?
V: "Kurja impeerium" on termin, mida USA president Ronald Reagan kasutas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide kohta.
K: Millal kasutati esimest korda teadaolevalt mõistet "Kurja impeerium"?
V: Termin "Evil Empire" esimene teadaolev kasutamine oli ühes Reagani kõnes 1983. aastal.
K: Mida Reagan oma kõnes välja pakkus?
V: Reagan tegi oma kõnes ettepaneku jätkata lõputut sõda hea ja kurja vahel, rõhutades, et mõlemad pooled peavad leppima kokku tuumarelva külmutamises.
K: Mida pidas Reagan ohtlikuks, kui ainult USA vähendaks oma tuumarelvi?
V: Kui ainult USA vähendaks oma tuumarelvi, oleks see Reagani arvates väga ohtlik pettus, sest see tekitaks vaid rahu illusiooni.
K: Mille eest seisis Reagan selle illusiooni asemel?
V: Selle illusiooni asemel seisis Reagan selle eest, mida ta nimetas "rahu läbi jõu".
K: Kes olid Comeconi liikmed?
V: Comeconi (vastastikuse majandusabi nõukogu) liikmed olid satelliitriigid, mis olid formaalselt sõltumatud, kuid mida Nõukogude Liit kontrollis alati, vajadusel sõjalise jõuga.
K: Kuidas suhtus Ronald Reagan rahusse?
V: Ronald Reagan nägi rahu kui midagi, mida saab saavutada pigem jõu kui tuumarelvade vähendamisega loodud illusioonide kaudu.
Otsige