Algus ja sõjaaegne päritolu

Fanta on apelsinilõhnaline karastusjook, mille algupära ulatub Teise maailmasõja aegsete tingimusteni. See loodi Saksamaal 1940. aastal olukorras, kus Teise maailmasõja tõttu ei toimunud laevandus Natsi-Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide vahel ning Saksa Coca‑Cola (GmbH) villimisettevõte ei saanud enam Coca‑Cola siirupit tarnida. Tehase juht Max Keith pidi leidma viisi, kuidas tehas tööle hoida, ja tuli välja lihtsa lahendusega: valmistada jook olemasolevatest kohalike tootjate ja jäätmeallikate koostisosadest.

Esialgne retsept kasutas muu hulgas õunajäätmeid (õunakiudu) ja juustutootjatelt saadud vadakut ning muid kohalikke maitseaineid. Tulemuseks oli puuviljane ja kollaka tooniga jook, mis maitses sõjaaegsetes tingimustes varieerunult sõltuvalt sellest, mida parajasti saada oli. See varasema sõjaaegse Fanta maitse erineb tänapäevasest Fanta Orange'ist.

Nimi ja edasine areng

Nime valimiseks korraldati töötajate seas konkurss. Keith julgustas meeskonda lasta oma fantaasial (saksa keeles Fantasie) lennata. Selle peale pakkus müügimees Joe Knipp nime Fanta, mis jäiki kasutusse.

Pärast sõda tõi Coca‑Cola Fanta laiemalt turule ja järk‑järgult liideti see ülemaailmse tooteperre: Fanta jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse ja hiljem, 1960. aastatel, sai Fanta osa Coca‑Cola portfellist, kui kaubamärgil tekkis ametlik koht ülemaailmses tootevalikus (kaubamärgi ära ostmine / ühtlustamine Coca‑Cola kontserni kontrolli all oli osa pikemast protsessist

).

Maitsed, turud ja populaarsus

Fanta Orange on kõige tuntum ja laialdasemalt levinud Fanta‑maitse. Brändi tootevalikusse kuulub maailmas üle 90 erineva maitsevariandi, paljud neist saadaval ainult kindlatel turgudel või piirkondlikes versioonides. Fanta on müügil ligikaudu 180 riigis ning mahu poolest on suurimaks tarbijaks maailmas Brasiilia. Üldiselt on Fanta populaarsem Euroopas ja Lõuna‑Ameerikas kui Ameerika Ühendriikides.

Mõned näited piirkondlikest variantidest:

  • Rumeenias (ning mõnes teises riigis) on populaarsust kogunud "Fanta Shokata", mis põhineb traditsioonilisel Rumeenia joogil socată — vanal ajal valmistatud jook, mille põhikomponent on harilik leedripõõsas (elderflower).
  • Šveitsis ja Madalmaades kasutatakse mõnikord Fanta maitsestamisel kohalikku puuvilja, mustsõstart, mis annab eri turgudel ainulaadse karakteri.
  • Mõned identsed maitsed kannavad eri riikides erinevaid nimesid — näiteks klassikalist apelsinimaitset hakati 2003. aastal mõnel turul nimetama Fanta Funky Orange, samal ajal kui mujal jätkus traditsiooniline Fanta Orange brändinime all.

Alates 2000. aastatest on Fanta laiendanud oma tooteportfelli ka vähendatud suhkrusisalduse ja diet‑variantidega. 2005. aastal laienes valik mitmete uute Suurbritannias ja teistes riikides turule toodud Fanta Zero (suhkruta/dieet) sortidega. Samuti on Fanta reklaamides ja turunduses kasutatud väljendeid nagu Bambaacha (või Bamboocha), mis on muutunud osaks brändi visuaalsest ja helilisest identiteedist.

Lisamärkused

Fanta ajalugu on huvitav näide sellest, kuidas toode, mis tekkis sõjaaegse nappuse ja kohanemise tulemusel, on kasvanud rahvusvaheliseks kaubamärgiks. Tänapäeval pööravad tootjad üha rohkem tähelepanu suhkrukoguse vähendamisele, looduslike maitseainete kasutamisele ning kohalike maitsete arendamisele, et vastata tarbijate muutuvatele eelistustele.