Arran: Šotimaa Firth of Clyde'i saar — geoloogide paradiis, ajalugu

Arran — Šotimaa Firth of Clyde'i saar: geoloogide paradiis ja rikas ajalugu. Matkarajad, eelajaloolised muistised, endeemiline loodus ja autentne saarekultuur ootavad avastamist.

Arran ehk Arrani saar on suurim saar Šotimaal Firth of Clyde'i jõe ääres.

See on 432 ruutkilomeetri suuruse pindalaga seitsmendal kohal Šotimaa saartest. Seal elab veidi üle 5000 inimese.

Arranil on Hebriididega kultuurilisi ja füüsilisi sarnasusi. Arran on mägine ja seda on kirjeldatud kui "geoloogide paradiisi". ^p11/17

Inimesed on seal elanud juba varasest neoliitikumist alates, sellest ajast on säilinud arvukalt eelajaloolisi jäänuseid.

Alates 6. sajandist koloniseerisid saarele Iirimaalt pärit inimesed ja saarest sai religioosse tegevuse keskus. Vaikselise viikingiaja ajal sai Arran Norra krooni omandiks, enne kui ta kolmeteistkümnendal sajandil ametlikult Šotimaa Kuningriigi koosseisu liideti.

19. sajandi "puhastused" tõid kaasa elanikkonna märkimisväärse vähenemise ning gaelikeelse keele ja eluviisi kadumise.

Majandus ja elanikkond on viimastel aastatel taastunud, peamine majandusharu on turism. Loodus on mitmekesine, sealhulgas kolm liiki puid, mis on piirkonnas endeemilised. Suvel toimuvad regulaarselt geoloogia- ja bioloogiaüliõpilaste ekskursioonid.

Ajalugu ja kultuur

Arrani inimajalugu ulatub neoliitikumi kiviaegsetest asustustest kuni keskaja kloostrite ja kindlusteni. Saarel on palju kiviringe, hauakambreid ja teisi eelajaloolisi mälestisi, kõige tuntumad on Machrie Moori kiviringid. Keskajal kujunes Arranist paikne religioossete kogukondade ja kloostrite keskus ning hiljem kuulus saar vaheldumisi Skandinaavia ja Šotimaa mõjupiirkondadesse.

19. sajandil mõjutasid saareelu tugevalt Šotimaa "puhastused" (Highland Clearances), mille tagajärjel vähenes elanikkond ja vähenes gaeli keelekasutus. 20. sajandist alates on piirkond taastus – elanikud pööravad tähelepanu kohalikele traditsioonidele, käsitööle ja keelepärandile ning turism on muutunud majanduse selgrooks.

Geoloogia ja maastik

Arran on tuntud oma mitmekesise geoloogilise ülesehituse poolest: saarel kohtuvad vanad settekivimid, metamorfsed kivimid ja suur granitmassiv; leidub vulkaanilisi kivimeid, laavavorme, sissetunginud ühendeid ning glatsiaalsest kulumisest tekkinud orge ja orgusid. See kombinatsioon pakub vähetavalises ulatuses nähtavaid ja hästi säilinud kivimite tellimusi ning seetõttu kutsutakse saart sageli "geoloogide paradiisiks". Saare põhjapoolne kõrgustik lõikub järsakute ja nõlvadega, kõrguspunktiks on Goat Fell (874 m), lõunas on mahedamaid rannikualasid ja liivarandu.

Loodus ja elustik

Arranil on rikas taimestik ja loomastik: metsad, niidud, rändrahud ja rannikualad toetavad suure mitmekesisuse. Saarel on mitu endeemilist või kohaliku levikuga puudeliiki, kõige tuntumad endeemilised pihlakasliigid kuuluvad genusesse Sorbus (näiteks Sorbus arranensis ja sellega seotud liigid), mis tõstavad saare botaanilist väärtust.

Loomadest on tavalised punahirved, merilõvid, kobraste ja saarma tüüpi imetajad ning rannikuvetes võib suvel näha basking‑haii (basking shark) ja erinevaid merelinde. Paljud alad on kaitse all või tähtsustatud harrastus- ja teadusuuringute tõttu.

Majandus ja transport

Peamiseks majandusharuks on turism, kuid oluline osa tulust tuleb ka põllumajandusest, kalandusest, metsandusest ja väikeettevõtlusest (hotellid, söögikohad, käsitöö, giiditeenused). Saart külastavad aastaringselt matkajad, geoloogia‑ ja loodusehuvilised ning suvised puhkujad.

Saarele pääseb regulaarsete parvlaevadega mandrilt (peamised liinid sõuavad näiteks Ardrossanist Brodickisse ja hooajal teistest sadamatest). Saarenõime külad on Brodick (suurim asula ja peamine sadamalinn), Lamlash, Whiting Bay, Blackwaterfoot ning Lochranza, kus paiknevad nii teenused kui ka turismiatraktsioonid. Saareringi teevad bussid ning suuremates kohtades on autorendi‑ ja taksoteenused.

Peamised vaatamisväärsused ja vaba aja tegevused

• Brodick Castle & Country Park – ajalooline loss, aiad ja matkarajad.
• Goat Fell – saare kõrgeim tipp, populaarne matkarada ja vaateplatvorm.
• Machrie Moor – eelajaloolised kiviringid ja mälestised.
• Rannad ja veesport – liivarannad, meresukeldumine, kajakisõit ja kalastus.
• Geoloogilised ekskursioonid – hariduslikud väljasõidud ülikoolidele ja huvirühmadele.

Kaitse ja tulevik

Arran on mitmete looduskaitsealade ja märgilise tähtsusega paikadega; kohaliku kogukonna ja organisatsioonide eesmärgiks on ühendada majanduslik areng looduskaitsega, tagades jätkusuutliku turismi, elurikkuse säilimise ja kultuuripärandi hoiu. Viimastel aastakümnetel on tehtud tööd nii elavustamise, infrastruktuuri kui ka keskkonnakaitse parandamiseks, et hoida Arrani iseloomu ja väärtusi tulevastele põlvedele.

Geoloogia

Saarele viidatakse mõnikord kui "Šotimaale miniatuuris", kuna see on jagatud "Highland" ja "Lowland" aladeks Highland Boundary Fault'i poolt, mis kulgeb Šotimaa kirdest edelasse. ^p297/301

Saar on populaarne sihtkoht geoloogide jaoks, kes tulevad vaatama intrusiivseid vulkaanilisi pinnavormide, nagu sälkjad ja diktüürid, samuti settekivimeid ja metasettelisi kivimeid, mille vanus ulatub prekambriumist kuni mesosoikumi.

Suurema osa saare põhjaosa sisemusest moodustab suur graniidist batoliit, mis tekkis märkimisväärse vulkaanilise tegevuse tulemusena umbes 60 miljonit aastat tagasi tertsiaarsel perioodil. Sellel on vanem välimine jämeda graniidi ring ja sisemine peenema teralisusega materjalist koosnev tuum.

Saare lõunapoolel domineerivad settekivimid, eriti vana ja uus punane liivakivi. Brodicki lähedal on liivaluiteid säilinud Permi liivakivides, kohati esineb triassiaegseid kivimeid ^p143/4/9ja isegi mõningaid kriidikivide väljakaevamisi.

1787. aastal külastas geoloog James Hutton Newton Pointist põhja pool Lochranza lähedal esimest korda ebakonformset pinnast. See näitas tõendeid tema plutoonistlike teooriate uniformitarismist ja Maa vanusest. See koht on üks kuulsamaid kohti geoloogia uurimisel.

Pleistotseeni liustikud katavad Šotimaa peaaegu täielikult jääga. Pärast jää viimast taandumist pleistotseeni ajastu lõpus oli merepinna tase kuni 70 meetrit madalam kui praegu ja tõenäoliselt oli saar umbes 14 000 aastat tagasi ühendatud Šotimaa mandriga. ^p68/69

Meretaseme muutused ja maa isostaatiline tõus muudavad rannikujoonte kaardistamise keeruliseks ülesandeks, kuid saart ümbritsevad selgelt jääajajärgsed kõrgendatud rannad. ^p28

See tähendab, et tohutu jää kaal surus siin maakoorele survet, mistõttu rannad olid palju kõrgemal kui praegu. Järk-järgult, kaua pärast jää sulamist, tõusis saar tagasi üles.

King's Cave edelarannikul on näide sellisest kõrgendatud rannast. See üle 30,5 meetri pikkune ja kuni 15,3 meetri kõrgune koobas asub tunduvalt kõrgemal praegusest merepinnast.

Kirdeosas on kõrged merekaldad, sealhulgas suured kaljureljeefid Torr Reamhari kõrgendiku all ja Scrideni (An Scriodan) juures saare põhjapoolses otsas. Scrideni kaljud kukkusid "umbes kakssada aastat tagasi, mille tagajärjel toimus vapustus, mis raputas maad ja mida kuuldi Bute'is ja Argyllshire'is". ^p19

Arrani satelliidifoto. Arranist idas asuv saar on Holy Isle ja Arranist lõunas asuv pisike saar on Pladda.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Arran?

K: Kui suur on Arran?

K: Kui palju inimesi elab Arranil?

K: Milline on Arrani saar?

K: Kui kaua on inimesed Arranil elanud?

K: Mis on Arrani peamine tööstusharu?

K: Millist elusloodust võib Arranil kohata?

Otsing