Monal (Lophophorus) — värvikas faasaniperekond: liigid ja ohustatus

Monal — särav Himaalaja faasaniperekond. Tutvu Lophophoruse liikide, erksate sulgede, elupaikade ja ohustatusega ning kaitsevõimalustega.

Monal on faasanlaste sugukonda Phasianidae kuuluv perekond Lophophorus. Selle perekonna tüübiliigiks on Himaalaja monal (Lophophorus impejanus).

Kõigil täiskasvanud isastel on väga atraktiivsed ja läikivad eri metallivärvi suled (värvid, mis näivad olevat valmistatud metallist). Emastel ja noortel isastel ei ole palju värvilisi sulgi; need on punakaspruunid, millel on mõned valged osad. Isaste värvikus ja peas olev harjas (nokkade ümber paiknev sulestiku moodustis) mängib olulist rolli paaritumisnähtuses ning seksuaalses valikus.

Nende toit koosneb putukatest ja taimeosadest, nagu juured, mugulad, sibulad ja seemned. Nad otsivad toitu tavaliselt maapinnal, kaevates ja liigse lume alt paljastades söödavat; talvel võivad nad liikuda madalamatele aladele, otsides ligipääsu toitvale pinnale.

Nad elavad Himaalaja ja Sichuani (Hiina) kõrgmäestike rododendronimetsades ja alpi rohtlastes kooslustes, tavaliselt 2 000–4 500 meetri kõrgusel. Mõned liigid ja populatsioonid talitlevad väga kitsastes kõrgustevahemikes ning on seetõttu tundlikud elupaikade muutustele.

Elupaikade hävitamise ja küttimise tõttu on nad muutunud juba üsna haruldaseks ja nende olemasolu on ohustatud. Lisaks mõjutavad populatsioone elupaikade killustumine, põllumajanduse laienemine, metsatööd ja inimeste ligipääsu paranemine mägedesse.

Bioloogia ja käitumine. Monalid on päevasel ajal aktiivsed, enamasti liikudes rühmadena või harvem üksikuliselt. Paaritumisperioodil teeb isaslind nähtavaid näitamis- ja lauluvõtteid, et meelitada emast. Pesitsemine toimub maapinnal või madalal pesapadjandil; emane haub tavaliselt 3–6 muna ja vastutab suuresti poegade kasvatamise eest. Poegade kasvukiirus on suhteliselt kiire: noorlinnud jätavad pesakoha varsti peale sulekasvu algust ja õpivad kiiresti toitu otsima.

Roll ökosüsteemis. Monalid aitavad seemnete levitamises ja putukate populatsioonide reguleerimises; nende kaevamistegevus aitab pinnast õhutada ning mõjutab kohalikke taimestikukompositsioone.

Liigid ja alamliigid

Sugukonnas Lophophorus on kolm liiki. Kõik liigid erinevad nii leviku, värvuse kui ka ohustatuse poolest:

• Himaalaja monal (Lophophorus impejanus) – laialt levinud Himaalaja piirkonnas; tuntud ka kui Nepali rahvuslind ja paljudes piirkondades kultuuriliselt oluline liik. Populatsioonid on erinevates kohtades kõikuvad, kuid see liik on võrreldes teiste monalidega suhteliselt levinum.
• Hiina (Sichuani) monal (Lophophorus lhuysii) – piiratud levikuga Hiina lääneosas ja Sichuanis; nappus ning elupaikade kadumine on selle liigi peamised ohutegurid.
• Sclateri monal (Lophophorus sclateri) – levik Kesk- ja Kagu-Aasia mäestikes; lokaalsete populatsioonide suurus võib varieeruda ja nad on nõudlikud spetsiifiliste elupaikatingimuste suhtes.

Sugukonnas on tunnistatud ka mitmeid alamliike, mis peegeldavad geograafilist varieeruvust eri mäestikualadel; kokku on traditsiooniliselt kirjeldatud kolm alamliiki, mis jaotuvad peamiselt Himaalaja monali eri populatsioonide vahel.

Ohustatus ja kaitse

Monalide olukord varieerub liigi ja piirkonna lõikes. Üldised ohud on:

• elupaikade hävitamine ja killustumine (metsaraiest, karjatamine, põllumajandus),
• küttimine ja ebaseaduslik salaküttimine (suled, liha, kohalik turg),
• inimtegevusest tingitud häiringud ning ligipääsu paranemine mägedesse.

Kaitsemeetmed, mis on osutunud tõhusaks või mida soovitatakse rakendada:

• looduskaitsealade ja rahvusparkide loomine, kus monalid pesitsevad ja talvituvad,
• salaküttimise vähendamine läbi järelevalve ja kohalike kogukondade kaasamise,
• elupaikade restaureerimine ja jätkusuutlik maaharimine,
• uurimistööde toetamine populatsioonide, leviku ja ökoloogia paremaks mõistmiseks,
• haridus- ja teadlikkuskampaaniad, mis rõhutavad monalide kultuurilist ja ökosüsteemilist tähtsust.

Mitmed monaliliigid saavad kaitset ka rahvusvahelistest reeglitest või on kantud riiklike kaitseprogrammide alla. Looduslike populatsioonide jälgimine ning koostöö kohalike kogukondadega on kriitilise tähtsusega pikaajalise säilimise tagamisel.

Mida saab teha lokaalsete kogukondade ja huvilistena

• toetada ja osaleda looduskaitsealases haridus- ja taastusprojektis,
• vähendada salaküttimise nõudlust läbi alternatiivsete elatusallikate arendamise,
• osaleda seireprogrammidel või teatada vaatlusi teadlastele, et parandada teadmisi monalide leviku ja arvukuse kohta.

Monalid on silmapaistvad ja ökosüsteemile olulised linnud, kelle säilimine sõltub nii rahvusvahelisest koostööst kui ka kohalikust hoidmisest ja teadlikkusest. Nende kaitse aitab säilitada ka paljude teiste mägialade liikide elupaiku.

Küsimused ja vastused

K: Mis on monal?

K: Millised värvid on täiskasvanud isaste lindude sulestikul?

K: Millised värvid on emasloomade ja noorte isaste sulgedes?

K: Millest koosneb monali toitumine?

K: Kus elavad monaalid?

K: Miks on nende olemasolu ohustatud?

K: Mitu liiki/allliiki on perekonnas Lophophorus?

Otsing