Mudamarss (20. jaanuar 1863 - 23. jaanuar 1863) oli liidu armee kindralmajor Ambrose Burnside'i katse rünnata Lee Põhja-Virginia konföderatsiooni armeed. Pärast Potomac'i armee katastroofilist lüüasaamist Fredericksburgi lahingus soovis Burnside end lunastada. Ta kavandas oma armee talvemarssi üle Rappahannocki jõe 30. detsembril 1862. Kuid ta ei olnud oma plaanist teavitanud president Abraham Lincolni. Lincoln kutsus ta tagasi. Möödus kolm nädalat ja seekord marssis armee Lincolni vaikival heakskiidul lõunasse. Talvised vihmad muutsid teed aga peaaegu läbimatuks. Nelja päeva pärast lõppes katse ebaõnnestumisega.

Taust ja eesmärk

Mudamarss oli Burnside'i teine katse pärast Fredericksburgi rünnakut leida Lee armee haavatav koht ja saavutada loominguline võit, mis päästaks tema mainet. Plaani keskmes oli kiire, ootamatu liikumine jõe madalamate ületuskohtade suunas, et ümber rünnata Põhja-Virginia armee positsioone ja sundida konföderate ümberpaigutama jõud või võidelda ebasoodsates tingimustes.

Marss, teeolud ja organisatsioonilised probleemid

Marss algas 20. jaanuaril 1863 ja kohe kohtas liitlassõdureid talvist sula ja püha trilat kõva vihma. Pehmed teed, rasked veokid ja sõjaväeparg olid mõeldud talveoludega halbasti toime tulema: hobused uppusid rattapõrkudesse, laudadega sillad ja improviseeritud pontoonid takerdusid ning laengud ja tarbed ei liikunud tõrgeteta. Need logistilised raskused tegid kiired manöövrid võimatuks.

Samuti tekkisid armee juhtkonnas erimeelsused ja kahtlused Burnside'i plaani ning valmisoleku suhtes. Kui liikumine jäi aeglaseks ja ilm halvenes, langes lojaalsete ohvitseride ja ridade moraal. Konföderatsioon ei pidanud vajalikuks otsest rünnakut korraldada ja Robert E. Lee hoidis oma peajõude enamasti kaitselisel positsioonil, mis andis Burnside'ile veelgi vähem manööverduse ruumi.

Tulemused ja tagajärjed

  • Füüsilised lahingutegevused jäid minimaalseteks — mõlemad pooled vältisid otsest kokkupõrget ja inimkaotus oli kokkuvõtlikult väike võrreldes eelmiste lahingutega.
  • Marss osutus poliitiliseks ja taktikalised ebaõnnestumiseks: liidu avalikkuse ja poliitikute seas halvenes Burnside'i maine veelgi.
  • Peagi pärast marssi, 26. jaanuaril 1863, asendas president Lincoln Burnside'i kui Potomaci armee ülemjuhataja ning tema asemele määrati Joseph Hooker.
  • Sõjaväeline juhtimine ja logistika said terava kriitika objektiks — Mudamarss jäi näiteksena sellest, kui määravaks võivad kujuneda ilmastik, teede seisukord ning ettevalmistuse puudumine talvistel operatsioonidel.

Mõju ja tähendus

Mudamarss jääb Ameerika kodusõja ajaloo üheks tuntumaks näiteks halvasti ajastatud talveoperatsioonist. Kuigi see ei muutnud sõja suurt strateegilist pilti, andis see väärtuslikke õppetunde armee liikumise, tarnekindluse ja juhtimisstruktuuride kohta. Sündmus aitas ka selgelt näidata, et liidu kõrgeim juhtkond ei saanud kauem vaielda ebaõnnestunud juhtimisega — kiire juhtide vahetus oli üks otsene poliitiline tagajärg.

Rahvapäraselt sai sündmus nimeks „Mudamarss“, mis rõhutab selle lugupeetud läbikukkumist ja muutis selle märksõnaks, mida kasutati Burnside'i kriitikute poolt tema tegevuse halvustamiseks.