Nigersaurus — Nigeri sauropood: 9 m pikk, üle 500 hambaga
Nigersaurus (tõlkes "Nigeri roomajad") on Diplodocuse-taoliste sauropoodide dinosauruste perekond. See elas kriidiaja keskel (umbes 115–105 miljonit aastat tagasi) praeguses Nigeri Vabariigis. Esimesed fossiilid leidsid ära Prantsuse paleontoloogid 1970. aastatel ja neid mainiti teaduskirjanduses juba 1976. aastal, kuid täielik ja põhjalik kirjeldus ning perekonna ja liiginime ametlik kehtestamine järgnesid alles 1999. aastal (liik Nigersaurus taqueti — pühendatud paleontoloog Philippe Taquet’le).
Avastus ja taksonoomia
Esialgsed leiud pärinesid Sahara kõrbest (Elrhaz- / Tegama- ehk äärmiselt avastusrikas settekivimite kompleks), kus mitmesugused ekspeditsioonid tõid pinnale häid materjale. Perekond kuulub rebbachisauridae-sse, mis on Diplodocoidea kliki liige — sellest ka rahvasuus kasutatav võrdlus Diplodokusega, kuigi Nigersaurus esindab omaette eriliselt kohandunud vormi.
Anatoomia ja eripärad
Selle kolju erines oluliselt Diplodokuse omast: kolju oli õhuke, suure hulga avauste ehk fenestrae'ga ning tugevalt pneumatiseeritud (täidetud õhuõõsudega). Kolju ja lõuad olid laiad; suu ettepoole suunatud ja lame, moodustades laia platsi põhistruktuuri. Lõualuud ulatusid väljapoole koljust ning hambad paiknesid peamiselt kõige ettepoole — moodustades peaaegu hammaste „raudteevööndi”.
Hambad: perekonnale on iseloomulik erakordne hamba-arv — üle 500 terava ja lihtsa hambakujuga hambatüki kogu elus — ning pidev plasma- või reasüsteemne asendus. Uuringutes on leitud, et hambad asenduvad väga kiiresti: hinnanguliselt vahetati palju hambaid iga ~14 päeva tagant, mis tähendab väga kiiret kulumist ja asendamist. Lõualuudel võis olla ka lai keratiinist „tupp” või nokalaadne kate, mis aitas toitu kärpida või lüpsta.
Keha suurus ja luustik: Nigersaurus oli umbes 9 m pikk — sauropoodide hulgas pigem väike — ja hinnanguline mass oli ligikaudu 4 tonni, mis on sarnane tänapäevase elevandi kaaluga. Tema kael oli suhteliselt lühike võrreldes paljude teiste sauropoodidega. Skelett oli tugevalt pneumatiseeritud (õhukotid/õõnsused luudes), mis vähendas massi. Jäsemed olid lühikesed ja tugevalt ehitatud, sobitudes neljajalgselt liikuvaks põranda- või madala söömise spetsialistiks.
Toitumine ja eluviis
Nigersaurus oli tõenäoliselt madalal või maapinna lähedal toituv brauser: ta noppis ja lõikas pehmeid taimi peaaegu põlve või just maapinna kohal paiknevast kasvust. Eeldatavalt kuulus tema toidulauale pehme taimestik nagu sõnajalgad, hobuseraad (Equisetales), varased angiospermid ning muud madala kasvuga taimed. Tema laia näo ja tiheda hambareaga toitumisviis meenutab mõnevõrra hammaste "raudteed" (dental battery) — paralleelset kohastumust, mida on nähtud ka mõnel lindjaloolisel taimtoidul.
Seedimine ei toiminud hammastega peenlihtsalt närides — hambad pigem lõikasid või ragistasid taimed ära, misjärel toit tõenäoliselt seediti allapoole suunatud seedetraktis. Kiire hambavahetus tähendas, et hambad talusid tugevat kulumist (liivaterad, liivase taimestiku osakesed jms).
Neurobioloogia ja ajukate
Uuringute kohaselt oli Nigersaurus aju üldiselt väikse suurusega (võrreldav mõne teise sauropoodiga), kuid lõhna tajumise piirkond (olfaktoorne piirkond) oli suhteliselt väike. See viitab, et lõhn ei pruukinud olla tema peamine kesknärvisüsteemi meeleelund. Endokastiuuringud ja koljusiseste detailide analüüs on aidanud mõista pea asendis hoidmist ja sensoorseid kohandusi.
Elupaik ja kooselu
Nigersaurus elas peamiselt kaldaäärses ja lameda tasandiku keskkonnas (jõgede ja üleujutusplainide lähedal). Tema fossiile leitakse sageli koos teiste suuremate taimtoiduloomade, suurte theropoodide ning erinevate krokodillomorfidega, mis annavad pildi mitmekesisest ökosüsteemist. Just selles piirkonnas on Nigersaurus üks tavalisemaid leitud selgroogsete fossiile, mis aitab rekonstrueerida kohalikku faunat ja keskkonda kriidiaja keskel.
Käitumine ja elustiili oletused
Kuigi konkreetseid käitumisandmeid ei ole, viitavad anatoomilised tunnused sellele, et Nigersaurus võis liikuda karjana või väikestes rühmades ning kulutada suure osa ajast maapinnal toitumisele. Tema kehahoiak ja pea asend on teadlaste vahel vaidluse teema: mõned rekonstruktsioonid näitavad, et pea hoiti enamasti allapoole suunatud, teised eelistavad kodifitseeritud horisontaalset asendit nagu teistel sauropoodidel.
Teaduslik tähendus
Nigersaurus on oluline näide sellest, kui spetsiifilisi ökoloogilisi nišše sauropoodid võisid hõivata. Tema eriline hambasüsteem ja koljuõhuke struktuur on andnud palju infot toitumisstrateegiate, hambavahetuse ja koljufunktsioonide kohta. Kaasaegsed tehnoloogiad — nagu CT-skanne ja digitaalne rekonstrueerimine — on võimaldanud uurida delikaatseid koljustruktuure, mis muidu oleksid raskesti ligipääsetavad.
Kuigi suur osa teadmisi pärineb Nigerist leitud materjalist, jätkub paleontoloogiline töö ja analüüs: iga uus leid või tehnoloogiline lähenemine aitab täpsustada Nigersaurus elustiili, filogeneetilist positsiooni ja keskkonda, milles ta elas.
Kolju valatud, Kuninglik Ontario muuseum
Diplodokuse kolju võrdluseks
Küsimused ja vastused
K: Mis on Nigersaurus?
V: Nigersaurus on Diplodocuse-taolise sauropoodse dinosauruse perekond, mis elas kriidiaja keskel praeguses Nigeri Vabariigis.
K: Mille poolest erines selle kolju Diplodocusist?
V: Tema koljul oli palju fenestraid (avausi) ja õhukesi luid ning tal oli lai suu, mis oli täidetud rohkem kui 500 hambaga. Lõuad olid laiemad kui kolju ja tema hambad asetsesid kaugel ees.
K: Kui pikk oli Nigersaurus?
V: Nigersaurus oli 9 meetrit pikk, mis on sauropoodi jaoks väike.
K: Kui palju ta kaalus?
V: Ta kaalus umbes 4 tonni, mis on võrreldav tänapäeva elevandiga. Tema skelett oli täidetud õhukottidega, mis kergendas kaalu.
K: Millises elupaigas ta elas?
V: Ta elas kaldaäärses elupaigas (jõgede lähedal).
K: Milliseid taimi ta sõi?
V: Tõenäoliselt sõi ta pehmeid taimi, nagu sõnajalad, nõgesed ja angiospermid.
K: Kes veel jagasid tema elupaika?
V: Ta jagas oma elupaika teiste suurte taimtoiduliste, samuti suurte theropoodide ja krokodiloomadega.
