Nodosauridae ehk nodosaurused ankülosauruste perekond ja omadused

Nodosauridae on ankülosauruste perekond, mis on pärit ülemisest juraajast kuni ülemise kriidiajastu kihistutest tänapäeva Põhja-Ameerikas, Aasias, Antarktikas ja Euroopas. Nad on ankylosauruste perekond, millel ei ole nuiakujuline saba. Neil on sageli pead ja õlgu kaitsvad piigid.

Kõik nodosaurused, nagu ka teised ankylosaurused, on keskmise suurusega kuni suured, tugeva kehaehitusega neljajalgsed taimtoidulised dinosaurused, kellel on väikesed hambad ja rida osteodermasid (teatud tüüpi soomus) keha dorsolateraalsel (üla- ja külgpinnal) pinnal.

Märkimisväärsed omadused

Nodosauride eripäraks on tugev soomus, sageli pikendatud luu‑ või keratiniseerunud piigid õlgadel ja külgedel ning suhteliselt kitsas kolju võrreldes kerega. Erinevalt ankylosauride teistest rühmadest puudub neil tavaliselt massiivne nuia‑taoline saba, mida kasutati löögiks.

Suurus ja kehaehitus

Nodosaurid olid üldiselt 3–6 meetri pikkused (mõned liigid võisid olla väiksemad või suuremad). Kehakujult olid nad madalad ja laiad, tugeva luustiku ja lihaskonnaga, mis aitas kaitsta siseelundeid ja andis stabiilsuse neljakäigulisel liikumisel. Hambad olid väikesed ja sobisid peamiselt taimedest toitainete noppimiseks ja närimiseks.

Kaitse ja soomustus

Osteodermid ehk kehasoomused kattusid sageli erineva kujuga plaatide, nodulite ja teravate piikidega. Mõnel väljaläinud näitel, näiteks hästi säilinud Borealopelta (mida võib nimetada üheks parimalt säilinud nodosauriks), on leitud ka pehmete kudede impressioneid ja tõendeid keratiinikihtide olemasolu peal olevatel piikidel. Selline soomus pakkus tõhusat kaitset kiskjate, näiteks suurte theropoodide vastu.

Toitumine ja käitumine

Nodosaurid olid taimtoidulised ja toitusid madalalt kasvavatest taimedest, põõsastest ja ilmselt mõnest kõrgemast taimest, mida nad suudaksid madala kehaga haarata. Nende kehaehitus ja soomustus viitavad aeglasele, kaitsele orienteeritud elustiilile: nad eelistasid ilmselt lähedus‑ ja kaitsestrateegiat (näiteks pakkuda tahket soomust ja kasutada piike ründajate peletamiseks) pigem kui kiiret põgenemist.

Levimine ja ajaskaala

Nodosaurid esinesid laialdaselt eri mandritel alates ülemisest juraajast kuni ülemise kriidiajani. Nad on leitud Põhja‑Ameerikast, Aasiast, Euroopast ja isegi Antarktikast, mis näitab, et nad kohanesid erinevate kliimatingimustega.

Olulised leiud ja esindajad

Mitmed nodosauride perekonnad ja liigid on hästi tuntud paleontoloogias. Tuntumate hulka kuuluvad näiteks:

• Nodosaurus – üks esimesena kirjeldatud nodosauridest.
• Sauropelta – varakriidiline nodosaur Põhja‑Ameerikast, tuntud tugevate õlavarrepikkuste poolest.
• Edmontonia ja Panoplosaurus – Põhja‑Ameerika liikmed, kellel olid selgelt arenenud külgpiigid.
• Borealopelta – erakordselt hästi säilinud integumentiga isend, mis on andnud infot värvuse ja pehmekudede kohta.
• Europelta ja Struthiosaurus – Euroopa näited.
• Antarctopelta – Antarktikast leitud nodosaur, mis näitab rühma laialdast levikut.

Tähtsus paleontoloogias

Nodosaurid aitavad mõista ankylosauruste evolutsioonilist mitmekesisust, soomuse arengut ja kaitsemehhanismide varieeruvust. Hästi säilinud leide, nagu Borealopelta, kasutatakse, et rekonstruerida mitte ainult luustiku kuju, vaid ka värvust, pehmekoe struktuuri ja ökoloogilist rolli oma elupaikades.

Kokkuvõtlikult olid Nodosauridae liikmed tugevad, hästi soomustatud taimtoidulised dinosaurused, kes lahkusid evolutsioonis teistsuguse kaitselahenduse — piikide ja tiheda osteodermide katte — kasuks, erinevalt oma nuia‑saba omavatest sugulastest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Nodosauridae?

K: Kus leidub Nodosauridae?

K: Kas Nodosauridae on taim- või lihasööjad?

K: Kuidas Nodosauridae end kaitsevad?

K: Milline on Nodosauridae suurus?

K: Millised on Nodosauridae hambad?

K: Milline on Nodosauridae keha dorsolateraalsetel pindadel olevate osteodermide funktsioon?

Otsing