Shuklaphanta rahvuspark

Shuklaphanta rahvuspark on kaitsealune ala Nepali Kaug-Lääne piirkonnas Terais. Selle pindala on 305 km² (118 ruutmiili). Piirkonda katavad avatud rohumaad, metsad, jõesängid ja troopilised märgalad. See asub 174-1386 m kõrgusel (571-4547 jalga). See loodi 1976. aastal Royal Shuklaphanta looduskaitsealana. Väike osa kaitsealast asub ida-lääne maantee põhjaküljel. See on loodud selleks, et luua tee metsloomade hooajaliseks rändeks Sivalik Hills'i mägedesse. Syali jõgi moodustab selle rahvuspargi idapiiri. Rahvusvaheline piir Indiaga moodustab rahvuspargi lõuna- ja läänepiiri.

Selle kaitseala lõunaosas asub India tiigrite kaitseala Kishanpur Wildlife Sanctuary. See on 439 km²(169 ruutmiili) suurune kaitseala. See kujutab endast tiigri kaitseüksust (TCU) Sukla Phanta-Kishanpur. See hõlmab 1,897 km ²(0,732 ruut mi) suurust plokki, mis koosneb alluviaalsetest rohumaadest ja subtroopilistest niisketest lehtmetsadest.

Kaitseala on osa Terai-Duari savannide ja rohumaade ökoregioonist. See on üks paremini säilinud üleujutusalade rohumaade näiteid. See kuulub Terai Arc Landscape'i koosseisu.

Ajalugu

See piirkond oli Nepali valitseva klassi jahipiirkond. See kuulutati 1969. aastal kuninglikuks jahireservaadiks. 1973. aastal muudeti ala Kuninglikuks Sukla Phanta looduskaitsealaks. Algul oli selle pindala 155 km ²(60 ruutmiili). Ala suurendati praeguseni 1980. aastate lõpus. Mais 2004 lisati 243,5 km pikkune puhvertsoon.² 2017. aastal muudeti kaitseala staatus rahvuspargiks.

Nimi Suklaphanta pärineb ühelt kaitsealal asuvalt rohumaalt. Peamine rohumaa nimega Sukla Phanta on Nepali suurim katkematu rohumaa. Selle pindala on umbes 16 km ²(6,2 ruutmiili).

Shuklaphanta rahvuspargi džunglid olid kunagi iidse kuningriigi ala. Selle kuningriigi varemed on mõnes kohas ikka veel näha. Pargis asuva Rani Tali järve lähedal on endiselt säilinud telliskivist vööt. Ümbermõõt on 1500 m (59 000 in). Kohalikud peavad seda Tharu-kuningas Singpali linnuse jäänusteks.

Sukla Phanta looduskaitseala ja puhvertsooni kaart, Nepa

Kliima

Piirkonna kliima on subtroopiline monsuunikliima. Keskmine aastane sademete hulk selles piirkonnas on 1579 mm. Sademete hulk langeb juunist septembrini ja on suurim augustis. Talvekuud, detsember ja jaanuar, on üsna külmad. Päevane temperatuur on sel ajal 7-12 °C (45-54 °F). Mõnikord võib esineda ka külma. Alates veebruarist tõuseb temperatuur märtsis kuni 25 °C-ni. Aprilli lõpuks ulatub temperatuur 42 °C-ni. Kui maikuus jõuavad piirkonda esimesed vihmahoodeelsed vihmad, suureneb õhuniiskus.

Taimed

Pargis on umbes 700 taimeliiki. Nende hulgas on 553 veresoontaime, 18 pteridofüüti, 410 kahekojalist ja 125 ühekojalist. Rohumaad katavad peaaegu poole kaitseala taimestikust. Peamised rohuliigid on Imperata cylindrica ja Heteropogon contortus. khagra pilliroog (Phragmites karka) ja Saccharum spontaneum. Need kasvavad seitsme väikese järve ümbruse soodes. Peamiseks metsatüübiks on salu. Khair ja sissoo kasvavad jõgede ääres. Rohumaade katmine puudega kujutab endast suurt ohtu peamiste taimede pikaajalisele eksistentsile. Puud katavad kõik nende all kasvavad rohttaimed, peamiselt need, mis vajavad rohkem päikesevalgust. Puude seemned levivad üle kogu rohumaa. Enamasti idanevad nad olemasolevate puude läheduses. Samuti aitavad puud kaasa varju armastavate rohttaimede kasvule ja takistavad päikest armastavate liikide kasvu. See suktsessiooniprotsess muudab rohumaad aja jooksul tavaliselt metsamaaks.

Imperata cylindrica on üks peamisi pargi fantaasialadel esinevaid rohuliike.

Loomad

Avatud rohumaad ja märgalad katavad suurt ala järvede ümber. See ala on koduks erinevatele loomaliikidele. Jõgedes, järvedes ja tiikides registreeriti 28 kalaliiki ning 12 roomajate ja kahepaiksete liiki. registreeriti. Nende hulka kuuluvad mahseer ja rohu, röövkrokodill, India kaljupüüton, monitori sisalik, India kobra, harilik krait ja idamaine rottnaine.

Imetajad

Praegused kontrollnimekirjad sisaldavad 46 imetajaliiki. Neist 18 on CITESi alusel kaitstud, näiteks bengali tiiger, india leopard, laiskkaru, soohirv, elevant ja hispidi jänes. Chitwani rahvuspargist viidi välja suur ühe sarvega ninasarvik.

Soohirvede kogunemine pargi rohumaadel on maailma suurim. Tema jänesepopulatsioon võib olla rahvusvahelise tähtsusega. 2013. aasta seisuga oli kaitsealal 2170 soohirve. 2016. aasta kevadel pildistati kaitsealal esmakordselt kaameralõksu abil roostetähnilinekass.

Linnud

Kokku on registreeritud 423 linnuliiki. Pargis on suurim bengali kuklaste populatsioon Nepalis. See on läänepoolne piiriks soo-frankoliinile, Jerdoni põõsaslinnule, rohevõrgulinnule, kastanttoonekurgile ja Jerdoni tondilinnule. Kollasilmse tülli jaoks on see loodepiir ja soomeputke idapiiriks. See on ka Hodgson's bushchat'i tähtsaim regulaarne talvitumispaik. Metsalindude hulka kuuluvad täpikhuul, tutt-tiir, rukkilind ja idavirulane. Metsad on tähtsad ka suur-kärbsenäpp ja valge nokitsamees. Pesitsevad valgepõsk- ja sihikonnakotkas, väike-konnakotkas, hallpea-kalakotkas, tutt ja rukkirääkjas rohulind. Suvekülastajateks on sarvikurg, värvitud toonekurg ja harilik rohulind. Talvised külastajad on suur rukkirääkjas, valgepõsk-veekoger, roostepääsuke ja rukkirääkjas, kuid nad ei ole tavalised.

2005. aasta jaanuaris läbi viidud uuringu käigus registreeriti kokku 19 Hodgson's bushchatti. Aasta hiljem, 2006. aastal, registreeriti ainult 8 isast.

Monitori sisalik

Soode hirv

Kollasilmne tülinokk-kirjur

Hallipäine kalakotkas

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Shuklaphanta rahvuspark?

V: Shuklaphanta rahvuspark asub Nepali Kaug-Lääne piirkonnas Terais.

K: Millist maastikku see rahvuspark hõlmab?

V: Piirkonda katavad avatud rohumaad, metsad, jõesängid ja troopilised märgalad.

K: Milline on selle rahvuspargi kõrgusevahemik?

V: Selle rahvuspargi kõrgusevahemik on 174-1386 m (571-4547 jalga).

K: Millal see loodi kuningliku looduskaitsealana?

V: See loodi 1976. aastal kui Kuninglik Shuklaphanta looduskaitseala.

K: Mis moodustab selle rahvuspargi idapiiri?

V: Syali jõgi moodustab selle rahvuspargi idapiiri.

K: Kui suur on Kishanpuri looduskaitseala?

V: Kishanpuri looduskaitseala pindala on 439 km2 (169 ruutmiili).

K: Millisesse ökoregiooni see kuulub?

V: See kuulub Terai-Duari savannide ja rohumaade ökoregiooni.