1810ndad: sündmused, sündinud ja lahkunud isikud ning riigijuhid

1810ndad: põhjalik ülevaade tähtsamatest sündmustest, sündinutest ja lahkunutest ning tollaste riigijuhtide biograafiad — ideaalne allikas ajaloohuvilisele.

Sündmused (1810–1819)

• 1810 – Latin Ameerika: mitmes Hispaania koloonias algavad iseseisvusliikumised (näit. Mäejärgne Buenos Airese mai-revolutsioon, 25. mai 1810).
• 1811 – Mehhiko: Miguel Hidalgo ja tema kaasvõitlejad alustasid ülestõusu; Hidalgo arreteeriti ja hukkati 1811. Aasia ja Euroopas jätkus napoleoniaegne sõjategevus.
• 1812 – Napoleoni sissetung Venemaale (juuni): katastroofiline kampaania, mis lõppes Napoleon I üliootuspärase taganemisega ja tema armee olulise kaotusega. Samal aastal algas ka USA ja Ühendkuningriigi vahel sõda (War of 1812).
• 1813 – Leipzigis toimus suur vastasseis (Rahvaste lahing, oktoober 1813), kus liitlasväed murdsid napoleoni jõudude vastupanu Kesk-Euroopas.
• 1814 – Napoléon I abdikeerub aprillis; Bourboneid taastatakse Prantsusmaal (Louis XVIII). 1814–1815 peeti Viini kongressi ettevalmistusi ja see algas 1814. Samal ajal sõlmiti Ghent'i rahuleping (detsember 1814) USA ja Ühendkuningriigi vahel (War of 1812 sõjategevus lõppes ametlikult rahulepinguga).
• 1815 – Napoléon naaseb Pariisi (sajapäevane periood) ja langeb lõpuks Waterloo lahingus (18. juuni 1815). Napoléon saadeti exilile Saare Maarja (Saint Helena). 1815 toimus ka suur Tambora vulkaani purse Indoneesias; selle tagajärjel kujunes 1816 „aastata ilma” (Year Without a Summer), mis tõi Euroopas ja Põhja-Ameerikas halva ilmastiku ja saagikahjud.
• 1816 – „Aastata ilma” põhjustas laialdased põllumajanduslikud raskused; sel aastal loodi ka Mary Shelley romaani "Frankenstein" idee (prestiižne kultuuriline mõju). Euroopa poliitiline kaart kujuneb Viini kongressi otsustega.
• 1817 – Pärast sõjajärgset stabiliseerumist vahelduvad rahvusvahelised leppealgatused (nt Rush–Bagot piiritlemine ja kaubandusleppingute ettevalmistused).
• 1818 – Uusi diplomaatilisi kokkuleppeid sõlmitakse ning mitmes regioonis jätkuvad iseseisvusliikumised (Lõuna-Ameerika). Venemaa, Austria ja Preisimaa rollid Euroopas tugevnevad Viini süsteemi kaudu.
• 1819 – Tööstus- ja transpordiuudistena registreeritakse esimene transatlantiline reis, kus auriku ja purjede kombinatsiooniga reisijaid vedanud SS Savannah ületas Atlandi ookeani (1819). Ühendkuningriigis toimus Manchesters Peterloo veresaun (1819), mis mõjutas hilisemat poliitilist aktiveerimist ja valimisõiguse küsimusi.

Sündinud tuntud isikud (valik)

Alljärgnevad isikud sündisid 1810ndatel ja mõjutasid järgnevat sajandit kultuuri, poliitika ja teaduse kaudu:

• 1810 – Frédéric Chopin (22.02.1810–1849), poola päritolu helilooja ja pianist, romantismi täht.
• 1812 – Charles Dickens (7.02.1812–1870), inglise romaanikirjanik, ühiskonnakriitiliste teoste autor (nt "Oliver Twist", "A Christmas Carol").
• 1813 – Giuseppe Verdi (10.10.1813–1901), itaalia ooperahelilooja; samuti Richard Wagner (22.05.1813–1883), saksa helilooja ja muusikapedagoog, ning Søren Kierkegaard (5.05.1813–1855), taani filosoof.
• 1815 – Otto von Bismarck (1.04.1815–1898), Preisi ja hiljem Saksa riigihoone juht, Saksa ühtse riigi peamine arhitekt.
• 1818 – Karl Marx (5.05.1818–1883), saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitiline teoreetik.
• 1818 – Aleksander II (29.04.1818–1881), tulevane Venemaa keiser, kes viis läbi mitmeid reforme (näiteks pärisorjuse kaotamise 1861).
• 1819 – Victoria (24.05.1819–1901), Ühendkuningriigi kuninganna (1837–1901), kelle valitsusajastut nimetatakse viktoriaanlikuks ajastuks.

Lahkunud isikud (surmajuhtumid, valik)

• 1811 – Miguel Hidalgo y Costilla (1753–1811), Mehhiko iseseisvusliikumise esimene juht, kes hukati revolutsiooni alguse järel.
• 1814 – Joséphine de Beauharnais (1763–1814), Napoléoni esimene abikaasa, kelle surm mõjutas Pariisi seltskondlikke suhteid ja Napoléoni isiklikku elu.
• 1815 – José María Morelos (1765–1815), Mehhiko iseseisvusvõitleja, kes võeti vangi ja hukati 1815.
• 1817 – Jane Austen (16.12.1775–18.07.1817), inglise romaanikirjanik, kelle teosed nagu "Uhkus ja eelarvamus" on saanud klassikaks.

Peamised riigijuhid ja valitsejad (ülevaade)

1810ndad olid poliitiliselt murdeperiood: napoleoniaeg lõppes, Viini kongress kujundas Euroopa uut jõujoont ning uued iseseisvusliikumised Lõuna-Ameerikas muutsid koloniaalpoliitikat. Peamised riigijuhid ja valitsejad sellel kümnendil olid:

• Prantsusmaa: Napoléon I (kaaperiood kuni 1814 ning lühidalt 1815) ja seejärel Louis XVIII (restaureeritud Bourbonide kuningriik alates 1814; vahepeal Napoléoni sajapäevane tagasitulek 1815).
• Ühendkuningriik: kuningas George III (vaimse tervise tõttu regendina tegutses prints George, tulevane George IV); peaministri ametis olulisel osal kümnendist oli Lord Liverpool (Robert Jenkinson) alates 1812. aastal.
• Venemaa: tsaar Aleksander I (1801–1825), millesse kuulus ka Viini kongressi aktiivne osavõtt ja mõju Euroopas.
• Austria: keiser Francis I (Francis II Saksa-Rooma keisri tiitlist loobus varem), Metternichi diplomaatia mõjul tugev mõju Euroopas.
• Preisi: kuningas Frederick William III, kes koos teiste Viini kongressi osalistega kujundas pärast-sõjaaegset süsteemi.
• Osmanni impeerium: sultan Mahmud II (alates 1808), kelle valitsusaeg hõlmas reformi- ja modernimisalgatusi.
• Hispaania ja tema kolooniad: Bourbonide taastumine (Ferdinand VII taastati 1814); samal ajal mitmel pool Ameerikas toimusid iseseisvusliikumised ja poliitiline lahtine olukord.
• USA: president James Madison (1809–1817) ja seejärel James Monroe (alates 1817). Ajavahemik hõlmab War of 1812 ja sõjajärgseid rahulepinguid.
• Latinale Ameerikale mõjuvad liidrid: Simón Bolívar, José de San Martín ja teised iseseisvusvõitlejad, kelle tegevus mõjutas Hispaania koloniseeritud alade iseseisvumiste teed.
• Portugal ja Brasiilia: kuningas João VI viibis Brasiilias (Pärast Napoleoni invasiooni oli Portugali kuningakoda 1808–1821 Rio de Janeiros), mis mõjutas piirkonna poliitikat ja tulevast Brasiilia iseseisvumisteed.

Kokkuvõte

1810ndad olid muutuste kümnend: Napoleoni sõdade lõpp ja Viini kongress viisid Euroopa poliitilise korra ümberkujundamiseni; samal ajal kasvasid iseseisvusliikumised Ladina-Ameerikas ning globaalne majandus- ja tehnoloogiline areng (aurulaevad, tööstuslikud edusammud) kiirenesid. Kultuuris tõusid esile uued hääled (nt Dickens, Verdi, Wagner, Chopin) ja 1815. aasta Tambora purskest tekkinud kliima-anomaaliad jätsid aastale 1816 tugeva jälje.

Otsing