John Dunstaple (Dunstable) — inglise helilooja ja Burgundia koolkonna pioneer
John Dunstaple — 15. sajandi mõjukas inglise helilooja ja Burgundia koolkonna pioneer, kes sidus Inglise ja mandri muusikalised traditsioonid.
John Dunstaple ehk Dunstable (sündinud umbes 1390; surnud 24. detsembril 1453) oli inglise helilooja, kes elas keskaja lõpul ja renessansi algul. Ta oli üks kuulsamaid heliloojaid 15. sajandi alguses. Tal oli suur mõju muusikale nii Inglismaal kui ka mandril. Ta aitas arendada Burgundia koolkonna stiili.
Tänapäeval kasutatakse sagedamini kirjaviisi Dunstaple, sest tema ajast pärit dokumentides on see kirjaviis tavalisem, kuigi mõnedes dokumentides kirjutatakse tema nime Dunstable.
Elulugu ja töökoht
John Dunstaple kohta on säilinud vaid piiratud hulk ajaloolisi andmeid. Tema täpne sünnipäev ei ole teada, seetõttu märgitakse tavaliselt sünniaastaks ligikaudu 1390. On teada, et ta oli aktiivne 15. sajandi esimesel poolel ning suri 24. detsembril 1453. Dunstaple võis olla seotud Inglismaa vaimuliku ja maapealse teenistusega ning tema muusika levik mandril viitab sellele, et tema teosed jõudsid laialt käsikirjade kaudu nii Prantsusmaale kui Itaaliasse.
Muusikaline panus ja stiil
Dunstaple on tuntud eelkõige oma rolli poolest contenance angloise ehk „inglise ilme“ kujundamisel — see termin kirjeldab harmoonilist keelt, kus sagedased on kolmandad ja kuuendad intervallid, mis annavad muusikale soojema ja selgema kõla võrreldes varasema, rangema või keerukama polyfoonilise tehnikaga. See stiil mõjutas tugevalt Burgundia koolkonna heliloojate (näiteks Guillaume Dufay ja Gilles Binchois) tööd ja seega kandus Inglismaa muusikaline mõju mandrile ning aitas kujundada vararennessansi helikeelt.
Teosed ja žanrid
Dunstaple'i teoste täpne nimekiri on osaliselt kadunud või ebakindel, kuid talle omistatakse erinevaid vaimulikke ja ilmalikke töid. Tema loomingusse kuuluvad näiteks:
- missad ja missaosad (fragmentaarselt säilinud)
- motetid ja liturgilised laulusalmid
- ilmalikud laulud ja rondeaud
Paljud teosed on säilinud käsikirjalistes kopeerimistes, mis levisid läbi Euroopa, mistõttu tema stiilist mõjutatud palad on kohati raske täpselt autori külge siduda.
Pärand ja mõju
Dunstaple tähtsus muusikaajaloo seisukohalt seisneb eelkõige tema mõju tugevnemises mandril. Tema harmoonilised lahendused ja meloodiline polüfoonia olid uued suunad, mis aitasid sillutada teed renessansiajastu kompositsioonitehnikatele. Tema loomingut on hiljem uuritud, trükitud ja taasleitud ning seda esitavad tänapäeval nii vanamuusika ansamblid kui ka korrektuuritud väljaanded teadustööde tulemuseks.
Täiendav lugemine ja kuulatavus
Kes soovib Dunstaple'i muusikat sügavamalt tundma õppida, leiab tema teoste kogumikke vanamuusika salvestustes ning teaduslikke väljaandeid, mis koosnevad käsikirjaliste allikate kriitilisest toimetamisest. Arvestada tuleb, et autorlused mõnede teoste puhul ei ole lõplikult kinnitatud ja osaliselt põhinevad rekonstruktsioonid ning atribuutimised.
Life
Dunstaple sündis tõenäoliselt Dunstable'is, Bedfordshire'is umbes 1390. aastal. Tema elust teame väga vähe. Ta oli hästi haritud ja töötas Bedfordi hertsogi heaks, kes oli Henry IV neljas poeg ja Henry V vend. Ta võis olla mõnda aega Prantsusmaal, sest hertsog oli 1423. aastast kuni 1429. aastani Prantsusmaa regent ja seejärel Normandia kuberner 1429. aastast kuni oma surmani 1435. aastal. Dunstaple'ile kuulus 1436. aasta maksudokumentide kohaselt vara Normandias, aga ka Cambridgeshire'is, Essexis ja Londonis. Ta töötas ka Gloucesteri hertsogi heaks.
Paljud heliloojad olid sel ajal preestrid, kuid Dunstaple ei olnud seda, kuigi tal olid sidemed St Albans'i kloostriga. Tõenäoliselt oli ta abielus. Oma elu jooksul ei olnud ta tuntud mitte ainult kui helilooja, vaid ka kui astronoom, astroloog ja matemaatik.
Ta suri 1453. aasta jõuluõhtul ja maeti Londoni Püha Stefan Walbrooki kirikusse, mis hiljem hävis 1666. aasta suures tulekahjus.
Muusika ja mõju
Meil on vaevalt, et Dunstaple'i muusika originaalkäsikirju on olemas. Inglismaa oli tol ajal väga musikaalne riik, kuid peaaegu kogu see muusika hävitati aastatel 1536-1540 kloostrite laialisaatmise ajal, kui valitses Henry VIII. Enamik Dunstaple'i säilinud teostest olid teosed, mis leiti mandrilt, peamiselt Põhja-Itaaliast. See näitab, et ta pidi olema kuulus kogu Euroopas. Ta mõjutas Dufayd ja Binchois'd. Flaami helilooja ja muusikateoreetik Tinctoris kirjutas 1476. aastal, et ta oli Inglismaalt alguse saanud uue muusika tähtsaim muusik.
Dunstaple oli üks esimesi, kes komponeeris missasid, kasutades cantus firmusena ühte meloodiat. Ta kirjutas palju laululaule (religioosseid laule), kuid me ei tea, millised neist on tema kirjutatud, sest ta ei kirjutanud neile oma nime. Ta kirjutas ka ilmalikku muusikat, kuid see on kadunud.
Otsige