William H. Prescott — Ameerika ajaloolane, Hispaania ajaloo uurija
William H. Prescott (1796–1859) — Ameerika ajaloolane, Harvardi lõpetaja ja peaaegu pime uurija, kelle mõjukad teosed kujundasid Hispaania ajaloo mõistmist.
William Hickling Prescott (4. mai 1796 – 29. jaanuar 1859) oli Ameerika ajaloolane, kes uuris peamiselt Hispaaniast ja Hispaania impeeriumist pärinevat ajalugu. Ta on tuntud kui üks esimesi suuri Ameerika ajaloolasi ning tema kirjutised tegid Hispaania keskaja ja senise koloniaalaja laiemalt arusaadavaks ingliskeelsele lugejale. Prescott jäi peaaegu pimedaks pärast õnnetust, kui üks poiss viskas talle kuueteistkümneaastaselt leivatükiga silma; see püsiv nägemiskaotus mõjutas tema elu ja töökorraldust kogu ülejäänud karjääri vältel.
Varane elu ja haridus
Prescotti vanaisa oli kindral William Prescott, kes võitles Ameerika Ühendriikide vabadussõjas. Prescott sündis ja kasvas üles New Englandi piirkonnas ning tema lapse- ja noorusaastad olid tihedalt seotud Bostoniga; linna keskkond mõjutas tema haridusteed. Kui Prescott oli 15-aastane, läks ta õppima Harvardi ülikooli. Pärast diplomi saamist mõtles ta algselt õigusteaduse suunal, kuid püsiv nägemispuue takistas tal harilikku advokaaditööd ja suunas ta teaduslikuma ja kirjutavama elu poole.
Teekond ajaloolaseks
Prescott huvitus varakult Euroopa ajaloost ja keskendus lõpuks Hispaania ning tema koloniaalvalitsuste teemale. Ta õppis ja kasutas algallikaid, luges paljusid arhiivtekste ja kollektsioone ning töötas tihedalt kaasaegsete uurijate ja tõlginud materjalidega. Kuigi ta oli nägemiselt piiratud, kasutas ta abiliseid ja amanuense, kes lugesid talle dokumente ette, ning tugines väga heale mälule ja kriitilisele mõtlemisele.
Olulisemad tööd
- "History of the Reign of Ferdinand and Isabella" – Prescottilt tuntumaid teoseid, mis käsitleb Hispaania ühtsust ja kuninglikku poliitikat.
- "History of the Conquest of Mexico" – põhjalik ülevaade Ameerika mandri vallutamisest Hernán Cortés’i juhtimisel; teos tegi Mehhiko koloniaalajalugu laiemale publikule tuntuks.
- "History of the Conquest of Peru" – analüüs Pizarro ja teiste vallutajate rollist ning inkade impeeriumi langusest.
- "History of the Reign of Philip II" – üks tema hilisemaid suuri monograafiaid, mis uurib Felipe II valitsusaega ja selle poliitilisi tagajärgi.
Meetod ja stiil
Prescott oli tuntud kui põhjalik allikapõhine ajaloolane, kes kasutas dokumente, kirjavahetust ja ametlikke arhiivimaterjale. Tema stiil on narratiivne ja lugejasõbralik: ta püüdis keerulised sündmused kirjeldada loetavalt, selgelt ja inimlikult. See tegi tema teosed populaarseks mitte ainult akadeemikute, vaid ka laiemalt huvitatud lugejate seas. Samas on hilisem kriitika pööranud tähelepanu sellele, et Prescott mõnikord idealiseeris või liialdas teatud isikute motiive ning tõlgendas allikaid oma aja eurotsentrilise vaatenurga kaudu.
Tervise ja töötingimused
Prescott ei saavutanud kunagi täielikku nägemistõusu, mistõttu pidi ta suure osa tööst organiseerima teisiti kui nägevad kolleegid. Ta palkas abistajaid, kes lugesid talle dokumente ette, ning kasutas kirjalikke märkmeid ja tsiteeringuid, mille alusel ta analüüsis sündmusi. See eriline töökorraldus ei takistanud teda saavutamast teaduslikku autoriteeti — pigem osutas tema töö visadusele ja distsipliinile.
Pärand ja tähendus
William H. Prescotti tööd aitasid kujundada lääne lugejate arusaama Hispaania ümberkujundavast rollist maailmaajaloos. Tema põhjalikkus ja jutustav anne seadsid kõrge standardi ajaloolise poplariseerimise ja teadusliku uurimise piirile. Kuigi hilisemad ajaloolased on täpsustanud ja mõnikord ümber hinnanud tema järeldusi, on Prescott endiselt tuntud kui üks 19. sajandi mõjukamaid Ameerika ajaloolasi ja ühe olulise uurimissuuna rajaja.
Varajane elu
William H. Prescott sündis 4. mail 1796. aastal Salemis, Massachusettsis. Ta oli vanim seitsmest lapsest, kuid neli tema õde ja venda surid noorelt. Tema vanemad olid advokaat William Prescott jr. ja tema abikaasa Catherine Greene Hickling. Tema vanaisa William Prescott teenis Ameerika Vabadussõja ajal kolonelina.
Prescott läks esimest korda kooli, kui ta oli seitsmeaastane. Perekond kolis 1808. aastal Massachusettsis asuvasse Bostonisse. Prescott läks Harvardi ülikooli 1811. aastal, 15-aastaselt. Ta oli hea ladina ja kreeka keeles, kuid pidas matemaatikat raskeks. Ta lõpetas Harvardi 1814. aastal.
Pärast kooli lõpetamist sõitis Prescott São Migueli saarele Assooridel, kus elasid tema vanaisa ja portugallasest vanaema. Pärast kahte nädalat seal viibimist läks ta Londonisse, kus ta elas koos kuulsa kirurgi Astley Cooperi ja silmade eksperdi William Adamsiga. Prescottil oli raske kirjutada, sest tema nägemine oli nii halb, nii et Adams andis talle appi seadme, mida nimetatakse noktograafiks.
Ta külastas Hampton Courti paleed koos John Quincy Adamsiga, kes oli Londonis diplomaat. Adamsist sai hiljem Ameerika Ühendriikide president. 1816. aastal reisis Prescott Prantsusmaal ja Itaalias. Pariisis kohtus ta Ameerika akadeemiku George Ticknoriga. Ticknorist sai Prescotti väga hea sõber. Prescott naasis Ameerikasse 1816. aasta detsembris. Ta veetis järgmised neli aastat itaalia ja hispaania kirjanduse õppimisega. Samuti abiellus ta 4. mail 1820 Susan Amoryga, Thomas Coffin Amory ja Hannah Rowe Linzee tütrega.
Karjäär
1820. aastatel kirjutas Prescott kaks esseed Ameerika akadeemilisele ajakirjale North American Review. Mõlemad käsitlesid itaalia luulet. Prescott hakkas aga Hispaania ajaloo vastu huvi tundma tänu oma sõbrale George Ticknorile, kellest oli saanud Harvardi ülikooli hispaania keele professor. Prescott otsustas 1826. aasta jaanuaris, et tahab kirjutada raamatu Ferdinandist ja Isabellast, kes olid 1500. aastate alguses Hispaania kuningas ja kuninganna. Pärast allikmaterjali kogumist alustas Prescott 1829. aasta oktoobris Ferdinandi ja Isabella ajaloo kirjutamist. Ta lõpetas selle 1836. aasta juuliks. See avaldati 1837. aasta jõulupühal Bostonis asuva American Stationary Company poolt 500 eksemplari suuruses tiraažis. Prescott pühendas raamatu oma isale. Raamat müüdi väga hästi ja avaldati Londonis 1838. aastal. Prescott tegi hiljem teosest lühendatud versiooni. Selle teose tunnustuseks anti talle kolm aukodaniku tiitlit: Columbia Ülikool, College of William and Mary ja South Carolina College.
Prescott kirjutas veel kolm raamatut Hispaania impeeriumi kohta. Esimene neist, "The History of the Conquest of Mexico", kirjutati aastatel 1838-1842 ja avaldati 1843. aastal. Seda peetakse üheks kõige olulisemaks raamatuks, mis on kirjutatud iidse Mesoameerika kohta. See oli tol ajal nii populaarne, et Ameerika Ühendriikide mereväe sekretär John Y. Mason lasi iga sõjalaeva raamatukogusse paigutada ühe eksemplari. Tänapäeval on see ikka veel Prescotti tuntuim ja populaarseim teos. Mehhiko vallutamisele järgnes Peruu vallutamine, mis kirjutati aastatel 1843-1847 ja avaldati märtsis 1847. See oli sarnaselt edukas. Prescotti viimane raamat, "Philip II valitsemise ajalugu", jäi lõpetamata ja seda ei peeta sama kvaliteetseks kui tema teisi teoseid. Prescott alustas tööd selle kallal 1842. aastal, kuid lõpetas selle 1858. aastal pärast insuldi saamist.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli William Hickling Prescott?
V: William Hickling Prescott oli Ameerika ajaloolane, kes tundis huvi Hispaania ja Hispaania impeeriumi vastu. Ta on tuntud kui üks esimesi suuri Ameerika ajaloolasi.
K: Miks oli Prescott peaaegu pime?
V: Prescott jäi peaaegu pimedaks pärast seda, kui üks poiss viskas talle kuueteistkümneaastaselt leivatükiga silma.
K: Mida tegi Prescotti vanaisa?
V: Prescotti vanaisa oli William Prescott, sõdur, kes võitles Ameerika Ühendriikide eest Ameerika revolutsioonisõjas.
K: Kus Prescott üles kasvas?
V: Prescott kasvas üles Bostonis, Massachusettsis, mis on linn Ameerika Ühendriikide idarannikul.
K: Millal läks Prescott Harvardi ülikooli?
V: Prescott läks Harvardi ülikooli, kui ta oli viieteistkümneaastane.
K: Mida õppis Prescott pärast kraadi saamist?
V: Pärast kraadi saamist uuris Prescott palju erinevaid teemasid, enne kui otsustas, et teda huvitab Hispaania ajalugu.
K: Milline oli Prescotti töö mõju Hispaania ajaloo uurimisele?
V: Prescott kirjutas palju raamatuid Hispaania ajaloost, mis olid väga populaarsed. Tema tööd avaldasid Hispaania ajaloo uurimisele märkimisväärset mõju.
Otsige