Dieppe'i rüüsteretk

Taust

Britid otsustasid, et Dieppe'i rünnakut saab kavandada kuu aja jooksul. Nad olid väga hoolikad, et hoida rünnakut salajas. Plaanide kohta ei peetud mingeid protokolle.

Pärast Briti ekspeditsioonivägede evakueerimist Dunkerque'ist 1940. aasta mais hakkasid britid kavandama rünnakuväge. See kasutaks uusi viise, kuidas teha merel maabumisi randades (amfiibsõda).

Britid hakkasid planeerima, et näha, kas nad suudavad sadama vallutada. See võimaldaks neil katsetada, kuidas kasutada rünnakul laevu. Samuti võimaldaks see neil katsetada uut varustust.

Dieppe, rannikulinn Prantsusmaal, on ehitatud piki pikka kaljut La Manche'i väina äärde. 1942. aastal püstitasid sakslased Berneval-le-Grand'is ja Varengeville'is kaks suurt suurtükipatareid. Üks oluline kaalutlus Briti planeerijate jaoks oli see, et Dieppe oli kuninglike õhujõudude hävituslennukite laskekaugusel.

Nõukogude valitsus avaldas samuti survet sakslaste ründamiseks Lääne-Euroopas. 1942. aasta alguseks ei hävitanud Wehrmachti operatsioonBarbarossa rünnakud Nõukogude Liitu.

Sakslased liikusid aga Nõukogude Liidu lõunaosa territooriumile, tungides Stalingradi suunas. Jossif Stalin nõudis, et liitlased ründaksid Prantsusmaal, et sundida sakslasi 40 diviisi idarindelt ära viima. See muudaks Punaarmee jaoks lahingutegevuse vähem raskeks.

Plaan

Dieppe'i rünnak oli suurrünnak, mille kavandas viitseadmiral Lord Mountbatten.

Ründav vägi koosneks 5000 kanadalasest, 1000 briti sõdurist ja 50 Ameerika Ühendriikide metsaväelasest.

See oli algselt kavandatud 1942. aasta aprillis ja kandis koodnimetust operatsioon Rutter. Liitlased kavatsesid teha suurrünnaku Saksa kontrolli all olevale sadamale Prantsusmaa rannikul ja hoida seda kaks korda. Nad hävitaksid vaenlase hooned ja kaitsemehhanismid enne tagasitõmbumist.

See plaan kiideti heaks 1942. aasta mais. See hõlmas Briti langevarjuüksuste rünnakut Saksa suurtükipatareide vastu. Kanadalased maanduksid randadele ja ründaksid. Langevarjuoperatsioon tühistati ja selle asemel maabusid 3. ja 4. komando meritsi ja ründasid suurtükipatareisid.

Maakomponent

Kanada valitsus soovis, et Kanada väed saaksid võidelda. Peaväeks valiti 2. Kanada jalaväediviis, mida juhatas kindralmajor John Hamilton Roberts. Plaan nägi ette rünnaku, ilma raske õhupommitamiseta.

Üks peamisi rünnaku ebaõnnestumise põhjusi oli piisava pommitamise puudumine. Mõned arvavad, et õhu- ja mereväe pommitamist ei tehtud selleks, et piirata sadamas viibivate Prantsuse tsiviilelanike kaotusi.

Dieppe'i maabumine oli kavandatud kuues rannas. Neli asus linna ees ja kaks ida- ja lääneküljel.

Soomustehnilist tuge pakkus 14. armee tankirügement (The Calgary Regiment (Tank)). 58 uut Churchilli tanki saadeti maale uue maabumismasinaga (LCT). Lisaks olid kolmel Churchillil leegiheitjad ja kõik said tegutseda ranna lähedal madalas vees.

Mereväe- ja õhutoetus

Kuninglik merevägi tarnib 237 laeva ja maabumissõidukit. Siiski oli maabumiseelne mereväe tuukritugi piiratud ja koosnes kuuest Hunt-klassi hävitajast, millel olid 4-tollised suurtükid. Kuninglikud õhujõud varustasid 74 lennuki eskadrilli, millest 66 olid hävituslennuväe eskadrillid.

Luure

Rannade kohta ei olnud palju teavet. Kaljudel olid küll saksa suurtükipositsioonid, kuid neid ei olnud märgatud. Planeerijad arvasid, et Dieppe ei ole tugevalt kaitstud ja et rannad on sobivad jalaväe ja soomustatud lahingumasinate maabumiseks.

Rünnaku asukoht : Dieppe, Seine-Maritime'i departemangus, Ülem-Normandia.

Saksa väed

Saksa väed Dieppe'is olid rünnakuks valmis. Prantsuse topeltagendid hoiatasid neid, et britid kavandavad selles piirkonnas mingit tegevust. Samuti olid nad avastanud suurenenud raadiokõnesid ja Briti lõunapoolsetesse rannasadamatesse kogunenud maabumissõidukeid.

Dieppe ja kaljud olid hästi kaitstud. 1500 sõjaväelast paigutati Dieppe'i ja lähedalasuvate linnade randadele, kattes kõik tõenäolised maabumiskohad.

Sakslastel olid kuulipildujad, mürsud ja suurtükivägi. Linn ja sadam olid kaitstud.

Luftwaffe väed olid Jagdgeschwader 2 (JG2) ja Jagdgeschwader 26 (JG26), mille koosseisus oli 200 hävitajat, peamiselt Fw 190. Umbes 100 pommitajat oli Kampfgeschwader 2 (KG2), Kampfgeschwader 45 (KG45) ja Kampfgeschwader 77 (KG77), enamasti Dornier 217-ga.

Saksa MG34 keskmise kuulipilduja positsioon

Esialgsed maandumised

Liitlaste laevastik lahkus Inglismaa lõunarannikult 18. augusti 1942. aasta öösel. Kanadalased lahkusid Newhaveni sadamast. Kaheksa hävitajatest ja mootorpüssidest koosnevale laevastikule, mis kaitsesid maabumissõidukeid ja mootorpaate, eelnesid miinipildujad, mis puhastasid neile teed läbi La Manche'i väina.

Esimesed maabumised algasid 19. augustil kell 04:50. Rünnakud toimusid kahe suurtükipatarei vastu peamise maabumisala külgedel.

Oma teel Puysi ja Bernevali suunas liikunud maabumissõidukid ja eskadrillid kohtusid kell 03:48 väikese saksa laevarühmaga ja pidasid tulevahetust.

Kollane rand

Kolonelleitnant John Durnford-Slater ja nr 3 komando eesmärk oli teha kaks maabumist 8 miili (13 km) Dieppe'ist ida pool, et hävitada ranniku suurtükipatarei Bernevali lähedal. Patarei võis tulistada 4 miili (6,4 km) kaugusel läänes asuvat Dieppe'i maabumist.

Komandot nr 3 kandev laev lähenes rannikule idasuunas. Neid ei hoiatatud Saksa konvoi lähenemisest, mille Briti "Chain Home" radarijaamad olid avastanud kell 21.30.

Saksa tankerit eskortivad Saksa S-paadid torpeedosid mõned maabumissõidukid ja vigastasid saatvat aurukahuripaat 5.

Mootorlaev 346 ja maabumissõiduk Flak 1 tulistasid saksa paate. Rühm sai laiali, mõningate kaotustega, ja vaenlase rannakaitse sai häire alla.

Saksa suurtükipatarei lähedale jõudis vaid 18 komandot. Nad tulistasid sakslaste pihta. Kuigi suurtükiväge ei suudetud hävitada, tekitas see saksa suurtükiväele probleeme. Komandod pidid tagasi tõmbuma, sest vaenlase vägesid oli palju.

Orange Beach

Kolonelleitnant Lord Lovat ja nr. 4 Commando (sealhulgas 50 Ameerika Ühendriikide armee metsaväelast) eesmärk oli teha kaks maabumist 6 miili (9,7 km) Dieppe'ist lääne pool. Nad pidid hävitama Blancmesnil-Sainte-Marguerite'is asuva rannikutükipatarei Hess. Maandudes paremal pool, ronisid nad künkale ja ründasid. Nad hävitasid kuuest 150 mm suurtükist koosneva suurtükipatarei. See oli operatsiooni "Jubilee" ainus edu. Seejärel taganes komando plaanipäraselt kell 07:30.

Enamik nr 4 pöördus tagasi Inglismaale. Seda rünnaku osa peeti heaks näiteks sellest, kuidas Royal Marine Commando peaks maabumise ajal ründama. Lord Lovatile anti teenetemärk ja kapten Patrick Porteousile nr 4 komandost anti Victoria Rist.

Sinine rand

Merelahing väikese Saksa konvoi ja 3. komandot kandva laeva vahel oli teinud Saksa kaitsjad Sinise ranna juures teadlikuks rünnakust. Kanada kuningliku rügemendi ning kolme Kanada Black Watchi rühma ja suurtükiväegrupi maabumine Puys'i lähedal sai käsu hävitada Dieppe'i randa kaitsvad kuulipilduja- ja suurtükipatareid.

Nad hilinevad 20 minutit ja suits, mis oleks pidanud nende rünnakut varjama, oli eemaldunud. Sakslased olid oma kaitsepositsioonidel maabumiseks valmis. Hästi kindlustatud Saksa väed tulistasid rannale maabunud Kanada vägesid suurtükkidega.

Niipea, kui nad jõudsid kaldale, leidsid kanadalased, et nad ei saa edasi liikuda. Kanada kuninglikul rügemendil oli palju hukkunuid. Rügemendi 556 mehest 200 langes ja 264 langes vangi.

Roheline rand

Rohelisel rannal samal ajal, kui nr 4 komando oli maabunud, suundus Lõuna-Saskatchewani rügement Pourville'i suunas. Nad maabusid kell 04:52, ilma et neid oleks avastatud. Rügemendil õnnestus oma maabumissõidukitest lahkuda enne, kui sakslased jõudsid oma suurtükke tulistama hakata.

Rügement pidi sisenema Pourville'ile, et ületada jõge ainukese silla kaudu. Enne kui nad jõudsid sillale, olid sakslased sinna paigutanud kuulipildujad ja tankitõrjekahurid, mis neid peatasid. Kuna sillal lebasid surnud ja haavatud kanadalased, ületas ülem kolonelleitnant Charles Cecil Ingersoll Merritt mitu korda silda. Ta tahtis oma sõduritele näidata, et silda on võimalik ületada. Kolonelleitnant Merritt sai Victoria Risti.

Pourville'i radarijaam

Dieppe'i ründe üks eesmärke oli avastada Saksa radarjaama tehnoloogia.

RAF-i lennuväe seersant Jack Nissenthall, radarispetsialist, pidi püüdma siseneda radarjaama ja saada teada selle saladusi. Kui ta pidi vangi jääma, pidid temaga kaasas olevad sõdurid ta tapma. Ta teadis palju saladusi liitlaste radarite kohta. Tal oli kaasas ka tsüaniiditablett, mida ta pidi võtma, kui ta kinni võetakse.

Nissenthall ja tema mehed ei saanud Saksa tugeva kaitse tõttu radarijaama siseneda. Nissenthall katkestas siiski kõik telefonijuhid.

Nr. 3 komando mehed, kes erinevalt nr. 4 komandost kandsid rünnaku ajal teraskiivreid.


Dieppe'i rünnak 1942, N°4 komando mälestustahvel Sainte-Marguerite-sur-Mer'is.


Dieppe Raid 1942, lähedal asuv mälestustahvel hukkunud Briti sõduritele


Kanada surnud Puysi Blue rannas. Ranna ja kõrge (okastraadiga kindlustatud) meremüüri vahele lõksu jäädes olid nad kerge sihtmärk saksa punkris asuvatele MG34 kuulipildujatele. Punkri tulistamisava on nähtav kaugel, vahetult saksa sõduri pea kohal.


Hävitatud maabumissõidukid põlevad koos Kanada surnutega rannas. Betoonist suurtükipunkt paremal katab kogu randa. Selgelt on näha järsku randa.