Dieppe'i rünnak (1942) — operatsioon Jubilee ja tagajärjed
Dieppe'i rünnak (1942) — operatsioon Jubilee: Dieppe'i lahing, katastroofilised kaotused, strateegilised õppetunnid ja tagajärjed, mis mõjutasid Põhja-Aafrika ja Normandia plaane.
Dieppe'i rünnak on tuntud ka kui Dieppe'i lahing, operatsioon Rutter ja hiljem operatsioon Jubilee. See oli Teise maailmasõja aegne liitlaste rünnak Saksamaa poolt okupeeritud Dieppe'i sadamale. Rünnak toimus 19. augustil 1942 Prantsusmaa põhjarannikul.
Taust ja eesmärgid
Rünnaku planeerimise taga oli soov testida liitlaste võimekust teha suuremaid maabumisi, koguda vaenlase kohta luureinfot ja lüüa ajutiselt välja sadama infrastruktuur, et häirida Saksa varustust. Plaani kinnitasid kõrgemad liitlassõjalised ringkonnad osaliselt psühholoogilistel põhjustel — näidata Ühendkuningriigi pühendumust rünnakutele Lääne-Euroopa suunal ning tõsta moraali kodurindel. Eesmärkide hulka kuulusid ka rannakaitse, sadamakonstruktsioonide ja muude tähtsate objektide hävitamine ning lühiajaline sadama vallutamine teabe kogumiseks.
Koosseis ja toetus
Operatsioonile läks üle 6 000 meest; suur osa neist olid Kanada jalaväelased, keda toetas üks Kanada soomusrügement. Neid abistas suuri jõudusid esindav kuninglike õhujõudude väikegrupp ja tugev mereväeline toetus. Rünnakut toetas ka Luftwaffe-ga võitlema sundinud RAF, kuid õhutugi ei suutnud saavutada vajalikku õhujõu üleolekut.
Rünnaku käik
Rünnak algas umbes kell 5.00 hommikul. Maabumisoperatsioonid vältasid rünnaku kavandatud algusajast kuni taganemiseni, mis pidi toimuma pärast mõnda tunni pikkust tegevust; lõpuks anti käsk taganeda umbes kell 10.50. Maabunud väed sattusid tihedasse vastutulemise: liitlasväed jäid rannas kinni rannatõkete, barjääride ja Saksa suurtükitule ning vastaste jäigalt organiseeritud kaitse tõttu. Paljud ründajad ei jõudnud sadamani või kukkusid suurtükitule alla.
Kaotused
Üheksa tunni jooksul pärast esimest maabumist olid viimased liitlasväed kas tapetud, evakueeritud või sakslaste poolt vangistatud. Kokku sai kannatada 3623 meest (peaaegu 60%) 6086-st maabunutest: paljud langesid, said surma või haavata ning suur hulk jäi sõjavangiks. Kuninglikud õhuväed kaotasid rünnakus 96 lennukit (vähemalt 32 allatulistamise või õnnetuste tõttu), Luftwaffe kaotas umbes 48 lennukit. Meresõidukite ja maabumisvahendite kaotus oli suur: merevägi kaotas 33 maabumissõidukit ja ühe hävitaja.
Mis läks valesti
- Omavaheline koordinatsioon ja toetus ei olnud piisavad: suurtükiväeline ja õhutoetus ei suutnud neutraliseerida rootsude ja rannakaitse tugevust.
- Liiga optimistlik ajakava ja halb informatsioon vaenlase täpse positsiooni ja kaitsesüsteemide kohta.
- Ranniku struktuur ja takistused muutsid maabumise keeruliseks; maastiku ja randade valik ei olnud sobiv suurte rindelaskvateüksuste läbitungimiseks.
- Puudulik üllatuselement ja mõnede üksuste sattumine tihedate tulialade alla kohe pärast maabumist.
Tagajärjed ja õppetunnid
Paljud rünnaku eesmärgid ei täitunud, kuid operatsioon andis liitlastele karmi, kuid väärtusliku õppetunni suurte maabumiste ettevalmistamisel. Dieppe'i kogemused mõjutasid järgmiste maabumisoperatsioonide planeerimist: rõhutati paremat eelmist luure- ja õhutoetust, tugevamat suurtükiväelist tuld, spetsiaalsete maabumis- ja soomusriistade arendamist (nt peegeldus- ja laskemoona kaitseks sobivad lahendused, hiljem ka spetsiaalsed maabumis- ning ujuvsoomustatud tankid) ning paremat operatsioonide koordineerimist mere-, õhu- ja maavägede vahel. Kirjeldatud juhtum rõhutas ka vajadust saavutada õhu- ja mereülemvõim enne suuremahulisi maabumisi.
Kuninglik merevägi kaotas 33 maabumissõidukit ja ühe hävitaja. Dieppe'i sündmused mõjutasid Põhja-Aafrika (operatsioon Torch) ja Normandia maabumisplaane (operatsioonOverlord).
Pikaajaline mõju ja mälestus
Kuigi operatsiooni otsene tulemus oli katastroofiline, aitas see rünnak liitlastel paremini mõista, milliseid tehnilisi ja taktikalisi lahendusi on vaja edukaks maabumiseks. Need õppetunnid kanti üle ja rakendati hilisemas planeerimises, mis aitas lõpuks 1944. aasta Normandia maabumisel õnnestuda. Dieppe'ga seotud kaotused jäid Kanada ühiskonnale sügavalt kibedaks mälestuseks ning rünnakule on pühendatud mitu mälestusmärki ja kommemoratsioonisündmust nii Dieppe'is kui ka Kanadas.
Mõningad kommentaarid ja pärand
Dieppe'i rünnak on siiani ajaloolaste ja veteranide seas tugeva tähelepanu all: arutletakse, kas ja kuivõrd oli rünnaku riske adekvaatselt hinnatud ning millisel määral kiirendati operatsiooni poliitiliste ja strateegiliste ootuste tõttu. Üks kindel järeldus on see, et Dieppe andis väärtuslikku teavet ja kogemusi, mis aitasid valmistuda edukamateks tulevasteks liitlaste maabumisoperatsioonideks Euroopas.
Rünnakust ja seda puudutavatest aruteludest huvitatu leiab palju allikmaterjale arhiivides, sõjategevuse- ja mälestusteuurimustes ning paljudes veteranide mälestusteraamatutes.
Taust
Britid otsustasid, et Dieppe'i rünnakut saab kavandada kuu aja jooksul. Nad olid väga hoolikad, et hoida rünnakut salajas. Plaanide kohta ei peetud mingeid protokolle.
Pärast Briti ekspeditsioonivägede evakueerimist Dunkerque'ist 1940. aasta mais hakkasid britid kavandama rünnakuväge. See kasutaks uusi viise, kuidas teha merel maabumisi randades (amfiibsõda).
Britid hakkasid planeerima, et näha, kas nad suudavad sadama vallutada. See võimaldaks neil katsetada, kuidas kasutada rünnakul laevu. Samuti võimaldaks see neil katsetada uut varustust.
Dieppe, rannikulinn Prantsusmaal, on ehitatud piki pikka kaljut La Manche'i väina äärde. 1942. aastal püstitasid sakslased Berneval-le-Grand'is ja Varengeville'is kaks suurt suurtükipatareid. Üks oluline kaalutlus Briti planeerijate jaoks oli see, et Dieppe oli kuninglike õhujõudude hävituslennukite laskekaugusel.
Nõukogude valitsus avaldas samuti survet sakslaste ründamiseks Lääne-Euroopas. 1942. aasta alguseks ei hävitanud Wehrmachti operatsioonBarbarossa rünnakud Nõukogude Liitu.
Sakslased liikusid aga Nõukogude Liidu lõunaosa territooriumile, tungides Stalingradi suunas. Jossif Stalin nõudis, et liitlased ründaksid Prantsusmaal, et sundida sakslasi 40 diviisi idarindelt ära viima. See muudaks Punaarmee jaoks lahingutegevuse vähem raskeks.
Plaan
Dieppe'i rünnak oli suurrünnak, mille kavandas viitseadmiral Lord Mountbatten.
Ründav vägi koosneks 5000 kanadalasest, 1000 briti sõdurist ja 50 Ameerika Ühendriikide metsaväelasest.
See oli algselt kavandatud 1942. aasta aprillis ja kandis koodnimetust operatsioon Rutter. Liitlased kavatsesid teha suurrünnaku Saksa kontrolli all olevale sadamale Prantsusmaa rannikul ja hoida seda kaks korda. Nad hävitaksid vaenlase hooned ja kaitsemehhanismid enne tagasitõmbumist.
See plaan kiideti heaks 1942. aasta mais. See hõlmas Briti langevarjuüksuste rünnakut Saksa suurtükipatareide vastu. Kanadalased maanduksid randadele ja ründaksid. Langevarjuoperatsioon tühistati ja selle asemel maabusid 3. ja 4. komando meritsi ja ründasid suurtükipatareisid.
Maakomponent
Kanada valitsus soovis, et Kanada väed saaksid võidelda. Peaväeks valiti 2. Kanada jalaväediviis, mida juhatas kindralmajor John Hamilton Roberts. Plaan nägi ette rünnaku, ilma raske õhupommitamiseta.
Üks peamisi rünnaku ebaõnnestumise põhjusi oli piisava pommitamise puudumine. Mõned arvavad, et õhu- ja mereväe pommitamist ei tehtud selleks, et piirata sadamas viibivate Prantsuse tsiviilelanike kaotusi.
Dieppe'i maabumine oli kavandatud kuues rannas. Neli asus linna ees ja kaks ida- ja lääneküljel.
Soomustehnilist tuge pakkus 14. armee tankirügement (The Calgary Regiment (Tank)). 58 uut Churchilli tanki saadeti maale uue maabumismasinaga (LCT). Lisaks olid kolmel Churchillil leegiheitjad ja kõik said tegutseda ranna lähedal madalas vees.
Mereväe- ja õhutoetus
Kuninglik merevägi tarnib 237 laeva ja maabumissõidukit. Siiski oli maabumiseelne mereväe tuukritugi piiratud ja koosnes kuuest Hunt-klassi hävitajast, millel olid 4-tollised suurtükid. Kuninglikud õhujõud varustasid 74 lennuki eskadrilli, millest 66 olid hävituslennuväe eskadrillid.
Luure
Rannade kohta ei olnud palju teavet. Kaljudel olid küll saksa suurtükipositsioonid, kuid neid ei olnud märgatud. Planeerijad arvasid, et Dieppe ei ole tugevalt kaitstud ja et rannad on sobivad jalaväe ja soomustatud lahingumasinate maabumiseks.
Rünnaku asukoht : Dieppe, Seine-Maritime'i departemangus, Ülem-Normandia.
Saksa väed
Saksa väed Dieppe'is olid rünnakuks valmis. Prantsuse topeltagendid hoiatasid neid, et britid kavandavad selles piirkonnas mingit tegevust. Samuti olid nad avastanud suurenenud raadiokõnesid ja Briti lõunapoolsetesse rannasadamatesse kogunenud maabumissõidukeid.
Dieppe ja kaljud olid hästi kaitstud. 1500 sõjaväelast paigutati Dieppe'i ja lähedalasuvate linnade randadele, kattes kõik tõenäolised maabumiskohad.
Sakslastel olid kuulipildujad, mürsud ja suurtükivägi. Linn ja sadam olid kaitstud.
Luftwaffe väed olid Jagdgeschwader 2 (JG2) ja Jagdgeschwader 26 (JG26), mille koosseisus oli 200 hävitajat, peamiselt Fw 190. Umbes 100 pommitajat oli Kampfgeschwader 2 (KG2), Kampfgeschwader 45 (KG45) ja Kampfgeschwader 77 (KG77), enamasti Dornier 217-ga.
Saksa MG34 keskmise kuulipilduja positsioon
Esialgsed maandumised
Liitlaste laevastik lahkus Inglismaa lõunarannikult 18. augusti 1942. aasta öösel. Kanadalased lahkusid Newhaveni sadamast. Kaheksa hävitajatest ja mootorpüssidest koosnevale laevastikule, mis kaitsesid maabumissõidukeid ja mootorpaate, eelnesid miinipildujad, mis puhastasid neile teed läbi La Manche'i väina.
Esimesed maabumised algasid 19. augustil kell 04:50. Rünnakud toimusid kahe suurtükipatarei vastu peamise maabumisala külgedel.
Oma teel Puysi ja Bernevali suunas liikunud maabumissõidukid ja eskadrillid kohtusid kell 03:48 väikese saksa laevarühmaga ja pidasid tulevahetust.
Kollane rand
Kolonelleitnant John Durnford-Slater ja nr 3 komando eesmärk oli teha kaks maabumist 8 miili (13 km) Dieppe'ist ida pool, et hävitada ranniku suurtükipatarei Bernevali lähedal. Patarei võis tulistada 4 miili (6,4 km) kaugusel läänes asuvat Dieppe'i maabumist.
Komandot nr 3 kandev laev lähenes rannikule idasuunas. Neid ei hoiatatud Saksa konvoi lähenemisest, mille Briti "Chain Home" radarijaamad olid avastanud kell 21.30.
Saksa tankerit eskortivad Saksa S-paadid torpeedosid mõned maabumissõidukid ja vigastasid saatvat aurukahuripaat 5.
Mootorlaev 346 ja maabumissõiduk Flak 1 tulistasid saksa paate. Rühm sai laiali, mõningate kaotustega, ja vaenlase rannakaitse sai häire alla.
Saksa suurtükipatarei lähedale jõudis vaid 18 komandot. Nad tulistasid sakslaste pihta. Kuigi suurtükiväge ei suudetud hävitada, tekitas see saksa suurtükiväele probleeme. Komandod pidid tagasi tõmbuma, sest vaenlase vägesid oli palju.
Orange Beach
Kolonelleitnant Lord Lovat ja nr. 4 Commando (sealhulgas 50 Ameerika Ühendriikide armee metsaväelast) eesmärk oli teha kaks maabumist 6 miili (9,7 km) Dieppe'ist lääne pool. Nad pidid hävitama Blancmesnil-Sainte-Marguerite'is asuva rannikutükipatarei Hess. Maandudes paremal pool, ronisid nad künkale ja ründasid. Nad hävitasid kuuest 150 mm suurtükist koosneva suurtükipatarei. See oli operatsiooni "Jubilee" ainus edu. Seejärel taganes komando plaanipäraselt kell 07:30.
Enamik nr 4 pöördus tagasi Inglismaale. Seda rünnaku osa peeti heaks näiteks sellest, kuidas Royal Marine Commando peaks maabumise ajal ründama. Lord Lovatile anti teenetemärk ja kapten Patrick Porteousile nr 4 komandost anti Victoria Rist.
Sinine rand
Merelahing väikese Saksa konvoi ja 3. komandot kandva laeva vahel oli teinud Saksa kaitsjad Sinise ranna juures teadlikuks rünnakust. Kanada kuningliku rügemendi ning kolme Kanada Black Watchi rühma ja suurtükiväegrupi maabumine Puys'i lähedal sai käsu hävitada Dieppe'i randa kaitsvad kuulipilduja- ja suurtükipatareid.
Nad hilinevad 20 minutit ja suits, mis oleks pidanud nende rünnakut varjama, oli eemaldunud. Sakslased olid oma kaitsepositsioonidel maabumiseks valmis. Hästi kindlustatud Saksa väed tulistasid rannale maabunud Kanada vägesid suurtükkidega.
Niipea, kui nad jõudsid kaldale, leidsid kanadalased, et nad ei saa edasi liikuda. Kanada kuninglikul rügemendil oli palju hukkunuid. Rügemendi 556 mehest 200 langes ja 264 langes vangi.
Roheline rand
Rohelisel rannal samal ajal, kui nr 4 komando oli maabunud, suundus Lõuna-Saskatchewani rügement Pourville'i suunas. Nad maabusid kell 04:52, ilma et neid oleks avastatud. Rügemendil õnnestus oma maabumissõidukitest lahkuda enne, kui sakslased jõudsid oma suurtükke tulistama hakata.
Rügement pidi sisenema Pourville'ile, et ületada jõge ainukese silla kaudu. Enne kui nad jõudsid sillale, olid sakslased sinna paigutanud kuulipildujad ja tankitõrjekahurid, mis neid peatasid. Kuna sillal lebasid surnud ja haavatud kanadalased, ületas ülem kolonelleitnant Charles Cecil Ingersoll Merritt mitu korda silda. Ta tahtis oma sõduritele näidata, et silda on võimalik ületada. Kolonelleitnant Merritt sai Victoria Risti.
Pourville'i radarijaam
Dieppe'i ründe üks eesmärke oli avastada Saksa radarjaama tehnoloogia.
RAF-i lennuväe seersant Jack Nissenthall, radarispetsialist, pidi püüdma siseneda radarjaama ja saada teada selle saladusi. Kui ta pidi vangi jääma, pidid temaga kaasas olevad sõdurid ta tapma. Ta teadis palju saladusi liitlaste radarite kohta. Tal oli kaasas ka tsüaniiditablett, mida ta pidi võtma, kui ta kinni võetakse.
Nissenthall ja tema mehed ei saanud Saksa tugeva kaitse tõttu radarijaama siseneda. Nissenthall katkestas siiski kõik telefonijuhid.
Nr. 3 komando mehed, kes erinevalt nr. 4 komandost kandsid rünnaku ajal teraskiivreid.
Dieppe'i rünnak 1942, N°4 komando mälestustahvel Sainte-Marguerite-sur-Mer'is.
Dieppe Raid 1942, lähedal asuv mälestustahvel hukkunud Briti sõduritele
Kanada surnud Puysi Blue rannas. Ranna ja kõrge (okastraadiga kindlustatud) meremüüri vahele lõksu jäädes olid nad kerge sihtmärk saksa punkris asuvatele MG34 kuulipildujatele. Punkri tulistamisava on nähtav kaugel, vahetult saksa sõduri pea kohal.
Hävitatud maabumissõidukid põlevad koos Kanada surnutega rannas. Betoonist suurtükipunkt paremal katab kogu randa. Selgelt on näha järsku randa.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse ka Dieppe'i rüüsteretke?
V: Dieppe'i rüüsteretk on tuntud ka kui Dieppe'i lahing, operatsioon Rutter ja hiljem operatsioon Jubilee.
K: Millal toimus rünnak?
V: Rünnak toimus 19. augustil 1942 Prantsusmaa põhjarannikul.
K: Kes osalesid rünnakus?
V: Üle 6000 jalaväelase, enamasti kanadalased, keda toetas Kanada soomusrügement. Neid abistas ka kuningliku mereväe tugev jõud ja väiksem kuninglike õhujõudude rühm.
K: Mis oli rünnaku eesmärk?
V: Eesmärk oli vallutada lühiajaliselt üks suur sadam ja koguda teavet. Taganedes tahtsid liitlased hävitada ka rannakaitse, sadamastruktuurid ja tähtsad ehitised. Rünnaku eesmärk oli ka parandada moraali ja demonstreerida Ühendkuningriigi pühendumust läänerinde ründamisel Euroopas.
K: Kas mõni neist eesmärkidest saavutati?
V: Ühtegi neist eesmärkidest ei saavutatud. Liitlaste suurtükiväe toetus ei olnud piisav. Väed jäid rannas takistuste ja Saksa suurtükitule tõttu lõksu. Vähem kui 10 tunni möödudes esimesest maabumisest olid kõik liitlasvägede väed kas tapetud, evakueeritud või sakslaste poolt vangistatud.
Küsimus: Kui palju oli selle rünnaku käigus kaotusi?
V: Selle rünnaku käigus hukkus või jäi vangi 3623 meest (peaaegu 60%) 6086-st, kes läksid maale.
K: Kuidas mõjutas see sündmus tulevaste operatsioonide plaane?
V:: Dieppe'i sündmused mõjutasid nii Põhja-Aafrika (operatsioon Torch) kui ka Normandia maabumise (operatsioon Overlord) plaane.
Otsige