Dieppe'i rünnak on tuntud ka kui Dieppe'i lahing, operatsioon Rutter ja hiljem operatsioon Jubilee. See oli Teise maailmasõja aegne liitlaste rünnak Saksamaa poolt okupeeritud Dieppe'i sadamale. Rünnak toimus 19. augustil 1942 Prantsusmaa põhjarannikul.
Taust ja eesmärgid
Rünnaku planeerimise taga oli soov testida liitlaste võimekust teha suuremaid maabumisi, koguda vaenlase kohta luureinfot ja lüüa ajutiselt välja sadama infrastruktuur, et häirida Saksa varustust. Plaani kinnitasid kõrgemad liitlassõjalised ringkonnad osaliselt psühholoogilistel põhjustel — näidata Ühendkuningriigi pühendumust rünnakutele Lääne-Euroopa suunal ning tõsta moraali kodurindel. Eesmärkide hulka kuulusid ka rannakaitse, sadamakonstruktsioonide ja muude tähtsate objektide hävitamine ning lühiajaline sadama vallutamine teabe kogumiseks.
Koosseis ja toetus
Operatsioonile läks üle 6 000 meest; suur osa neist olid Kanada jalaväelased, keda toetas üks Kanada soomusrügement. Neid abistas suuri jõudusid esindav kuninglike õhujõudude väikegrupp ja tugev mereväeline toetus. Rünnakut toetas ka Luftwaffe-ga võitlema sundinud RAF, kuid õhutugi ei suutnud saavutada vajalikku õhujõu üleolekut.
Rünnaku käik
Rünnak algas umbes kell 5.00 hommikul. Maabumisoperatsioonid vältasid rünnaku kavandatud algusajast kuni taganemiseni, mis pidi toimuma pärast mõnda tunni pikkust tegevust; lõpuks anti käsk taganeda umbes kell 10.50. Maabunud väed sattusid tihedasse vastutulemise: liitlasväed jäid rannas kinni rannatõkete, barjääride ja Saksa suurtükitule ning vastaste jäigalt organiseeritud kaitse tõttu. Paljud ründajad ei jõudnud sadamani või kukkusid suurtükitule alla.
Kaotused
Üheksa tunni jooksul pärast esimest maabumist olid viimased liitlasväed kas tapetud, evakueeritud või sakslaste poolt vangistatud. Kokku sai kannatada 3623 meest (peaaegu 60%) 6086-st maabunutest: paljud langesid, said surma või haavata ning suur hulk jäi sõjavangiks. Kuninglikud õhuväed kaotasid rünnakus 96 lennukit (vähemalt 32 allatulistamise või õnnetuste tõttu), Luftwaffe kaotas umbes 48 lennukit. Meresõidukite ja maabumisvahendite kaotus oli suur: merevägi kaotas 33 maabumissõidukit ja ühe hävitaja.
Mis läks valesti
- Omavaheline koordinatsioon ja toetus ei olnud piisavad: suurtükiväeline ja õhutoetus ei suutnud neutraliseerida rootsude ja rannakaitse tugevust.
- Liiga optimistlik ajakava ja halb informatsioon vaenlase täpse positsiooni ja kaitsesüsteemide kohta.
- Ranniku struktuur ja takistused muutsid maabumise keeruliseks; maastiku ja randade valik ei olnud sobiv suurte rindelaskvateüksuste läbitungimiseks.
- Puudulik üllatuselement ja mõnede üksuste sattumine tihedate tulialade alla kohe pärast maabumist.
Tagajärjed ja õppetunnid
Paljud rünnaku eesmärgid ei täitunud, kuid operatsioon andis liitlastele karmi, kuid väärtusliku õppetunni suurte maabumiste ettevalmistamisel. Dieppe'i kogemused mõjutasid järgmiste maabumisoperatsioonide planeerimist: rõhutati paremat eelmist luure- ja õhutoetust, tugevamat suurtükiväelist tuld, spetsiaalsete maabumis- ja soomusriistade arendamist (nt peegeldus- ja laskemoona kaitseks sobivad lahendused, hiljem ka spetsiaalsed maabumis- ning ujuvsoomustatud tankid) ning paremat operatsioonide koordineerimist mere-, õhu- ja maavägede vahel. Kirjeldatud juhtum rõhutas ka vajadust saavutada õhu- ja mereülemvõim enne suuremahulisi maabumisi.
Kuninglik merevägi kaotas 33 maabumissõidukit ja ühe hävitaja. Dieppe'i sündmused mõjutasid Põhja-Aafrika (operatsioon Torch) ja Normandia maabumisplaane (operatsioonOverlord).
Pikaajaline mõju ja mälestus
Kuigi operatsiooni otsene tulemus oli katastroofiline, aitas see rünnak liitlastel paremini mõista, milliseid tehnilisi ja taktikalisi lahendusi on vaja edukaks maabumiseks. Need õppetunnid kanti üle ja rakendati hilisemas planeerimises, mis aitas lõpuks 1944. aasta Normandia maabumisel õnnestuda. Dieppe'ga seotud kaotused jäid Kanada ühiskonnale sügavalt kibedaks mälestuseks ning rünnakule on pühendatud mitu mälestusmärki ja kommemoratsioonisündmust nii Dieppe'is kui ka Kanadas.
Mõningad kommentaarid ja pärand
Dieppe'i rünnak on siiani ajaloolaste ja veteranide seas tugeva tähelepanu all: arutletakse, kas ja kuivõrd oli rünnaku riske adekvaatselt hinnatud ning millisel määral kiirendati operatsiooni poliitiliste ja strateegiliste ootuste tõttu. Üks kindel järeldus on see, et Dieppe andis väärtuslikku teavet ja kogemusi, mis aitasid valmistuda edukamateks tulevasteks liitlaste maabumisoperatsioonideks Euroopas.
Rünnakust ja seda puudutavatest aruteludest huvitatu leiab palju allikmaterjale arhiivides, sõjategevuse- ja mälestusteuurimustes ning paljudes veteranide mälestusteraamatutes.





