Evelina }}.

Taust

Evelina on tegelikult järg. Enne seda oli teine raamat, mis ei ilmunud kunagi trükis. See oli jätkuks valmis raamatule pealkirjaga "Caroline Evelyni ajalugu". Oma 15. sünnipäeval juunis või selle paiku põletas Frances Burney kõik oma kirjutised. Tema põletatud teoste hulgas oli ka täielik ilukirjanduslik teos "The History of Caroline Evelyn". See oli neli kuud enne härra Burney ja proua Alleni, Burney uue kasuema, pulmi. Ei ole selge, miks ta selle põletas. Tõenäoliselt tegi ta seda siiski seetõttu, et proua Allenile ei meeldinud tema kirjutatu. Siiski oli Evelina lugu endiselt tema peas ja ta hakkas seda salaja kirjutama. Kui ta oli kolmanda köite juures, tundis ta end süüdi. Ta ütles oma isale, et kirjutab raamatut, kuid ei selgitanud rohkem ja küsis, kas ta võib selle trükki panna. Dr. Burney naeris ja ütles jah.

Evelina tuli välja jaanuaris 1778. See oli kohe populaarne. Peaaegu kõik kiitsid seda raamatut. Dr. Burney ei teadnud, kes on autor, enne kui juunis Burney õde talle seda ütles. Ta luges seda "hirmu ja värinaga", kuid see meeldis talle. Hiljem tuli ta ja kiitis Frances'i, et ta nii hästi kirjutas. Burney oli nii õnnelik, et ta "heitis" talle sülle ja puhkes pisaratesse.

Kokkuvõte

Esimene köide

Romaan algab leedi Howardi kirjaga oma sõbrale, pastor Arthur Villarsile. Kirjas teatab leedi Howard, et Madame Duval (Evelina vanaema) sõidab Inglismaale, et oma lapselast Evelinat taas näha. Oma vastuses räägib pastor Villars talle Evelina ajaloost. 18 aastat tagasi oli proua Duval väga vihane oma tütre Caroline'i, Evelina ema, peale, kui too põgenes koos Sir John Belmontiga. Pärast seda, kui nad olid abiellunud, põletas Sir John Belmont abielupaberid ja ütles, et see on sama, kui nad poleks kunagi abiellunud. Õnnetuna läks ta tagasi pastor Villarsi juurde, kes oli teda kasvatanud, nagu ta nüüd Evelinat kasvatas. Seal sünnitas ta Evelina ja suri. Reverend Villars kardab, et proua Duval võib Evelina häbiväärselt surema panna nagu tema ema Caroline.

Reverend Villars tahab Evelinat proua Duvalist eemal hoida, mistõttu ta laseb tal külastada leedi Howardi kodu. Seal olles saavad nad uudise, et leedi Howardi vöör, kapten Mirvan, tuleb tagasi Inglismaale. Evelina tahab näha, milline on London, ja palub pastor Villarsil lasta tal sinna minna. Kahjuks ütleb pastor jah.

Londonis köidab inimesi Evelina ilu ja kahtlane sünnitus. Evelina, kes on intelligentne, kuid väga kogenematu, ei tunne 18. sajandi Londoni ühiskonna reegleid. Seetõttu teeb ta palju vigu. Ta armub lord Orville'i, kes on ilus, tagasihoidlik ja viisakas mees. Teine mees, Sir Clement Willoughby, on armunud Evelinasse, kuid tema sünnipära ja iseloom panevad teda flirtima, selle asemel et soovida temaga abielluda. Evelina on tema käitumisest segaduses ja piinlik, kuid ei tea, kuidas teda peatada.

Londonis on Evelina väga üllatunud, kui ta kohtub oma vanaema ja mõnede oma nõbudega, Brangtonidega. Ta on nende ebaviisakast käitumisest piinlik ja arvab, et lord Orville ei armasta teda kunagi. Mirvanid naasevad maale, võttes Evelina kaasa.

Nii Evelina kui ka pastor ei ole rahul, kui kuulevad proua Duvali soovist kaevata Sir John Belmont kohtusse. Leedi Howard kirjutab hoopis Sir John Belmont'ile ja räägib talle Evelinast. Evelina ootab hirmunult vastust.

Teine köide

Sir Clermont Willoughby tuleb kutsumata leedi Howardi majja. Ta ja kapten Mirvan riietuvad röövliteks, et mängida proua Duvali, keda kapten Mirvan vihkab, välja. Nad ütlevad talle, et tema sõber M. Du Bois on vangis. Hirmus läheb ta koos Evelinaga vaatama, kas see vastab tõele. Samal ajal kui kapten Mirvan viskab proua Duvali kraavi ja seob ta kinni, räägib Sir Clement Willoughby Evelinaga eraviisiliselt. Evelina tunneb proua Duvali pärast suurt kahetsust ja püüab kapten Mirvanit oma trikke lõpetada, kuid too muutub ainult vihaseks. Sir Clermont Willoughby pakub Evelina rahuloluks leedi Howardi majast ära minna ja lahkub.

Varsti pärast tema lahkumist saab leedi Howard kirja sir John Belmontilt. Ta ütleb, et ta kasvatab juba Caroline'i tütart ja et ta pärib tema raha. Evelina on väga segaduses ja proua Duval on raevus. Ta käib pastor Villarsi juures ja ütleb, et peab Evelina võtma Sir John Belmonti kohtusse. Reverend ütleb, et ei. Siis ähvardab ta, et kui Evelina ei ela tema juures Londonis, ei anna ta Evelinale tema surma korral tema raha. "Mulle, ma tunnistan, tundus see ähvardus vähetähtis (oluline)," kirjutab pastor, "kuid... minu kõhklus (hirm, häbelikkus, kahtlus), et mul on õigus teda nii suurest varandusest ilma jätta (ära võtta)... sundis mind tema ettepanekut kuulda võtma". Ta ütleb Evelinale, et ta oleks ettevaatlik ja "...mitte ainult ei otsustaks, vaid... tegutseks ise". Evelina läheb koos proua Duvaliga tagasi Londonisse.

Evelina elab koos Branghtoni perekonnaga ja on väga õnnetu. Proua Duval on väga vihane, kui ta avastab, et kapten Mirvan on teda petnud, kui ta leiab härra Du Bois' Branghtoni majast. Branghtonite majas kohtub ta väga vaese, melanhoolse šoti luuletaja härra Macartney'ga ja näeb teda püssid käes, kes ütleb: "Oo Jumal!" - andesta mulle! Arvates, et mees üritab end tappa, peatab ta teda ja hüüab: "Oo, härra, halastage endale!". Hiljem saab ta teada, et mees kavatses raha eest inimesi püssidega hirmutades inimesi röövida, sest Brangtonid olid ähvardanud teda vangi panna, kui ta ei maksa raha, et nende majas elada. Ta oli armunud ühte daami, kuid selle daami isa oli nii vihane, et nad olid kakelnud ja isa oli haigestunud. Kui ta sellest oma emale rääkis, ütles too talle, et naise isa oli tegelikult tema isa, kes oli nad juba ammu maha jätnud - seega oli naine, keda ta oli armastanud, tegelikult tema õde! Evelina annab talle oma raha ja sõbruneb temaga.

Ta on aga väga kurb koos Branghtonidega. Ükskord käisid nad Marybone'is, lõbuaedades. Seal ründas Evelinat üks purjus meremees, kuid prostituudid päästsid ta. Prostituutide juures olles kohtub ta taas lord Orville'iga. Ta on väga üllatunud, kui mees tuleb teda külastama Londoni ebamoodsas linnaosas ja on taas tema vastu lahke. Hiljem kasutavad Brangtonid Evelina nime, et sõita lord Orville'i vankris, purustades isegi selle klaasi. Ehmunud Evelina kirjutab lord Orville'ile kirja, milles ta ütleb, et tal on kahju sellest, mida Branghtonid tegid, ja et Branghtonid olid kasutanud tema nime, ilma et oleksid talle sellest isegi rääkinud. Ta on šokeeritud, kui saab lord Orville'ilt solvava vastuse. "Oh... kuidas mind on selles mehes petetud!" Varsti pärast seda pöördub ta tagasi pastor Villarsi juurde. Seal jääb ta väga haigeks. Reverend saadab ta murelikult oma "äärmiselt targa" naabri proua Selwyniga Bristol Hotwellsisse, Clifton Hillis asuvasse puhkekülla.