Evelina (Frances Burney, 1778) — kirjaromaan: kasvulugu ja satiir
Frances Burney Evelina (1778) — kirjaromaan: elegantne kasvulugu ja terav satiir Londonisse sisenemisest, armastusest ja ühiskonna pilkest.
Evelina ehk ühe noore daami maailma sisenemise lugu on inglise kirjaniku Frances Burney romaan, mis ilmus esmakordselt 1778. aastal. Romaan ilmus esmalt salaja, kuid luuletaja George Huddesford paljastas, et Burney on Evelina autor, mida Burney nimetas "räpaseks luuletuseks". Kui sai teatavaks, et Burney oli Evelina kirjutanud, tegi see ta kohe väga kuulsaks.
Selles kirjaromaanis lahkub kangelanna, kaunis Evelina Anville, esimest korda oma vaiksest kodust, et minna Londonisse. Läbi paljude ohtude ja moesõprade rõõmude kasvab Evelina iseloomu ja tarkust ning leiab armastuse lord Orville'i vastu. See romantikat ja satiiri sisaldav sentimentaalne romaan mõjutas Jane Austeni ja Maria Edgeworthi.
Sisu ja vorm
Evelina on kirjaromaan: lugu jutustatakse peamiselt Evelina enda ja tema tuttavate kirjadest. Vorm võimaldab vahetut ja vahetule vastanduvat lähenemist — isiklikud mured ja tunded selguvad privaatsetes kirjatükikes, samas kui ühiskondlikud komöödia- ja piinlikkusehetked toimuvad avalikus ruumis. Romaan jälgib Evelina sisenemist Londoni seltskonda, tema sotsiaalseid eksimusi ja väärarusaamu ning kasvamist noore naisena, kes õpib eristama siirust ja varjatud huvisid.
Peamised teemad
- Sotsiaalne kohtlemine ja kombed: romaan uurib, kuidas seltskondlikud reeglid, korrumpeerunud kombed ja väärarusaamad mõjutavad üksikisiku mainet ja otsuseid.
- Identiteet ja pärand: Evelina päritolu ja sellega seotud saladused mängivad loo emotsionaalse ja moraalse arengu keskmes.
- Sentiment ja iroonia: Burney tasakaalustab tundlikku sentimentaalsust terava satiiri ja koomiliste situatsioonidega, mis paljastavad ühiskonna nõrkusi.
- Soorollid ja naise positsioon: romaan näitab naise piiratud võimalusi toimetulekuks, samas esitades peategelase kaudu eeskuju moraalsest tugevusest ja eneseteadvusest.
Stiil ja tonaalsus
Burney stiil on segu siirast tunnetusest ja peenest irooniast. Kirjad annavad näo intiimsele enesekirjeldusele, samas kui autori poolt vahendatud situatsioonide kirjeldus paljastab koomilisi ja mõnikord teravaid ühiskonnakriitilisi tähelepanekuid. Romaani dialoogid ja stseenid — mõeldes eriti seltskonna- ja ballikohtadele — toovad esile moetrende, kõnelusi ja väikseid draamasid, mis aitavad luua elavat pildi 18. sajandi kõrgseltskonna elust.
Avaldamine ja vastuvõtt
Raamatu anonüümne ilmumine 1778. aastal tõi Burneyle kiire populaarsuse. Kuigi autori identiteet algul salastati, avalikustamine tekitas palju huvi ja arutelu. Arvustused olid segased — mõned kiitsid romaani elavust ja karakterite usutavust, teised pidasid seda liiga sentimentaalseks — kuid üldiselt sai teos laialdast lugejasuhet ja kindlustas Burney kirjanikukarjääri alguse.
Mõju ja pärand
Evelina oli oluline samm modernse inglise romaani arengus: selle kombinatsioon kirjavaate, sotsiaalse teravuse ja naiskangelanna arenguloo vahel mõjutas hilisemaid kirjanikke. Romaanist on rõhutatud selle mõju Jane Austeni ja Maria Edgeworthi loomingule — eeskätt seltskonna komöödiate ja naiste eneseteadvuse kujutamisel. Lisaks on teos jätkuvalt huvipakkuv kirjandusajaloolaste ja lugejate seas, kes uurivad 18. sajandi seltskonnaelu, naiste rolli ja kirjaniku hääle arengut.
Peategelased ja iseloomustused
- Evelina Anville: tagasihoidlik, siiras ja moraalselt tugev noor naine, kelle areng on romaani keskmes.
- Lord Orville: elegantselt reserveeritud ja lugupidav tõeline armastus, kelle suhtumine Evelinasse aitab seda moraalset ja emotsionaalset kasvu.
Miks lugeda?
Kui huvitavad sind 18. sajandi seltskondlikud kombed, naiskirjaniku vaade ühiskonnale ja kirjaromaani eripära, pakub Evelina rikkalikku materjali: see on samal ajal meelelahutuslik, õpetlik ja ajalooliselt informatiivne teos, mis annab aimu nii ajastu kommetest kui ka inimlikest nõrkustest ja voorustest.
Taust
Evelina on tegelikult järg. Enne seda oli teine raamat, mis ei ilmunud kunagi trükis. See oli jätkuks valmis raamatule pealkirjaga "Caroline Evelyni ajalugu". Oma 15. sünnipäeval juunis või selle paiku põletas Frances Burney kõik oma kirjutised. Tema põletatud teoste hulgas oli ka täielik ilukirjanduslik teos "The History of Caroline Evelyn". See oli neli kuud enne härra Burney ja proua Alleni, Burney uue kasuema, pulmi. Ei ole selge, miks ta selle põletas. Tõenäoliselt tegi ta seda siiski seetõttu, et proua Allenile ei meeldinud tema kirjutatu. Siiski oli Evelina lugu endiselt tema peas ja ta hakkas seda salaja kirjutama. Kui ta oli kolmanda köite juures, tundis ta end süüdi. Ta ütles oma isale, et kirjutab raamatut, kuid ei selgitanud rohkem ja küsis, kas ta võib selle trükki panna. Dr. Burney naeris ja ütles jah.
Evelina tuli välja jaanuaris 1778. See oli kohe populaarne. Peaaegu kõik kiitsid seda raamatut. Dr. Burney ei teadnud, kes on autor, enne kui juunis Burney õde talle seda ütles. Ta luges seda "hirmu ja värinaga", kuid see meeldis talle. Hiljem tuli ta ja kiitis Frances'i, et ta nii hästi kirjutas. Burney oli nii õnnelik, et ta "heitis" talle sülle ja puhkes pisaratesse.
Kokkuvõte
Esimene köide
Romaan algab leedi Howardi kirjaga oma sõbrale, pastor Arthur Villarsile. Kirjas teatab leedi Howard, et Madame Duval (Evelina vanaema) sõidab Inglismaale, et oma lapselast Evelinat taas näha. Oma vastuses räägib pastor Villars talle Evelina ajaloost. 18 aastat tagasi oli proua Duval väga vihane oma tütre Caroline'i, Evelina ema, peale, kui too põgenes koos Sir John Belmontiga. Pärast seda, kui nad olid abiellunud, põletas Sir John Belmont abielupaberid ja ütles, et see on sama, kui nad poleks kunagi abiellunud. Õnnetuna läks ta tagasi pastor Villarsi juurde, kes oli teda kasvatanud, nagu ta nüüd Evelinat kasvatas. Seal sünnitas ta Evelina ja suri. Reverend Villars kardab, et proua Duval võib Evelina häbiväärselt surema panna nagu tema ema Caroline.
Reverend Villars tahab Evelinat proua Duvalist eemal hoida, mistõttu ta laseb tal külastada leedi Howardi kodu. Seal olles saavad nad uudise, et leedi Howardi vöör, kapten Mirvan, tuleb tagasi Inglismaale. Evelina tahab näha, milline on London, ja palub pastor Villarsil lasta tal sinna minna. Kahjuks ütleb pastor jah.
Londonis köidab inimesi Evelina ilu ja kahtlane sünnitus. Evelina, kes on intelligentne, kuid väga kogenematu, ei tunne 18. sajandi Londoni ühiskonna reegleid. Seetõttu teeb ta palju vigu. Ta armub lord Orville'i, kes on ilus, tagasihoidlik ja viisakas mees. Teine mees, Sir Clement Willoughby, on armunud Evelinasse, kuid tema sünnipära ja iseloom panevad teda flirtima, selle asemel et soovida temaga abielluda. Evelina on tema käitumisest segaduses ja piinlik, kuid ei tea, kuidas teda peatada.
Londonis on Evelina väga üllatunud, kui ta kohtub oma vanaema ja mõnede oma nõbudega, Brangtonidega. Ta on nende ebaviisakast käitumisest piinlik ja arvab, et lord Orville ei armasta teda kunagi. Mirvanid naasevad maale, võttes Evelina kaasa.
Nii Evelina kui ka pastor ei ole rahul, kui kuulevad proua Duvali soovist kaevata Sir John Belmont kohtusse. Leedi Howard kirjutab hoopis Sir John Belmont'ile ja räägib talle Evelinast. Evelina ootab hirmunult vastust.
Teine köide
Sir Clermont Willoughby tuleb kutsumata leedi Howardi majja. Ta ja kapten Mirvan riietuvad röövliteks, et mängida proua Duvali, keda kapten Mirvan vihkab, välja. Nad ütlevad talle, et tema sõber M. Du Bois on vangis. Hirmus läheb ta koos Evelinaga vaatama, kas see vastab tõele. Samal ajal kui kapten Mirvan viskab proua Duvali kraavi ja seob ta kinni, räägib Sir Clement Willoughby Evelinaga eraviisiliselt. Evelina tunneb proua Duvali pärast suurt kahetsust ja püüab kapten Mirvanit oma trikke lõpetada, kuid too muutub ainult vihaseks. Sir Clermont Willoughby pakub Evelina rahuloluks leedi Howardi majast ära minna ja lahkub.
Varsti pärast tema lahkumist saab leedi Howard kirja sir John Belmontilt. Ta ütleb, et ta kasvatab juba Caroline'i tütart ja et ta pärib tema raha. Evelina on väga segaduses ja proua Duval on raevus. Ta käib pastor Villarsi juures ja ütleb, et peab Evelina võtma Sir John Belmonti kohtusse. Reverend ütleb, et ei. Siis ähvardab ta, et kui Evelina ei ela tema juures Londonis, ei anna ta Evelinale tema surma korral tema raha. "Mulle, ma tunnistan, tundus see ähvardus vähetähtis (oluline)," kirjutab pastor, "kuid... minu kõhklus (hirm, häbelikkus, kahtlus), et mul on õigus teda nii suurest varandusest ilma jätta (ära võtta)... sundis mind tema ettepanekut kuulda võtma". Ta ütleb Evelinale, et ta oleks ettevaatlik ja "...mitte ainult ei otsustaks, vaid... tegutseks ise". Evelina läheb koos proua Duvaliga tagasi Londonisse.
Evelina elab koos Branghtoni perekonnaga ja on väga õnnetu. Proua Duval on väga vihane, kui ta avastab, et kapten Mirvan on teda petnud, kui ta leiab härra Du Bois' Branghtoni majast. Branghtonite majas kohtub ta väga vaese, melanhoolse šoti luuletaja härra Macartney'ga ja näeb teda püssid käes, kes ütleb: "Oo Jumal!" - andesta mulle! Arvates, et mees üritab end tappa, peatab ta teda ja hüüab: "Oo, härra, halastage endale!". Hiljem saab ta teada, et mees kavatses raha eest inimesi püssidega hirmutades inimesi röövida, sest Brangtonid olid ähvardanud teda vangi panna, kui ta ei maksa raha, et nende majas elada. Ta oli armunud ühte daami, kuid selle daami isa oli nii vihane, et nad olid kakelnud ja isa oli haigestunud. Kui ta sellest oma emale rääkis, ütles too talle, et naise isa oli tegelikult tema isa, kes oli nad juba ammu maha jätnud - seega oli naine, keda ta oli armastanud, tegelikult tema õde! Evelina annab talle oma raha ja sõbruneb temaga.
Ta on aga väga kurb koos Branghtonidega. Ükskord käisid nad Marybone'is, lõbuaedades. Seal ründas Evelinat üks purjus meremees, kuid prostituudid päästsid ta. Prostituutide juures olles kohtub ta taas lord Orville'iga. Ta on väga üllatunud, kui mees tuleb teda külastama Londoni ebamoodsas linnaosas ja on taas tema vastu lahke. Hiljem kasutavad Brangtonid Evelina nime, et sõita lord Orville'i vankris, purustades isegi selle klaasi. Ehmunud Evelina kirjutab lord Orville'ile kirja, milles ta ütleb, et tal on kahju sellest, mida Branghtonid tegid, ja et Branghtonid olid kasutanud tema nime, ilma et oleksid talle sellest isegi rääkinud. Ta on šokeeritud, kui saab lord Orville'ilt solvava vastuse. "Oh... kuidas mind on selles mehes petetud!" Varsti pärast seda pöördub ta tagasi pastor Villarsi juurde. Seal jääb ta väga haigeks. Reverend saadab ta murelikult oma "äärmiselt targa" naabri proua Selwyniga Bristol Hotwellsisse, Clifton Hillis asuvasse puhkekülla.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas raamatu "Evelina ehk ühe noore naise maailma sisenemise ajalugu" (Evelina or The History of a Young Lady's Entrance into the World)?
V: Evelina kirjutas inglise kirjanik Frances Burney.
K: Millal Evelina esimest korda avaldati?
V: Evelina avaldati esmakordselt 1778. aastal.
K: Kuidas sai avalikkus esimest korda teada Evelina kirjaniku isikust?
V: Luuletaja George Huddesford avaldas, et Burney oli Evelina autor, mida Burney nimetas "räpaseks luuletuseks".
K: Millist mõju avaldas Burney Evelina autorsuse avalikustamine tema mainele?
V: Kui sai teatavaks, et Burney oli kirjutanud Evelina, tegi see ta kohe väga kuulsaks.
K: Kes on Evelina peategelane?
V: "Evelina" peategelane on noor naine nimega Evelina Anville.
K: Mis juhtub Evelinaga kirjaromaanis?
V: Kangelanna Evelina lahkub esimest korda oma vaiksest kodust, et minna Londonisse. Läbi paljude ohtude ja moesõprade rõõmude kasvab Evelina iseloomu ja tarkust ning leiab armastuse lord Orville'i vastu.
Küsimus: Millist mõjukat rolli mängis Evelina inglise kirjanduses?
V: See romantikat ja satiiri sisaldav sentimentaalne romaan mõjutas Jane Austeni ja Maria Edgeworthi.
Otsige