Frances Burney
Frances Burney (13. juuni 1752 - 6. jaanuar 1840) oli inglise romaanikirjanik, päevikukirjanik ja näitekirjanik. Ta oli tuntud ka kui Fanny Burney. Pärast abiellumist oli ta tuntud kui Madame d'Arblay. Ta sündis Inglismaal King's Lynnis. Ta sündis muusiku dr Charles Burney (1726 - 1814) ja proua Esther Sleepe Burney (1725 - 62) pojana. Ta õpetas end enamasti ise. Ta alustas kirjutamist, mida ta nimetas oma "kritseldamisteks", kui oli kümneaastane. Tema esimene romaan "Evelina" ilmus 1778. aastal. See romaan tegi ta väga kuulsaks. Cecilia ilmus 1782. aastal. See oli veelgi suurem kriitiline edu. Tema peamised romaanid Evelina, Cecilia ja Camilla jutustavad noorest tüdrukust. Tüdrukud on targad ja ilusad, kuid ei oma palju kogemusi. Tüdruk läheb maailma ja kasvab iseloomu. Tema raamatud meeldisid Jane Austenile. 1786. aastal sai temast kuninganna Charlotte'i teine rüütlihoidja. Ta kirjutas palju päevikuid ja kirju. Tema päevikud ja kirjad on huvitanud ajaloolasi. 1793. aastal abiellus ta Prantsuse pagulasega, kindral Alexandre D'Arblay'ga. Neil sündis 1794. aastal poeg. Tema nimi oli Alexander. Ta oli nende ainus poeg. Aastatel 1802-1812 Prantsusmaal elades kirjutas Burney teose "The Wanderer". See oli romaan Prantsuse revolutsioonist. See avaldati 1814. aastal. Tema viimane avaldatud teos oli "Doktor Burney mälestused" (1832). Ta suri 6. jaanuaril 1840 Londonis. Ta maeti Bathis oma abikaasa ja poja lähedusse.
Perekonnaelu
13. juunil 1752 sündis Frances Burney King's Lynnis. Ta ristiti 7. juulil. Tema vanemad vennad ja õed olid Ester (Hetty) (1749 - 1832) ja James (1750 - 1821). Tema nooremad vennad ja õed olid Susanna Elizabeth (1755-1800), Charles (1757-1817) ja Charlotte Ann (1761-1838). Susanna Elizabethist sai Frances Burney lähedane sõber. James Burneyst sai admiral. Ta purjetas koos kapten James Cookiga tema teisel ja kolmandal reisil. Noorem Charles Burney oli teadlane. Tema noorem poolõde Sarah Burney (1772 - 1844) sai samuti romaanikirjanikuks. Ta avaldas viis enda kirjutatud teost. Esther Sleepe Burney'l oli ka kaks poega, kes surid sünni ajal.
Esimene ema
Esther Sleepe Burney oli Charles Burneyst kolm aastat vanem. Tema vanim tütar Esther sündis koos Charlesiga enne nende abiellumist. Frances Burney hoidis seda "peresaladusena". Ta ei öelnud isegi midagi oma isa abielu kuupäeva kohta. Samuti ei öelnud ta memuaarides, millal tema lapsed sündisid. Mõned inimesed on arvanud, et ta varjas kuupäevi, et kõik usuksid, et ta avaldas Evelina 17-aastaselt.
Tema ema jäi ootamatult haigeks. Ta sõitis Bathi ja Bristoli Hot Wells'i. See on koht, kuhu Evelina peategelane läheb, et üritada taas terveks saada. Siiski ei saanud ta terveks. Haigust peeti tuberkuloosiks. Võimalik, et tegemist oli ka vähiga. 1760. aastal suri tema ema Esther Sleepe Burney. Ajaloolased kirjeldasid teda kui "sooja ja aruka" õrna naist. Võimalik, et Esther Burney prantslasest päritolu mõjutas Burney kirjutamist. Üks näide on Madame Duvali ja kapten Mirvani vahelised konfliktid raamatus "Evelina". See võis olla ka üks põhjus, miks ta armastas Alexandre D'Arblay'd ja abiellus temaga. Fanny oli väga vapustatud ja kurb, kui kuulis, et tema ema on surnud. Tema naaber, proua Pringle, kommenteeris. Hiljem ütles ta, "...ta ei ole kunagi sellist viletsust näinud" ja et Fanny "ei võtnud mingit lohutust --& oli peaaegu surnud [sic] nutuga". Ka tema isa Charles Burney oli väga õnnetu. Ta lohutas end sellega, et kirjutas oma naise kohta kurbi luuletusi.
Isa
Paljud inimesed austasid tema isa kui muusikut. Ta oli ka hästi haritud. Ta soovis näidata, et muusik võib olla ka härrasmees. Frances Burney nägi sageli palju ooperilauljaid, tantsijaid, muusikuid ja näitlejaid (nagu näitlejad Garrick või Christopher Smart), kes rääkisid paljudes keeltes. Ta mainis teda Evelinas: "No võib härra Garrick olla nii kuulus, nii universaalselt (kõikjal) imetletud - mul polnud aimugi nii suurest näitlejast... iga pilk räägib!... Ma kardan, et te peate mind hulluks (hulluks), nii et ma ei ütle rohkem; ometi usun tõesti, et härra Garrick teeks ka teid hulluks, kui te teda näeksite." Ta nägi ka maailmast rohkem kui enamik "noori daame". Ta kirjutas oma päevikutesse üles palju ebaviisakaid asju, mida inimesed ütlesid. Reisija Richard Twiss pani kord perekonda häbisse, rääkides ebasobivatest asjadest. Ta ütles, et ebasobiv raamat "Armastuse sõnaraamat" oli väga hea. Pärast Twissi lahkumist kirjutas Burney oma päevikusse: "Isegi minu õrn ja siiras (aus) isa ütleb, et ta on asja üsna valesti mõistnud ja et ta ei näe oma majas enam kunagi laudlinti".
Mõned inimesed on öelnud, et Burney võis olla häbelik oma isa tõttu. Inimesed ütlesid, et härra Burney ainus viga oli "alandlikkus" (liiga palju meestele teenimist). Frances ei kritiseerinud kunagi avalikult oma isa. Ta isegi hävitas hoolega kõik halva, mis tema kohta käis. Oma mälestustes kirjutas ta, et tema isal polnud mingeid vigu. Küll aga kirjutas ta selgitusi ja vabandusi asjadele, mida isa pidas õigeks.
Teine ema
Oktoobris 1767 abiellus tema isa ühe rikka lesega. Tema nimi oli Elizabeth Allen. Tal oli juba kolm poega. Burney lastele ei meeldinud nende kasuema. Hester, Francesi vanem õde, abiellus oma nõbraga. Tema nimi oli Charles Rosseau Burney. Ta oli muusik. Ta abiellus temaga 1770. aasta septembris. Tõenäoliselt tegi ta seda selleks, et kodust lahkuda. Selle tõttu kaotas Frances õe, kes oli nagu teine ema. Burney lapsed tegid proua Alleniga "salajase sõja". Nad kutsusid teda "proua Precious", "proua" ja "proua". Frances Burney kirjas oma õele Hesterile seisis: "Selle jaoks välja võltsitud (välja mõeldud, väljamõeldud, valetatud) vabanduse jätan ma teie enda leidlikkusele." Kuigi Frances oli sel ajal 25-aastane, pidi ta leidma ettekäände, et külastada oma abielus õde. Isegi nende vana sõber Samuel "Daddy" Crisp ühines proua Elizabeth Alleni mõnitamisega.
Haridus
Tema isa kasvatas tema õdesid Estherit ja Susannat palju rohkem kui Frances Burney. Kui ta oli kaheksa-aastane, ei olnud ta ikka veel tähestikku õppinud. Ta oli ka nii häbelik, et külalised tema isa majas kutsusid teda "vanaprouaks". Mõned teadlased arvavad, et tal võis olla mingi düsleksia. Tema vend mängis talle trikke, teeseldes, et õpetab teda lugema, ja andis talle raamatu tagurpidi. Ta ei saanud aru, et see oli tegelikult tagurpidi ja püüdis seda lugeda. Inimesed ütlesid, et "väikest lolli" tuleks piitsutada. Esther Sleepe Burney aga vastas alati, et "tal ei ole Fanny pärast mingeid hirme". Tema õde Susanna ütles, et Fanny on "mõistlik, tundlik ja häbelik (häbelikkus)". Ta lisas ka: "Ma kardan... et mu õde Fanny on liiga reserveeritud".
1763. või 1764. aastal sai Samuel "Daddy" Crisp lähedaseks Burney perekonnale. Ta aitas Francesil kirjutada, paludes temalt palju päevikukirju oma pere ja elu kohta. Ta mõjutas tema kirjutamist väga palju.
Töötab
Frances Burney d'Arblay tegi uut tüüpi inglise romaani, jäädvustades asju, mis juhtusid alates George III hullust kuni Waterloo lahingu järgsete sündmusteni. Ta kirjutas ka komöödiaid, mis avaldasid suurt mõju paljudele tulevastele kirjanikele. Näiteks leidis Jane Austen nii "Uhkuse ja eelarvamuse" teema kui ka pealkirja Frances Burney romaani "Cecilia" viimasest peatükist. Burney mõjutas ka William Makepeace Thackerayt, kes kirjutas "Vanity Fairi". Tema esimene romaan "Evelina" oli inglise keeles uut tüüpi ilukirjandus. See oli ilukirjandus, kus naisi ühiskonnas näidati realistlikult ja moodsalt - viisakusromaan. "Ta näitas viisaka ühiskonna kombeid ja moraali naeruväärsete (naljakate) ja tavapäraste (traditsiooniliste) kommete austamisega." (Norton Anthology of Literature by Women, lk 242) Burney oli esimene naine, kes tegi romaanide kirjutamise "auväärseks". Tema teine romaan Cecilia, mis ilmus 1782. aastal, oli veelgi suurem kriitiline edu. Tema kolmas romaan, Camilla, oli väga populaarne; selle müük oli "4 korda suurem kui Evelina & peaaegu kaks korda suurem kui Cecilia".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Frances Burney?
V: Frances Burney oli inglise romaanikirjanik, päevikukirjanik ja näitekirjanik. Ta oli tuntud ka kui Fanny Burney. Pärast abiellumist tunti teda Madame d'Arblay nime all.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Inglismaal King's Lynnis.
K: Kes olid tema vanemad?
V: Tema vanemad olid muusik dr Charles Burney (1726- 1814) ja proua Esther Sleepe Burney (1725- 62).
K: Kuidas ta õppis kirjutama?
V: Ta õpetas end enamasti ise ja hakkas kirjutama, mida ta nimetas oma "kritseldamisteks", kui ta oli kümme aastat vana.
K: Mis on tema esimese romaani nimi?
V: Tema esimese romaani nimi on Evelina ja see ilmus 1778. aastal.
K: Kellele meeldisid tema raamatud?
V: Jane Austenile meeldisid tema raamatud.
K: Millal ta abiellus kindral Alexandre D'Arblayga?
V: Ta abiellus temaga 1793. aastal.
