Araabia orjakaubandus: ajalugu, ulatus ja mõjud (650–1960)

Araabia orjakaubandus viitab orjapidamise praktikale araabia maailmas. See toimub peamiselt Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Kagu-Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas. See hõlmab ka osa Euroopast (näiteks Pürenee ja Sitsiilia), mis algas moslemite vallutuste ajal ja jätkus kuni 20. sajandini. Orjakaubandus toimus Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Somaali poolsaare orjaturgude kaudu. Enamik orjadest oli pärit Aafrika sisemaalt.

Ajaloolaste hinnangul orjastasid araabia orjakaupmehed 650. aastast kuni 1960. aastateni 10-18 miljonit inimest. Neid viidi Euroopast, Aasiast ja Aafrikast üle Punase mere, India ookeani ja Sahara kõrbe.

Ajalooline raamistik ja peamised orjakaubanduskoridorid

Araabia orjakaubandus algas varakristlikul ja islami varajases perioodis ning arenes mitme sajandi jooksul. Orjade hankimine, transport ja müük kulgesid läbi mitme peamise koridori:

• Trans-Sahara koridor: Aafrikast Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Idasse viinud marsruudid, kus kamelikaravanid vedasid inimesi Sahara kõrbest läbi.
• Punase mere ja India ookeani koridorid: Ida-Aafrika rannikult (tänane Somaalia, Tansaania, Keenia ja Madagaskar) ning sisemaalt laevadega Araabia poolsaarele, Pärsia lahte ja India rannikule.
• Mediterranea koridor: Vahemere ääres toimunud röövimised ja orjade turgude tegevus, mis mõjutasid Püreneed, Sitsiiliat ja Sardiinia saart ning põhjapoolseid Vahemere alasid.

Kes olid orjad ja milline töö neid ootas?

Orjade päritolu oli väga mitmekesine: Aafrika sisemaa rahvad (sh mustanahalised Ida- ja Kesk-Aafrika elanikkonnast), Euroopa maismaal elanud põgenikud ja sõjavangid ning ka mõningal määral Aasia päritolu inimesed. Orjadele määrati mitmesuguseid rolle:

• kodused teenijad ja pereliikmete saatjad (eriti naised, kes töötasid majapidamistes ja teeninduses);
• põllumajandus- ja kaubanduslik töö (nt suhkru- ja muu kasvajate töö Lähis-Ida rannikualadel ja rannikualadel);
• sõjalised orjad (nt mamlukid), kes mõnikord saavutasid kõrgeid positsioone ja võimu;
• kaupmeeste ja valitsejate teenitajad, kel oli sageli piiratud või varjatud vabadus.

Mahud, ajavahemik ja arvude tõlgendamine

Arv 10–18 miljonit on ajaloolaste üldine hinnang inimesele, kes said orjaks araabia orjakaubanduse raames aastatel ~650–1960. See on ligikaudne ja ajaloouurijate seas on number ning selle tõlgendamine palju arutelu objekt. Mõned olulised tähelepanekud:

• Statistika on osaliselt ebatäpne, sest kirjalikud allikad on killustunud ja paljud vastuvõtupiirkonnad ei pidanud süsteemseid registriraamatuid.
• Orjakaubanduse kestus ja geograafia olid väga erinevad võrreldes Atlandi-ülese orjakaubandusega: näiteks osales palju naissoost orje majapidamistöös ja paljud transpordikoridorid olid väga pikad ja julmad (näiteks Saharast läbikäigud).
• Uuringud kasutavad eri lähenemisi (kirjalikud allikad, arheoloogia, suulised allikad), mistõttu hinnangud varieeruvad.

Hooldus- ja vastupanupüüdlused, kaubanduse vähenemine ja lõpp

Orjakaubandus hakkas järk-järgult kahanema 19. ja 20. sajandil erinevate tegurite koosmõjul:

• Euroopa kolonialism tõi kaasa uusi poliitilisi ja majanduslikke struktuure ning sundis kohalikke valitsejaid või hävitas orjaturge.
• Briti ja teiste jõudude meresõjaline surve, näiteks laevade patrullid India ookeanil ja Punase mere ääres, suunasid mõningaid orjavahetusi kokkuvarisemisele.
• Mõnedes moslemi valitsejates toimusid reformid (nt Osmanite impeeriumi Tanzimat-perioodi ja hilisemad seadusandlikud sammud), mis piirlesid või üritasid piirata orjapidamist; reaalsus riigiti oli aga erinev.
• 20. sajandi keskpaigas jäid vormeliselt keelanud riigid (sh mitmed Araabia poolsaare monarhid) surve all ja lõpetasid või legaliseerimise teel kehtestasid orjapidamise lõpu — formaalselt kestis see mõnel alal kuni 1960. aastate alguses.

Mõjud ja pärand

Orjakaubandusel olid pikaajalised sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed:

• Demograafiline mõju: teatud piirkondades muutis orjakaubandus rahvukoosseisu ja põhjustas püsivaid migratsioonimustreid;
• Kultuuriline mõjutus: segunemine kajastub keeles, muusikas, toidukultuuris ja religioossetes praktikates paljudes piirkondades;
• Sociaalne mõju: järeltulijad puhkesid mitmel pool sotsiaalse diskrimineerimise ja marginaliseerimise tõttu ning paljud kogukonnad kannatasid identiteediküsimuste ja stigmastumise all;
• Pärand ja mälu: orjapidamise mälestus ei ole alati avalikult käsitletud ning paljud ühiskonnad on alles hiljuti hakanud selle teemat teadlikumalt analüüsima ja tunnistama.

Uurimistöö ja kaasaegne tähendus

Ajaloolased jätkavad araabia orjakaubanduse uurimist, püüdes paremini mõista selle ulatust, mehhanisme ja inimlikke tagajärgi. Teemal on olulised inimõiguste ja mälutöö aspektid: orjakaubanduse pärand mõjutab tänaseid arutelusid rassi, klassi ja võimu suhetest regiooni ühiskondades. Samuti toob ajalooline uurimus esile, et orjapidamine oli globaalselt levinud praktika, mille eri vormidel olid erinevad mõjud ning mille tagajärjed ja vastuvõtukogemused nõuavad tundlikku ja põhjalikku käsitlust.

Kuigi araabia orjakaubandus on ajalooline nähtus, on oluline tunnistada ka tänapäevaseid inimkaubanduse ja sunnitöö vorme maailmas ning püüda neid mõista ajaloolise konteksti, õigusliku vastutuse ja inimõiguste vaatenurgast.

Küsimused ja vastused

K: Mis on araabia orjakaubandus?

K: Kus toimus araabia orjakaubandus?

K: Kas araabia orjakaubandus hõlmas ka osa Euroopast?

K: Millal algas araabia orjakaubandus?

K: Millised olid peamised piirkonnad, kus asusid orjaturud?

K: Kust oli enamik orje pärit?

K: Kui palju inimesi orjastasid araabia orjakaupmehed?

Otsing