Laktatsioon: emapiim, rinnaga toitmine, koostis ja evolutsioon

Laktatsioon: kuidas emapiim ja rinnaga toitmine toetavad vastsündinu toitumist, immuunkaitset, piima koostist ja selle evolutsioonilist tausta.

Laktatsioon kirjeldab piima eritumist rinnast, kui ema toidab oma poegi. See toimub peaaegu kõigi emasloomade puhul pärast poegade sündi. Inimesel nimetatakse seda protsessi ka rinnaga toitmiseks või imetamiseks. Laktatsioon ei ole ainult toitmine: emapiim annab ka kaitsvad aineid ja aitab lapse seedesüsteemil ja mikrobiootal areneda.

Kes ja kuidas piima annab

Enamiku liikide puhul tuleb piim ema nibudest. Mõned eriti varajased imetajate rühmad, näiteks Kilpjalgsed (mis on ühepaiksed imetajad), annavad piima ebatraditsiooniliselt: piima eritub kõhu pinnalt paiknevatest kanalitest ning poegadele ei teki selgelt eristuvat nibukese kujulist struktuuri. Erandiks on ka üliharv nähtus: ainult ühel imetajaliigil — Dayaki puuviljalendlasel — on kirjeldatud normaalset piimatootmist isasloomadel.

Piima koostis

Piima koostis varieerub liigiti ja imiku vanuse järgi, kuid põhiliselt sisaldab see:

• rasvu — annavad palju energiat ja aitavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumisel;
• laktoosi — peamine süsivesik, mis toetab aju arengut;
• valke — nii juustuvalgu tüüpi (kaseiin) kui ka vadakuvalke, mis on kergemini seeditavad;
• vitamiine ja mineraalaineid (näiteks A-, D-, B-vitamiinid, raud, kaltsium);
• vesi — hoiab imiku vedelikutasakaalu;
• bioaktiivseid ühendeid: oligosahhariidid, ensüümid, kasvufaktorid, hormoonid ja rakulised komponendid;
• mikrobioloogilised komponendid — emapiima sisaldavad mikroobid aitavad kujundada imiku soolestiku mikrobioomi.

Lisaks toidutoitainetele sisaldab emapiim mitmesuguseid antikehi, immuunrakke ja antiinfektsioonilisi faktoreid, mis aitavad kaitsta last kuni tema enda immuunsüsteem on välja arenenud.

Immunoloogiline kaitse

Sündides on lapsel IgG-antikehad üle ema platsenta saadud passiivse immuunkaitse osana. Pärast sündi arenevad beebi enda immunoglobuliinide tootmismehhanismid ning täisvõime tekib alles mitme kuu jooksul. Selle ajavahemiku jooksul annab emapiim olulist täiendavat kaitset eelkõige sekretorilise IgA kujul, mis kaitseb limaskestasid ja aitab vältida seedetrakti infektsioone.

Piima tootmine ja füsioloogia

Piima tootmiseks on vaja hormoone prolaktiini ja oksütotsiini. Prolaktiin stimuleerib alveoolides paiknevaid piimarakke piima sünteesi; oksütotsiin käivitab nn»let-down«-refleksi ehk piima väljutamise piimakanalitesse, mida esile kutsuvad imemine, lapse häälekus või emotsionaalne kontakt. Piim sünteesitakse piimakude alveoolides, koguneb neid ühendavatesse kanalitesse ja väljutatakse nibust.

Toitumine, uni, stress, hormonaalsed muutused ja regulaarne lapsesööting mõjutavad piimakogust. Sagedane imetamine ja piima väljendamine hoiab stimulatsiooni ning aitab tagada piisava tootmise.

Toitlustuse faasid

Piimatootmine jaguneb tavaliselt kolostrumi, ülemineku- ja täismatureeritud piima faasiks:

• Kolostrum — esimene piim sünnituse järel, väiksema hulga, kuid kõrge valgusisalduse ja immuunfaktorite kontsentratsiooniga. See on eriti rikas antikehade ja laktoferriini poolest;
• Üleminekupiim — paari päeva kuni nädalate jooksul kolostrumist liigub piim rasvarikkamaks ja suurema koguse peale;
• Täismatureeritud piim — sisaldab tasakaalu rasva, süsivesikute ja valkude vahel ning kohaneb lapse kasvavate vajadustega.

Evolutsiooniline taust

Piima tootmise evolutsioon kasutas ära naha näärmelise funktsiooni, mis oli olemas juba enne tänapäevaseid imetajaid. Piima tootvad rakud arenenud naha apokriinsetest näärmetest — sellest annab aimu fossiilide ja morfoloogiliste võrdluste põhjal tehtud tõlgendus.

"Amniotide puu sünapsidide haru, mis eraldus teistest taksonitest pensilvaania ajastul (>310 miljonit aastat tagasi), arendas välja pigem näärmelise kui soomustatud integumendi".

Tähendus: sünapsiidide nahas olnud näärmete olemasolu võimaldas hilisemaid käitumuslikke ja füsioloogilisi muudatusi, mis viisid piimatootmise arenguni. Piim andis poegadele lisakaitset ja toitumist, mis aitas suurendada ellujäämisvõimalusi.

Eelised ja tervisemõjud

• Imikutele: parem toitumuslik sobivus, suurem haigestumuse vähendamine (nt kõhulahtisus, hingamisteede infektsioonid), soolestiku mikrobioota areng ja pikaajalised potentsiaalsed kasud (näiteks madalam allergiate ja ülekaalu risk mõnel juhul).
• Emale: emaka kokkutõmmete abi sünnitusjärgselt, võimalik riskide vähendamine teatud vähivormide puhul ning emotsionaalne lähedus lapsega.

Praktilised küsimused ja probleemid

Paljudel emadel tekivad imetamise ajal küsimused või probleemid — valu imetamise ajal, rinnanäärmepõletik (mastitis), laktatsioonipuudujääk, lapse bismarniit või imemisraskused (nt keelepael). Õige imetamisasend, sagedane imetamine, vajadusel rinnapumba kasutamine ja imetamisõpetus aitavad neid olukordi lahendada. Kui esinevad tõsised või püsivad probleemid, on soovitatav pöörduda imetamisnõustaja või tervishoiutöötaja poole.

Soovitused

Tervishoiuorganisatsioonid soovitavad sageli eksklusiivset rinnaga toitmist esimesed kuus kuud ning jätkata koos lisatoiduga kuni teise eluaastani või kauem, kui ema ja laps seda soovivad. Imetamise ajakava ja kestus sõltuvad pere vajadustest ja võimalustest — oluline on tugi, nõustamine ja paindlik lähenemine.

Kokkuvõttes on laktatsioon keeruline ja mitmetahuline protsess, mis ühendab bioloogilist toitumist, immuunset kaitset ja vanema–lapse sidet. Sellega kaasnevad nii füsioloogilised mehhanismid kui ka evolutsioonilised eelised, mis on aidanud imetajaid kaasajani edukalt ellu jääda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on laktatsioon?

K: Millised imetajad toodavad piima?

K: Kuidas annab tatikas oma piima välja?

K: Kas on liike, kus isased imetajad toodavad piima?

K: Milliseid komponente leidub emapiimas?

K: Milliseid hormoone on vaja emapiima tootmiseks?

Otsing