Padraic Colum

Varajane elu

Padraic Colum sündis Longfordi krahvkonnas Iirimaal. Kui ta sündis, oli tema nimi Patrick Collumb. Hiljem muutis ta selle nime. Ta sündis kohas, kus vaestel inimestel oli võimalik elada, kui neil ei olnud oma kodu. Ta sündis seal, sest tema isa töötas seal. Tema isa nimi oli samuti Patrick Collumb. Tema ema nimi oli Susan Collumb. Patrick ja Susan Collumbil oli pärast Padraic Columi sündi veel seitse last.

1889. aastal kaotas Patrick Collumb oma töökoha kohas, kus vaesed inimesed said elada. Ta lahkus Iirimaalt. Ta ei võtnud Susanit ja Padraicit ning teisi lapsi kaasa. Ta läks Pike's Peakile, mis on mägi, mis asub Ameerika Ühendriikides Colorados. Ta otsis seal kulda. Paljud teisedki inimesed läksid Pike's Peakile kulda otsima. Patrick Collumb ei leidnud palju kulda. Aastal 1892 tuli ta tagasi Iirimaale. Ta sai tööd kohas, kus rongid peatusid. See töökoht oli Iirimaal Glasthule'is, mis asub Dublini lähedal. Padraic käis Dublinis koolis. Aastal 1897 suri Susan Collumb. Enamik perekonnast lahkus Dublinist. Nad kolisid tagasi Longfordi. Padraic ei läinud Longfordi. Ta käis jätkuvalt koolis Dublinis. Üks tema vendadest käis samuti Dublinis koolis.

Kui Padraic Colum oli seitsmeteistkümneaastane, lõpetas ta koolis käimise. Ta sai tööd, kus ta kirjutas üles, kuhu paljud rongid sõidavad ja mida nad igasse kohta veavad. Ta töötas selles ametis kuni 1903. aastani. Samal ajal, kui Padraic sellel tööl töötas, hakkas ta ka lugusid kirjutama. Padraic luges palju raamatuid Iirimaa kohta Iirimaa Rahvusraamatukogus. Padraic sõbrunes raamatukogus kirjaniku James Joyce'iga. Padraic Colum ja James Joyce olid pärast seda alati sõbrad. Padraic oli sõbraks ka mehega nimega Herbert Hughes. Herbert õppis muusikat. Herbert ja Padraic rääkisid paljude inimestega, kes teadsid vanu rahvalaule, mida inimesed Iirimaal olid aastaid laulnud. Herbert ja Padraic kirjutasid need laulud üles. Herbert kirjutas üles muusika ja Padraic kirjutas üles sõnad. Mõned laulud olid iiri keeles, nii et Padraic kirjutas neile ingliskeelsed sõnad. Ta tegi seda selleks, et rohkem inimesi neid laulis. Üks ameeriklane nimega Thomas Kelly andis Padraicule raha, et ta saaks veel koolis käia. Selle raha eest läks Padraic viieks aastaks Dublini Ülikooli kolledžisse kooli.

Tol ajal ei osanud enamik iirlasi iiri keelt. Padraic liitus rühmaga, kes soovis, et rohkem iirlasi õpiks iiri keelt rääkima. Nad nimetasid end Gaelic League'iks, sest iiri keele nimi on "Gaelic".

Varajane luule ja näidendid

Padraic kirjutas oma esimese näidendi 1903. aastal. Ta nimetas seda "Broken Soil". Hiljem muutis ta mõned sõnad näidendis. Muudetud näidendi nimetas ta "Viiuldaja maja" (The Fiddler's House). Rühm näitlejaid, kes nimetasid end W. G. Fay's Irish National Dramatic Company'ks, mängis seda näidendit. 1905. aastal kirjutas Padraic näidendi nimega The Land. Sama näitlejate rühm mängis ka seda näidendit. Paljud inimesed ütlesid, et näitlejad ja näidend olid väga head. Hiljem kuulusid need näitlejad Abbey Theatre'ile. See oli koht, kus iirlased, kes kirjutasid näidendeid, said oma näidendeid lavastada. Tol ajal ei arvanud paljud inimesed, et iirlased oskavad väga hästi kirjutada. Abbey Theatre aitas neile inimestele näidata, et iirlased võivad kirjutada häid näidendeid. Padraic aitas Abbey Theatre'i juhtida.

Padraic kirjutas näidendi "The Saxon Shillin'". Selles näidendis öeldi, et iirlased ei peaks võitlema inglise armees. Sel ajal, kui Padraic selle näidendi kirjutas, valitses Inglismaa Iirimaad ja see ei meeldinud Padraicule. Gaelic League andis Padraicile auhinna, sest neile meeldis see näidend. Padraic kirjutas ka teisi näidendeid. Abbey Theatre näitas mõningaid Padraici näidendeid. Üks neist näidenditest kandis nime Thomas Muskerry. Padraic kirjutas selle 1910. aastal.

Padraicil oli sõber Arthur Griffith. Arthur Griffith oli Sinn Feini juht. Sinn Fein oli poliitiline rühmitus. Sinn Feini liikmed ei tahtnud enam, et Inglismaa valitseks Iirimaad. Arthur Griffith trükkis ajalehe, kus oli kirjas, miks tema arvates ei peaks Inglismaa Iirimaad valitsema. Selle ajalehe nimi oli The United Irishman. Padraic kirjutas luuletusi, mida Arthur Griffith oma ajalehes trükis. Üks Padraici luuletustest kandis pealkirja "The Poor Scholar". William Butler Yeatsile meeldis see luuletus väga. Yeats oli iiri kirjanik. Paljud inimesed ütlesid, et ta oli parim iiri kirjanik, kes sel ajal elus oli. William Butler Yeats oli Padraic Columiga sõber. Padraic kohtus ka Lady Gregoryga, kes oli teine iiri kirjanik, kes meeldis paljudele. 1907. aastal näidati Abbey teatris näidendit "The Playboy of the Western World". Padraic Colum ja Arthur Griffith ning mõned teised inimesed arvasid, et see näidend rääkis iirlaste kohta halba. Nad ei tahtnud, et näidendit näidataks. Nad vihastusid väga ja alustasid mässu. Pärast mässu ei olnud Padraic Colum ja W. B. Yeats enam sõbrad.

1908. aastal hakkas kirjastus J. M. Dent and Company trükkimas uusi eksemplare headest raamatutest, mida nende arvates igaüks peaks lugema. Üks nende trükitud raamatutest oli Edgar Allan Poe kirjutatud. See kandis pealkirja "Tales of Mystery and Imagination". Padraic Colum sai kirjutada sellest, miks Edgar Allan Poe oli hea kirjanik ja miks kõik peaksid Poe lugusid lugema. See sissejuhatus, mille Padraic kirjutas, trükiti uute raamatute esiküljele.

1911. aastal alustas Padraic ajalehe trükkimist. Ta nimetas oma ajalehe The Irish Review. Kolm tema sõpra aitasid tal ajalehte juhtida. Need sõbrad olid Mary Gunning Maguire, David Houston ja Thomas MacDonagh. Padraic oli Mary Gunning Maguire'iga kohtunud kolledžis. Ajaleht trükis asju, mida kirjutasid paljud väga head iiri kirjanikud. Mõned neist kirjanikest olid W. B. Yeats, George Moore ja Oliver St John Gogarty.

1912. aastal abiellusid Padraic Colum ja Mary Gunning Maguire. Mary töötas koolis, mille Padraig Pearse alustas. Padraig Pearse oli Gaelic League'i liige. Ta oli Padraici ja Mary sõber. Padraig Pearse'i kooli nimi oli Scoil Éanna. See asus Rathfarnamis, Dublini krahvkonnas. Padraic ja Mary elasid Donnybrookis. Donnybrook on osa Dublinist. Igal teisipäeval palusid Padraic ja Mary palju häid kirjanikke nende koju ja rääkisid üksteisega kirjutamisest. Hiljem kolisid Padraic ja Mary Howthi. Howth oli väga väike linn või küla Dublini lähedal. Enamik inimesi, kes Howthis elasid, töötasid kalapüügiga. 1914. aastal kolisid Padraic ja Mary Ameerika Ühendriikidesse. Nad arvasid, et jäävad sinna kaheks või kolmeks kuuks. Nad jäid Ameerika Ühendriikidesse kaheksaks aastaks.

Hilisem elu ja töö

Ameerikas elades hakkas Padraic Colum kirjutama lastele mõeldud raamatuid. Kõigepealt võttis ta vana iiri keeles kirjutatud loo ja pani selle inglise sõnadesse. Ta tegi seda, sest ta ei tahtnud iiri keelt unustada. Ta lasi selle loo avaldada New York Tribune'is. Üks mees nimega Willy Pógany luges seda lugu ja ütles Padraicule, et ta peaks sellest tegema pika raamatu. Willy Pógany sündis Ungaris. Tema tööks oli piltide joonistamine. Willy Pógany ütles Padraicile, et kui Padraic kirjutab raamatu, siis Willy Pógany joonistab pildid. Padraic kirjutas raamatu ja Willy joonistas pildid. Raamatu nimi oli "Iirimaa kuninga poeg". See ilmus 1916. aastal.

Padraic kirjutas rohkem raamatuid lastele. Kirjastusfirma Macmillan ütles talle, et kui ta kirjutab neile raamatuid, mida nad trükivad, siis maksavad nad talle palju raha. Siis oleks Padraicil alati piisavalt raha, et ära elada. Padraic ütles jah. Kolm raamatut, mida Padraic lastele kirjutas, said Newbery Medal Honor Book'ideks. See tähendas, et mõned lasteraamatuid uurinud inimesed arvasid, et need on väga head raamatud, mida lapsed lugeda saavad. Need kolm raamatut kandsid pealkirju "Kuldvillak" ja "Kangelased, kes elasid enne Achilleust", "Reisijad": Being Legends and Romances of Atlantic Discovery ja The Big Tree of Bunlahy: Stories of My Own Countryside. The Golden Fleece... ilmus esmakordselt 1921. aastal ja sai 1922. aastal Newbery auhinnaraamatuks. The Voyagers" ilmus esmakordselt 1925. aastal ja sai 1926. aastal Newbery auhinnaraamatuks. The Big Tree of Bunlahy ilmus esmakordselt 1933. aastal ja sai 1934. aastal Newbery auhinnaraamatuks.

Paljud raamatud, mida Padraic lastele kirjutas, olid lood, mida teised inimesed olid juba varem jutustanud. Padraic pani need lood ingliskeelsetesse sõnadesse. Need lood pärinesid paljudest kohtadest. Padraic kasutas lugusid, mis pärinesid Iirimaalt, Kreekast, Norrast ja isegi Hawaiilt. Padraic kirjutas kolm raamatut lugusid Hawaiilt. Palju hiljem, 23. mail 2011 külastas Iirimaad Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. Iirimaa peaminister, kelle nimi oli Enda Kenny, kinkis talle koopiad neist kolmest raamatust. Eksemplarid, mille Enda Kenny andis Barack Obamale, olid ühed esimesed eksemplarid nendest raamatutest, mis olid kunagi trükitud.

Padraic Colum kirjutas ka pikki raamatuid täiskasvanutele. Kaks neist raamatutest kannavad pealkirju "Castle Conquer" ja "Lendavad luiged". Aastatel 1930-1933 elasid Padraic ja Mary Colum Prantsusmaal. Sel ajal elas Prantsusmaal ka Padraici hea sõber James Joyce. Padraicile ja Jamesile meeldis Prantsusmaal üksteist külastada. Padraic aitas Jamesil kirjutada mõned osad Jamesi suurest raamatust, mille nimi oli Finnegans Wake. 1933. aastal kolisid Padraic ja Mary New Yorki. Nad andsid mõned tunnid Columbia Ülikoolis ja New Yorgi City College'is. Padraic kirjutas oma elu jooksul 61 raamatut. Ta kirjutas ka palju näidendeid. Mõned oma näidendid kirjutas ta nii, et need kõlasid nagu Noh-näitemängud. Noh-näidendid on eriline näidendiliik. Noh-näidendeid näidati esmakordselt Jaapanis.

Mary ja Padraic Colum hakkasid kirjutama raamatut, mille nad nimetasid "Meie sõber James Joyce". 1957. aastal, enne raamatu valmimist, suri Mary Colum. Padraic lõpetas raamatu ise. See ilmus 1958. aastal. Kui ta oli vana mees, ei elanud Padraic enam ühes kohas. Osa ajast elas ta Ameerika Ühendriikides ja osa ajast Iirimaal. 1961. aastal sai ta Regina medali Katoliku Raamatukogude Assotsiatsioonilt. See medal tähendas, et Padraic oli kirjutanud palju raamatuid lastele. See tähendas ka seda, et inimestele, kes talle medali andsid, meeldisid Padraici raamatud. Padraic Colum suri Enfieldis, Connecticutis, kui ta oli 90-aastane. Ta maeti Iirimaale, Suttonis asuvale St Fintani kalmistule. Sutton on Dublini linnaosa.

Asjad, mida Padraic Colum ütles

Keegi küsis kord Padraic Columilt, kuidas tema nime öelda. Ta ütles: "Minu eesnimes on esimene a nagu au." Tema eesnime tuleks öelda pau'drig. Ta ütles, et tema perekonnanimi on nagu inglise keeles sõna column.

Mõned Padraic Columi kirjutatud raamatud ja näidendid

• (1902) "Saksi šilling" (näidend)
• (1903) Broken Sail (näidend)
• (1905) Maa (näidend)
• (1907) Metsik maa (pikk raamat täiskasvanutele)
• (1907) Viiuldaja maja (näidend)
• (1910) Thomas Muskerry (näidend)
• (1916) The King of Ireland's Son (raamat vanadest iiri lugudest, mida Padraic jutustas uutes ingliskeelsetes sõnades)
• (1917) Mogu rändaja (näidend)
• (1918) ''The Children's Homer (raamat vanadest kreeka lugudest, mida Padraic jutustas uutes inglise sõnades)
• (1920) "Poiss, kes oli võluri õpipoiss" (raamat)
• (1920) Odini lapsed: Nordic Gods and Heroes (raamat vanadest põhjamaistest lugudest, mida Padraic jutustas uutes ingliskeelsetes sõnades)
• (1921) The Golden Fleece and the Heroes Who Lived Before Achilles (veel üks raamat vanadest kreeka lugudest, mida Padraic jutustas uutes ingliskeelsetes sõnades. Willy Pogany joonistas selle raamatu jaoks pildid).
• (1923) Kuus, kes jäid kinga sisse (lugu lastele)
• (1923) Castle Conquer (pikk raamat täiskasvanutele)
• (1929) Strindbergi õhupall (näidend)
• (1932) Poems (raamat paljudest Padraici kirjutatud luuletustest)
• (1933) The Big Tree of Bunlahy: Stories of My Own Countryside (iiri lugude raamat lastele)
• (1937) Lowry Maeni lugu (väga pikk luuletus)
• (1943) The Frenied Prince (raamat vanadest iiri lugudest, mida Padraic jutustas uutes ingliskeelsetes sõnades)
• (1957) Lendavad luiged (pikk raamat täiskasvanutele)
• (1958) "Meie sõber James Joyce" (raamat Padraici headest aegadest James Joyce'iga. Padraic kirjutas selle raamatu koos oma naise Mary Columiga. Mary nimi oli raamatusse trükitud kui Molly Colum).
• (1965) Padraic Colum Reading His Irish Tales and Poems (salvestus, kus Padraic räägib valjusti mõned oma lood. Seda tegi ja müüs Folkways Records. Hiljem tehti sellest plaadist CD, et inimesed, kellel ei olnud plaadimängijat, saaksid seda kuulata).