Peksmine
Peksmine on teise inimese tagumikku löömine, et tekitada talle valu. Peksmine tähendab tavaliselt teise inimese tagumiku löömist lahtise käega. Mõnes riigis peksavad vanemad lapsi ja teismelisi, et neid karistada. Mõnes teises riigis ei ole see enam lubatud. Vanemad loodavad sageli, et peksmine paneb lapsed neid kuuletuma. Minevikust kuni tänapäevani on täiskasvanud poisse rohkem peksnud kui tüdrukuid.
Kui lapsevanem lööb oma last, lööb ta tavaliselt avatud käega lapse tagumikku. Mõnikord kasutavad nad ka muid esemeid, näiteks vööd või puulusikat. Mõnikord võib lapse tagumik olla riietatud. Teinekord võivad need olla paljad. Sageli sunnib vanem last lamama oma süles. Teinekord võib vanem käskida lapsel või noorukil kummarduda või lamada näoga üle voodi.
Kui lastelt küsitakse, mida nad tunnevad, kui vanemad neid peksavad, ütlevad paljud, et see tekitab neis kurbust, viha ja hirmu. Mõned väikesed lapsed Ühendkuningriigis, kelle vanemad neid peksid, ütlesid selliseid asju nagu "see on nagu keegi oleks sind vasaraga löönud" ja "see on valus ja seesmiselt valus - see on nagu luude murdmine".
American Academy of Pediatrics on arstide rühm, kes töötavad lastega. Nad ütlevad, et peksmine ei ole hea viis aidata lastel õppida käituma. Nad ütlevad, et see võib väikest last kergesti vigastada. Nad ütlevad, et peksmine võib viia lapse väärkohtlemiseni. Nad ütlevad, et vanemad ei tohiks kunagi last mingi esemega peksta.
Mõned inimrühmad on öelnud, et peksmine on vägivaldne ja läheb vastuollu inimõigustega. Need on sellised inimesed nagu juristid, sotsiaaltöötajad ja poliitikud. Alla 18-aastase isiku peksmine on praegu seadusega vastuolus enam kui 40 riigis. Mõned neist riikidest on Brasiilia, Saksamaa, Iisrael, Argentiina, Rootsi, Madalmaad, Hispaania, Poola, Uus-Meremaa, Kenya ja Costa Rica.
Dr. Elizabeth T. Gershoff on teadlane, kes uurib peksmist. Ta ütleb, et paljude aastate jooksul tehtud uuringud näitavad, et peksmine ei toimi. Ta ütleb, et peksmine ei õpeta lastele head käitumist ega kuuletumist oma vanematele. Ta ütleb, et lapsed, keda peksetakse, kuuletuvad aja jooksul oma vanematele vähem. Dr. Gershoff ütles, et peksmine on "vägivaldne" ja see tuleks lõpetada. 2012. aastal vaatas ka rühm Kanada teadlasi läbi aastatepikkused uuringud ja leidis, et peksmine ei toimi. Nad ütlesid, et aja jooksul muutuvad peksetud lapsed agressiivsemaks. Murray Straus on teine teadlane, kes uurib laste peksmist. Ta on öelnud, et uued uuringud näitavad, et peksetud lapsed sooritavad täiskasvanuna rohkem kuritegusid. Ta ütles, et see on nii isegi siis, kui nende vanemad on nende suhtes "armastavad".
Vähesed teadlased on väitnud, et tavaline peksmine ei tee kahju. Teised teadlased ütlevad, et "üle 100" uuringu on näidanud, et peksmine võib lastele kahjulik olla. Nad ütlevad, et peksmine kahjustab laste vaimset arengut. Nad ütlevad ka, et lastel, keda peksetakse, kasvab üles rohkem vaimuhaigusi. Nad ütlevad, et ükski uuring ei ole näidanud, et peksmine tooks midagi head. Kanadas asuva Manitoba ülikooli teadlased leidsid, et lapsed, keda löödi isegi "mõnikord", kannatasid täiskasvanuna rohkem vaimuhaiguste all. Neil võisid tekkida erinevad vaimuhaigused: pikaajaline kurbus või masendus ning elurõõmu ja -huvi kadumine (depressioon), suur hirm ja mure (ärevus), raskesti kontrollitavad ja mõtlemata tegutsevad kiirustavad mõtted (maania) või vajadus võtta narkootikume või alkoholi, et end hästi tunda (narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine). Teised teadlased on avastanud, et laste peksmine võib sageli panna nende aju vähem kasvama kui peaks. Need lapsed on lõpuks vähem võimelised selgelt mõtlema. Samuti püüavad nad teistele rohkem haiget teha.
Peksmine Saksamaal 1935. aastal
Küsimused ja vastused
K: Mis on peksmine?
V: Peksmine on teise inimese tagumiku löömine, et tekitada talle valu, tavaliselt lahtise käega.
K: Kas kõikides riikides kasutatakse laste ja teismeliste karistamiseks peksmist?
V: Ei, mõnes riigis ei ole see enam lubatud.
K: Kas poisse pekstakse sagedamini kui tüdrukuid?
V: Jah, minevikust kuni tänapäevani on täiskasvanud poisse rohkem peksnud kui tüdrukuid.
K: Kuidas vanemad tavaliselt peksu annavad?
V: Vanemad löövad tavaliselt lapse tagumikku lahtise käega või kasutavad muid esemeid, näiteks vööd või puulusikat. Lapse tagumik võib olla riietatud või paljas ning sageli sunnib vanem last lamama üle oma sülle või kummarduma või lamama näoga üle voodi.
K: Kuidas tunnevad lapsed end, kui vanemad neid peksavad?
V: Paljud lapsed ütlevad, et see tekitab neis kurbust, viha ja hirmu. Mõned väikesed lapsed Ühendkuningriigis, kelle vanemad neid peksavad, ütlesid selliseid asju nagu "see on tunne, nagu keegi oleks sind vasaraga löönud" ja "see on valus ja seesmiselt valus - see on nagu luude murdmine".
K: Mida ütleb Ameerika Pediaatriaakadeemia laste karistamise kohta?
V: Ameerika Pediaatriaakadeemia ütleb, et peksmine ei ole hea viis aidata lastel õppida käituma, sest see võib kergesti vigastada väikest last ja viia lapse väärkohtlemiseni; nad soovitavad ka mitte kasutada peksmisel mingeid esemeid.
Küsimus: Mida on uuritud selle kohta, kui tõhus (või ebaefektiivne) on peksmine hea käitumise õpetamisel? V: Paljude aastate jooksul tehtud uuringud näitavad, et peksmine ei toimi; selle asemel võib see ajapikku panna lapsi vähem kuuletuma ja aja jooksul muutuda agressiivsemaks; lisaks sellele on uuringud näidanud, et selle karistusviisi kasutamisest ei ole mingit kasu - ainult kahju -, sealhulgas vaimuhaigused, nagu depressioon, ärevus, maania, narkootikumide/alkoholi kuritarvitamine jne, samuti vähenenud võime selgelt mõelda ja suurenenud kalduvus teistele haiget teha.
